www.militaar.net

Jah, olen sellega kursis. Meil lihtsalt pole vastavat sõna konkreetsele seadmele (EFP).

nimetu kirjutas:Jah, olen sellega kursis. Meil lihtsalt pole vastavat sõna konkreetsele seadmele (EFP).

Kuna EFP on iseenesest lühend sõnadest, siis on vist mõttekam kirjutada eesti keeles välja pikem vorm või jäädagi täpse ja üheselt arusaadava lühendi juurde?


PS. Lihtsalt idee, et saada paremat arusaama inimese tegelikust mõttest. Peace!

nimetu kirjutas:...Aktiivkaitsesüsteemid kasutavad minu teada üldiselt EFP-sid (sisuliselt kumulatiivlaeng), sest nad on kompaktsed, piisavalt kiired ja lihtsad. Isegi kui selline asi noolmürsule pihta saab, ei pruugi see tabada piisava energiaga õiget kohta ja jätab mürsu valdavalt terveks. Tähendab, erinevalt rakettidest on noolmürsu puhul sellise süsteemi töökindlust väga keeruline tagada. Noolmürsk on paratamatult loll-lihtne asi ja seetõttu äärmiselt efektiivne.

Kui õnnestub noolmürsul tipu teraviku suunda veidi muuta nii, et see tabab soomust külg ees, siis ongi juba kõik hästi, sest jõud pindalaühiku kohta muutub ja soomuse läbistamist ei pruugi enam toimuda.

OT algus - Lentokonesuihkuturbiinimoottoriapumekaanikkoaliupseerioppilas tuleb meelde seoses selle EFP lühendile sobiva eestikeelse väljendi otsimisega. Pikim soomekeelne liitsõna, mis päriselt ka tähendab midagi, lihtsam variant on helikopterimoottoriapumekaanikkoaliupseerioppilas https://varusmies.fi/havittaja-ja-helik ... mekaanikot ehk siis lennukiturbiinmootoriabimehaanikuallohvitseriõpilane
Soome keele instituudis on soome keele filoloogid, kes leiutavad, koguvad ja kinnitavad uusi sõnu soome keele arendamiseks ja välismaalaste traumeerimiseks. EKJ on oma rauterite ja muude värdsõnadega jumala süütud lapsukesed võrreldes SKJga, ilmselt on ka Eesti keele instituudile raske selgitada, mida EFP tähendab, nii et mõelge suupärane ja sõjaisadele arusaadav termin välja ja saatke EKIle kinnitamiseks! OT lõpp

Kui õnnestub noolmürsul tipu teraviku suunda veidi muuta nii, et see tabab soomust külg ees, siis ongi juba kõik hästi, sest jõud pindalaühiku kohta muutub ja soomuse läbistamist ei pruugi enam toimuda.

Nagu ma varasemas postituses mainisin, siis probleemiks on piisava energiaga pihta saamine. Noolmürsul endal on tohutu energia ja seetõttu suudab läbistada igasuguseid asju. Võid mõelda kasvõi nendesamade reaktiivsoomuse telliste peale, mille mõju noolmürsule on äärmiselt piiratud. Noolmürsk läheb neist lihtsalt läbi. Mida laiemale alale EFP laeng jaotub, seda vähem see suudab noolmürsku mõjutada. Samas, mida kontsentreeritum selle lõhkepea efekt on, seda väiksem on tõenäosus mürsule pihta saada. Selline nokk kinni, saba lahti värk.

Mis puudutab EFP terminit, siis seda on siin foorumis arutatud, kuid selge konsensus puudub:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 6&start=40

nimetu kirjutas:Nagu ma varasemas postituses mainisin, siis probleemiks on piisava energiaga pihta saamine.

Sihtmärgi suuna muutmiseks vajaliku energia hulk oleneb ju sellest, mis nurga all pihta saadakse.

Sihtmärgi suuna muutmiseks vajaliku energia hulk oleneb ju sellest, mis nurga all pihta saadakse.

Muuhulgas jah. Neid faktoreid on hulgim. Probleem on selles, et EFP ja noolmürsu kiirused on üsna sarnased (1000-2000 m/s), kuid EFP lendkeha mass on palju kordi väiksem. EFP mass on põhimõtteliselt piiratud, sest liiga suur laeng hakkaks juba soomusmasinat ennast lõhkuma. Lisaks sellele on see massi hulk, mida on võimalik mingile kindlale alale suunata samuti piiratud. Isegi kui see lendkeha suudab mõjutada noolmürsu lendu, siis ilmselt mitte piisavalt. Selleks hetkeks on distants kaitstava objekti ja mürsu vahel üsna väike ja sellistel kiirustel käituvad materjalid pigem nagu mingid vedelikud. Noolmürsul oleks aga selge eelis nii materjali tugevuse kui ka massi poolest. Seetõttu on kaheldav, kas EFP suudaks noolmürsku hävitada. Isegi kui õnnestuks mürsk pooleks lõigata, oleks mürsu tipul tõenäoliselt piisavalt massi ja energiat, et näiteks küljesoomust läbistada (isegi 30mm noolmürsk suudab seda). Ainuke võimalus oleks täpselt mürsu tippu tabada. See võib-olla rikuks seda piisavalt, et ülejäänud tömp keha oleks oluliselt viletsama läbistavusega. Aga nagu ma varem kirjutasin, siis see taandub lõpuks tõenäosusele. Isegi kui see süsteem toimiks näiteks 50% kordadest, siis see on kindlasti parem kui mitte midagi, kuid mina isiklikult ei tunneks tankis istudes erilist optimismi. Rääkimata sellest elevandist kapis, et praegused venelaste aktiivkaitsesüsteemid ülalt praktiliselt ei kaitsegi, mis teeb nad ka Javelini suhtes haavatavaks.

Igatahes, kogu see aktiivkaitsesüsteemide teema on väga huvitav ja keeruline, kuid minu kompetents neis jääb juba sügavama arutelu puhul piiratuks.

Kui aktiivkaitse suudab noolmürsku kallutada paari kraadi võrra oma kineetilisest teljest tekib põhimõtteliselt sama efekt kui haamriga naela viltu tabada. Kuid suure energiaga nool,mis on äärmiselt kalgist materjalist ja 600-700mm pikk murdub lihtsalt kildudeks ja tipule mis suutis juba soomusesse tungida jääb parimal juhul järgi paarkümmend protsenti energiat sellest mis oli noolel vahetult enne soomusega kohtumist.. Kuid selleks , et seda noolt tabada on ta vaja kõigepealt tuvastada ja ma ei ole kindel ,et radar mis peab jälgima otse tema suunas lendavaid projektiile suudab vahet teha kas see on 30 mm jalaväe lahingumasina, 23mm Sergei või 26 mm läbimõõduga noolmürsk millede lennukiirus on samuti samas suurusjärgus.Granaatide ja rkettidega on asi lihtsam sest nende ristlõike pindala (alates 6000 mm2-st) on vähemalt 10 korda suurem ja kiirus 5 korda väiksem- kuigi sakslaste eespool videolingis oleva amap-ads süsteemi reageerimisaeg (560 mikrosekundit) lubaks isegi 200 meetri pealt avastatud noolt tõrjuda.

Väidavad , et võtab KE maha küll http://www.akerskrutbruk.se/website1/1.0.1.0/79/1/ Ja sensorid on optilised

Kui aktiivkaitse suudab noolmürsku kallutada paari kraadi võrra oma kineetilisest teljest tekib põhimõtteliselt sama efekt kui haamriga naela viltu tabada

Nii ja naa. Läbistusvõime tõesti väheneb, kuid kuna ülejäänud noolmürsu mass jätkab liikumist ka peale tabamust, siis on see tõenäoliselt siiski endiselt võimeline suhteliselt paksu materjali läbistama. Probleem on ikkagi massis, mis peab selle mürsu peatama. N-ö intuitiivne arusaam sellest, kuidas materjal peaks tavaliselt käituma, siin ei aita.

Näide ühest arvutisimulatsioonist, kus EFP lendkeha tabab teine lendkeha:
https://www.youtube.com/watch?v=u1uRnA9Cs1A

nimetu kirjutas:

Kui aktiivkaitse suudab noolmürsku kallutada paari kraadi võrra oma kineetilisest teljest tekib põhimõtteliselt sama efekt kui haamriga naela viltu tabada

... Probleem on ikkagi massis, mis peab selle mürsu peatama. N-ö intuitiivne arusaam sellest, kuidas materjal peaks tavaliselt käituma, siin ei aita.
Näide ühest arvutisimulatsioonist, kus EFP lendkeha tabab teine lendkeha:
https://www.youtube.com/watch?v=u1uRnA9Cs1A

Antud juhul on vastupidi viidatud videole, sest nüüd on tõrjekehaks EFP ise, mitte seda ei tõrjuta!

… An EFP 20 cm (8 inches) in diameter threw a 3 kg (7 lbs) copper slug at Mach 6, or 2,000 meters per second. (A .50-caliber bullet, among the most devastating projectiles on the battlefield, weighs less than two ounces and has a muzzle velocity of 900 meters per second.)...

isegi kui võtta EFP massiks poole väiksem, siis 1,5kg vaske kiirusel 2000m/s kannab piisavalt energia noolmürsu kallutamiseks, polegi vaja otseselt purustada.

Tux kirjutas:https://www.youtube.com/watch?v=L2nAVzKUVRE&t=88s
Keegi on teinud ülevaate Trophy ja Afganiidi aktiivkaitse süsteemide erinevustest.

Kui nüüd ikka tulla tagasi selle video juurde ja mõelda veel lõplikul kujul mitte eksisteeriva tanki ja tema teoreetiliste kaitsemeetmete peale, siis on minul selle noolmürsuvastase võimekuse osas ikka mitu küsimärki.

Selleks, et noolmürsku tabada, peab T14 pöörama torni ohu suunas, veidigi suurema pöörde puhul ei ole see ajalises mõttes realistlik. Aga olgu, oletame, et kõik sujub ja vaenlast külje peale ei lastagi. Mingil määral aga peab torni siiski liigutama, sest Afganiidi EFP laenguga torud ise sihtida ei oska. Palun parandada kui siiski oskavad. Sain videost aru, et mingil määral saavad nad laengut suunata vastavalt sellele, kuidas EFP taga olev laeng lõhatakse. Kuidas seda laengut sihitakse aga üles- või allapoole, jäi ebaselgeks.

Olukorras, kus noolmürsk lendab paar sekundit (reaalselt pigem sekund), tundub ohu tuvastamine ja muust jamast välja filtreerimine, vastumeetmete ohu suunas pööramine ja siis veel mingi kummaline täpse lõhkamisega suunatud EFP'ga noolmürsu tabamine T14 konfiguratsioonis Afganiidi jaoks ikka päris kõva soovunelm.

Ja kõige selle allikas on Izvestia, mis toetub idanaabri kamina ametniku arvamusele.

Minu märkused olid seotud sellega, et selline asi on põhimõtteliselt ja tehniliselt võimalik.
Ega ma ei kinnita/väida/arva, et Armata sellega hakkama saab, sest pole veel tanki ennastki (vähemalt kõigi reklaamitud võimekustega).

PS. Venemaa elab teatavasti omaenda mullis, kus Putinile tutvustatakse Aliexpressi mänguroboteid kui omaenda riigi teaduse enneolematut saavutust...

mart2 kirjutas:Minu märkused olid seotud sellega, et selline asi on põhimõtteliselt ja tehniliselt võimalik.

Jah, vägev värk, isegi kui seda suudetakse korrata vaid kontrollitud keskkonnas ja tingimustel. Praktikas lastakse tanke samade vanade heade noolmürskudega endistviisi läbi ilmselt kuni uue moona / kontseptsiooni tekkimiseni.

Drax kirjutas:… Jah, vägev värk, isegi kui seda suudetakse korrata vaid kontrollitud keskkonnas ja tingimustel. Praktikas lastakse tanke samade vanade heade noolmürskudega endistviisi läbi ilmselt kuni uue moona / kontseptsiooni tekkimiseni.

Kõik uued asjad on kunagi ulmelisena tundunud. Tegelikke, juba eksisteerivaid lahendusi meile nagunii veel ei öelda. Kui saab katseliselt kontrollitud tingimustes, siis tulevikus ka tavaelus. Vaevalt et praegu ongi eesmärk noolmürsku purustada, kõrvale kallutamisest piisab.
Hetkel on olemas vähemalt kaks süsteemi, mis katsetel on töötanud KE moona vastu.
https://en.wikipedia.org/wiki/Iron_Fist ... ermeasure)
https://below-the-turret-ring.blogspot. ... rview.html

OT.
Näide elust enesest. Kunagi tudengina töötasin praktikal noorendiku hooldamisel. Lõin just kirvega pajuoksa, kui jala alt libises teine oks ja tabast liikuvat kirvest. Sellest kergest suuna muutmisest piisas, et juba langev kirves kaldus kõrvale ja tabas jalga, Mul vedas, sest luud ja sooned jäid terveks, kuigi jalg sai Maarjamõisas neli õmblust. Kirve kõrgus hoovõtust oksani ~2,3 -2,5m. Kirve mass 1,5-2kg ja liikumise kiirus suhteliselt väike. Oksa mass ainult ~150gr(?) ja kiirus ilmselt natuke suurem. Saab ka noolmürsku suurte kiiruste juures kõrvale juhtida, isegi kui riivamisi tabada. (Osadel uutel EFP lõhkepeadel on tehniliselt antud võime moodustada mitu liikuvat kineetilist lendkeha.)
OT lõpp.