Re: Kliimamuutustest
Postitatud: 22 Jaan, 2020 22:21
Vabandust! Sama pildi pealt: loomsest biomassist on inimesed 2,5%.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Najaa, kas akf ei karda, et tal varsti kuri prillidega tädi ukse taga on?Kriku kirjutas:Noh, mida vähem inimesi, seda vähem neid ka näiteks autoga ringi sõidab ning elektri kulutab. Selles mõttes on argument loogiline - aga seda ei arendata loogilise lõpuni. Kõige keskkonnasõbralikum tegu pole seda järgides mitte lastest loobumine, vaid enesetapp.
Globaalselt umbes samaks jäänud:Kapten Trumm kirjutas:Muidu olen aru saanud, et CO2 emissioon kasvab aeglasemalt kui elanikkond - st energia kallinemine on oma mõju juba avaldanud. Ehk Co2 elaniku kohta maailmas peaks olema siiski vähenenud. Meie vägisi pealesurutud elektriautodest ja päiksepaneelidest on vähe abi, kui elanikkond kolmandas maailmas jätkab taolist kasvu.
Täna ennelõunal seisis rühmatäis helkurevestides lasteaialapsi Toompea lossi ees platsil seljaga Riigikogu hoone poole ning nende ees luges “tädi” paberilt häälekõvendaja abil maha nõudmisi. Pilt oli pehmelt öeldes kummaline ja isegi groteskne. Laste, kes ei saanud ilmselt üldse aru, miks nad sinna jalutati, jalge ees lebasid ka plakatid, mida ilmselgelt polnud nemad ise valmistanud.
https://heureka.postimees.ee/149393/rei ... d-selgumasLigikaudu 20 000 aasta sündmuste läbiarvutamine nõuab enam kui kuus miljonit tundi superarvutite protsessorite aega. Tänapäeva jõudmiseks kulub professor Liu töörühmal veel palju kuid tihedat tööd. Samas on selline titaanlik ettevõtmine praegu ainus võimalus vähegi usaldataval moel piiluda tulevikku ja hinnata inimtegevuse reaalset mõju kliimamuutustele ning selle kaudu vajadusel korrigeerida oma käitumist.
Pidepunktid
• Kümmekond aastat tagasi tõestati, et Maa kliimas vahelduvad tuhandeid aastaid kestvad aeglaste muutuste perioodid järskude hüpetega.
• Ligikaudu 14 500 aastat tagasi tõusis õhutemperatuur Gröönimaal paarisaja aastaga 15 kraadi võrra.
• Kliimasüsteemi peamine regulaator on ookeani veemass.
• Viimase 20 000 aasta jooksul on ookeani veetase kõikunud enam kui 100 meetri võrra.
• Professor Liu juhitud rahvusvaheline töörühm suutis ühe mudeli raames reprodutseerida nii aeglased kui ka järsud kliimamuutused.
The truth is out there
https://physicsworld.com/a/deciding-with-science/Mitte kunagi varem pole hinnangud sellistel teemadel nagu energia, saastatus ja tervis sõltunud nii paljus teadusest kui nüüd. Ent teaduse kaasamist arutlustesse ründavad sabotöörid, õõnestavad poliitikud ning kritiseerivad skeptikud. Miks?
Minu arvates moodustub vastus kolmest erinevast ent põimund koostisosast, mida nimetan manipuleeritud akustika, ebapuhtas teadus ning maagiline mõtlemine.
Manipuleeritud akustika on viis, millega kõrged partisanid viluvad üha enam teaduse enese huvide järgi seadmises ning manipuleerimises. Seda tehakse faktide tootmise ja pseudotõendite levitamisega, pseudoekspertide vormimisega, valides eestkõnelejaiks kuulsused. Kasutatakse ära meedia eelistust panna võrdse kõneajaga vaidlustes rõhk ekstreemsele ning fotogeensele. Pole tarvis siinkohal näiteid tuua, neid on lihtne igaühel ise leida. Mainitud tegurid võimendavad vasturääkivuste häält sõltumata nende põhjendatuse astmest.
Ebapuhta teaduse looriga partisanid justkui unustavad neile ebasobiva teaduse. Nad viitavad lahknevustele teadusmaterjalide saamisloos ning rõhuvad koolis õpetatud teaduse ettekujutusele, mis on puhas, hoiakutevaba ning lõplik – tabula rasa. Juhul, kui teadustööd on toetanud ravimifirmad, kui mudel põhineb pigem tuleviku prognoosidel kui kindlatel faktidel või see omab seoseid tuumaenergiatööstusega, siis peab tulemusi pidama kahtlaseks.
Üllatuslikult soodustab maagilist mõtlemist teadus ise. Fenomeni kirjeldas esimesena Itaalia filosoof Giambattista Vico oma 1725. aasta raamatus „Uus teadus“. Vico märkis, et küps inimmõtlemine soodustab iseenesest liigset tuginemist analüütilisele ratsionaalsusele, julgustades inimesi end ära hellitama ning mõtlema, et maailma ressursid on vaid neile. Teaduse ja tehnoloogia edu soodustab illusiooni, et pea kõik on meie käeulatuses.
Maagiline mõtlemine teeb meist näiliselt vabad olevused, kel on õigus valida isiklik energiavorm, toitumine ja keskkonnatingimused ilma, et peaksime enda isiku mugavust kompromiteerima. Illusiooni võimendab kõikvõimas raha ning poliitiline jõud. Fossiilkütused ei meeldi ning tuumajaamad on ohtlikud? Kasuta päikeseenergiat! Sa ei salli nälgivat maailma, aga geneetiline muundamine ajab hirmu nahka? Kasvata rohkem toitu! Ja kui me neid asju teha ei suuda, on see ilmselt kellegi teise süü, tõenäoliselt isegi vandenõu. Me oleme harjunud oma hüvedele toetuma kuid sarjame nende tekkimise võimaldanud infrastruktuuri eest tasumist. Tuues näiteks ühe USA kongresmeni sõnad:”Miks on vaja Landsati satelliite kui meil on Google Earth?”
Manipuleeritud akustika seljatamine nõuab väljamõeldiste ning eksiarvamuste kannatlikku otsimist ja paljastamist. See on teadlaste ja skeptikute ülesanne, mis on paratamatult närvesööv ning aeganõudev. Ent iga pilve taga on selge taevas: vähemalt eeldavad partisanid, et nende argumentatsiooni peab saatma tõendusmaterjal ning ekspertide heakskiit.
Ebapuhta teaduse puhastamine pole töö teadlastele, vaid õpetajatele. Teaduse õpetamine peab andma ettekujutuse, et teadus ei teki nõiakatlast, vaid inimestelt, kel on erialane kirg, tõekspidamised ning kohusetundlikkus. Peame kõigile meelde tuletama, et teadus on maailmas, milles lokkab teadmatusehirm ning manipulatsioon, parim kompass.
Teaduse seest kerkiva maagilise mõtlemise vastu tõusevad humanitaarteadused. Soovmõtlemise kainestamine nõuab inimeste parandatud enesetunnetust, inimmõtlemise ja institutsioonide arenguloo tundmaõppimist ning adumist, et iga samm tähendab ühtlasi millegi võitu ning kaotust. Peame endile meelde tuletama, et inimkonna ambitsioonide järkjärgulise realiseerimisega kaasnevad kulud.
Kokkuvõttes võib öelda, et meie masendavale viisile vastuolusid lahendada kiiret lahendust ei leidu. Pelgalt teaduse olulisuse rõhutamine ei tööta – see paistab siis ühena paljudest kuluaaridest. Vico arvates lahendab probleemi nn. uue teaduse välja mõtlemine. Tänapäeval tähendaks see nii teaduse, teadushariduse kui ka humanitaaralade kaasajastamist.
Autorist: Robert P. Crease on USA Stony Brook’i Ülikooli Filosoofiateaduskonna professor ning Brookhaveni Riikliku Laboratooriumi ajaloolane.
Allikas: Physics World, November 2013
10 aasta tagused kitsaskohad siis.Fucs kirjutas:Latõnina lihtsalt räägib tavainimese (mitte kliimateadlase) jaoks arusaadavas keeles kõik kitsaskohad uuringutes ja modelleerimistes lahti, koos paljude viidetega.
https://www.err.ee/1031359/suurbritanni ... tode-muugiÜhendkuningriik keelab 2035. aastast uute bensiini- ja diiselautode, nende seas ka hübriidautode müügi, teatab peaminister Boris Johnson teisipäeval. Varasema plaani järgi pidi keeld rakenduma 2040. aastast ja hübriidautod pidid sellest välja jääma, kuid Johnson peaks teatama muudatustest teisipäeval, tänavu novembris Glasgow's toimuva ÜRO kliimakonverentsi COP26 avasündmusel.
Nüüd peaks ruttu GB üle trumpama. Peaminister Ratas peaks tegema kiirelt avalduse, et Eesti keelab sisepõlemisautode müügi juba 2025! On jälle võimalus hiilata.Kriku kirjutas:https://www.err.ee/1031359/suurbritanni ... tode-muugiÜhendkuningriik keelab 2035. aastast uute bensiini- ja diiselautode, nende seas ka hübriidautode müügi, teatab peaminister Boris Johnson teisipäeval. Varasema plaani järgi pidi keeld rakenduma 2040. aastast ja hübriidautod pidid sellest välja jääma, kuid Johnson peaks teatama muudatustest teisipäeval, tänavu novembris Glasgow's toimuva ÜRO kliimakonverentsi COP26 avasündmusel.