52. leht 1299-st
Postitatud: 01 Mär, 2005 21:46
Postitas MadMan
Juba soem.
Postitatud: 01 Mär, 2005 22:00
Postitas nublu
hm, pakuks et tegu maabumisvahendiga, kus mehed seisid sees ning tallasid kuni kera veeres randa. Siis löödi küljed laiali ning karati välja.
Perioodiks pakuks midagi enne D-päeva. D-päeval sellist monstrumi nagu ei mäleta liikuvat...
Postitatud: 01 Mär, 2005 22:02
Postitas -=Grenadier=-
ma kunagi ammu leidsin küll selle vidina netist ... kas oli vist Kubinka muuseumis või kuskil ja kui ma õigesti mäletan siis oli tööpõhimõte umbes selline, et veeretas ennast kuskile vaenlase keskele ja siis plahvatas vms.
Postitatud: 01 Mär, 2005 22:10
Postitas Sollmann
Veealune iseliikuv miin?
Postitatud: 01 Mär, 2005 22:38
Postitas MadMan
Õigeks vastuseks loen selle vidina saksakeelse nimetuse. Kahjuks on enamus selle asja kohta käivat infot suht oletuslik. Venelased on selle kätte saanud ja ütlevad päritolumaaks Saksamaa, kasutusajaks IIMS alguse.
edit: Asukoht on Kubinka.
Postitatud: 02 Mär, 2005 22:30
Postitas Heiks
Ehk oli võimalik selle sees olles tule all vaenlast jälgida, luuret teha vms. Äkki sai üle miinivälja minna? Vaevalt et see asjandus väga levinud oli.
H.
Postitatud: 02 Mär, 2005 23:15
Postitas MOrav
Kubinka on selge vihje...
http://members.aol.com/kubinka/kubin1.jpg
"
Artillery rolling forward observer post. I have various opinions on the origin and use of this item and am searching my files for the article Steve wrote on it for the ordnance magazine at Aberdeen."
Postitatud: 03 Mär, 2005 0:00
Postitas speedsta
Kahurväe edasiliigutatav tulejuhtimise punkt? Äkki

Postitatud: 03 Mär, 2005 15:26
Postitas MadMan
Loen Estoloogi vastuse õigeks. Tahtsin lihtsalt selle saksakeelset versiooni teada saada - Kugelpanzer.
Babelfish +
http://www.achtungpanzer.bos.ru/kugelpanzer.htm
Kugelpanzer, if we possible in other words, is experimental ball-shaped tank. Information on this machine is absent completely. No one accurately can say that this such. Everything which was possible to learn from the guide of museum, this that the fact that they took at the eastern Front this machine (place and time unknown), its armoring it is 5 mm. inside it is located place for the observer (in all likelihood, machine it were used as reconnaissance) and one-cylinder two-stroke engine. Machine is the central cylindrical section, along sides of which two revolving hemispheres, which served as propeller, are located. Small tailed road wheel is from behind located. From the front, at the level of the eyes of that sitting, observation slit is located. Demands to Germany apropos of additional information also thus far gave no results. There they have no idea about this machine.
Mingil venekeelsel lehel oli veel jutuke sellest, kuidas venelased need pallid mäeküljelt tagasi sakslaste suurtükipositsioonidele veerema panid, mille tõttu laskemoonaladu plahvatas ja kogu patarei hävis.
Tulista, Estoloog!
Postitatud: 03 Mär, 2005 19:41
Postitas scheise
nii et siis Estoloogi kord?
Postitatud: 03 Mär, 2005 23:25
Postitas MOrav
Oh, ei mõelnud sellele, et küsimust ju ka vaja...
Kes oli see soomlane, kes 7. septembril 1944 pöördus Tallinnast mitmete soome tegelaste poole kirjaga, et tuleks luua vastupanuliikumine ja vastupanuvalitsus Soomes selle jaoks, kui N. Liit peaks Soome okupeerima, ja kutsus vähemalt ühte soomlast ka ministriks sellesse valitsusse. Punane Valpo võttis ta kinni alles 1948 selle eest ja pakkus tehingut: kui liitub Soome-Nõukogude Liidu Ühinguga (Seltsiga), siis lastakse ta vabaks ja tagatakse puutumatus.
Postitatud: 04 Mär, 2005 1:05
Postitas Arnold
Huvitav küsimus jällekord! 7. sept. oli Soome sõjast väljas praktiliselt. Miks mingil kuradi soomlasel oli vaja Tallinnas olla? Ja tundub, et mõjukas tegelane, kellega peeti vajalikuks juudalepinguid sõlmida. See targutus nüüd vastuseni ei viinud paraku

Postitatud: 07 Mär, 2005 19:31
Postitas Arnold
Võib-olla peaks mingi uue reegli tegema - kui ei ole oma küsimust 2-3-4-5 päeva jooksul esitanud, siis võib küsida iga kohalesattunud külamees?
Postitatud: 07 Mär, 2005 19:53
Postitas MOrav
Jah, pidingi juba ära lõpetama.
Tegu Vilho Helaneniga.
Andmed Niilo Pesoneni (1902-1993) raamatust "Voi voitettuja: Pitkän elämän varrella muistiin merkittyä" (Helsinki: Tammi, 1992).
Ei jõua pikalt seletada, ekllega tegu.
Raamatus"Etelän tien kulkija - Vilho Helanen (1899-1952)" (Helsinki: Atena Kustannus Oy, 1997; toimetanud Heikki Roiko-Jokela ja Heikki Seppänen) on lisaks muudele Helase-käsitlustele ka Helena Sepa artikkel ``Suomen
silta kohtalon siltana 1919-1940'' (lk 39-88) ja Teise maailmasõja perioodi käsitlev Heikki Roiko-Jokela artikkel ``Heimotyötä ja virolaissympatioita'' (lk 206 -260). Mõnel määral on Helase sõja-aastate Eesti-suhteid vaadeldud ka Heikki Roiko-Jokela artiklis ``Yli Suomenlahden - kohtalona Suomi: Toinen maailmansota suhteiden käännekohtana'' raamatus "Virallista politiikkaa epävirallista kanssakäymistä: Suomen ja Viron
suhteiden käännekohtia 1860-1991" (lk 182-228; Helsinki:
Atena Kustannus Oy, 1997; toimetanud Heikki Roiko-Jokela) ning
Helasest on avaldanud artikli ``Suomen estofiilien kuningas''
Pekka Lilja oma raamatus "Sanan silta yli Suomenlahden:
Kirjoituksia Virosta ja sen kulttuurista" (Jyväskylä:
Minerva, 2004, lk 169-172). Ilmumas on Helena Sepa artikkel "KULTUURISILD VÕI KAITSELIIN?: ÜKS VAATENURK SOOME-EESTI ÜLIÕPILASSUHETE ARENGULE 1920.-1930. AASTATEL" Kirjandusmuuseimi väljaantavas Soome-silla kogumikus, kus põhitegelane Helanen.
Ja eesti keelde on tõlgitud ta "Karmid tähed: Romaan Eesti Vabadussõjast" (Tartu, 1927) ja 1921. on Soomes ilmunud ta "Suomalaiset Viron vapaussodassa", mille äsja Tallinnast osta sain

.
Nii et linna- ja külameestele küsimiseks tee vaba

.
Postitatud: 07 Mär, 2005 20:00
Postitas MOrav
Unustasin lisada, et loetletud Helase-raamatud on Tallinna suuremais raamatukogudes olemas. II ms aegseist asjust on seal huvitavat palju, sh katkeid Helase päevikust Tallinnas (ta oli Soome sideohvitser siin, korraldas ingerlaste ümberasustamist, eestlaste põgenemist, oli rahvuslike ringkondade kuller jne). Ja et valesti ei mõistetaks ühte lauset, Helanen on keskne Helena Sepa artiklis, mitte kogu Kirjandusmuuseumi raamatus.