Kordan üle ka enda arvamuse:
-- juhivahetusest siin ei piisa - kogu see padufemiinne, teo- ja otsustusvõimetu "kontor" tema praegusel kujul tuleb laiali lüüa // uutel alustel ülesse ehitada
-- aga enne oleks vajalik hea analüüs - kas sellist "kontorit" tema senisel kujul on üldse vaja riigiametina? vbolla oleks mõttekam need funktsioonid muude ametite vahel ära jagada? näit epideemiate "osa" Päästeameti alla?
Et mõtlemis- ja otsustamiskoht ühesõnaga - TA tema senisel kujul on selgelt halvim näide ühest riigi poolt ülalpeetavast teovõimetustst (ja sisuliselt kasutust - sic!) struktuurist
MIKS PIDI LAHKUMA MERIKE JÜRILO?
Ekspressi uudiskiri: Terviseameti juhi lahkumine
Neljapäeval (18.06) kaotas oma koha Terviseameti peadirektor Merike Jürilo. Seda saatsid umbmäärased etteheited temalt valitsuse suunal ning sealt omakorda Terviseameti juhtimise suunal.
See kõik toimus olukorras, kus Eesti on üks paremini koroonapuhangu kontrolli alla saanud riike maailmas ning kriisi esimene faas oli lõppenuks kuulutatud. Terviseametil on rakendatud sammude valikul ning elluviimisel väga suur roll.
Mis oli lahkumise taga tegelikult?
Vahetu ajend: vahetuks põhjuseks, miks Merike Jürilo esitas lahkumisavalduse, olid 2 intervjuud, milles sotsiaalminister Tanel Kiik ja peaminister Jüri Ratas väljendasid oma usaldamatust Terviseameti juhtimise suhtes.
Taustasurve: Enne seda oli mitmete nädalate jooksul avaldatud Jürilole survet lahkumiseks. Survet vahendas Tanel Kiik, kes seni oli Terviseametit pigem avalikult kaitsnud. Aga Jürilo lahkumine oli nõudmine Stenbocki majalt Kiigele, mille taga on erinevate koalitsioonipartnerite soov Terviseametit karistada.
Jürilo kohakaotusest oli eriolukorra käigus avalikult ja kuluaarides räägitud pidevalt. Eriolukorra alguses (22.03) põrutas rahandusminister ja EKRE sisuline juht Martin Helme Terviseameti juhtkonna kohta: "Ei ole võimalik töötada alluvatega, kes arvavad, et nad ei ole alluvad. Sellised alluvad tuleb välja vahetada. See, mismoodi see asi ei edene, on ikkagi põhimõtteliselt juhtimis- ja kaadrite küsimus seal Terviseametis."
Sisulistest etteheidetest Terviseameti tööle aga allpool.
Viimane piisk karikas valitsuse jaoks
Viimaseks piisaks karikas sai Terviseameti tõrksus kasutada Isamaa suurrahastaja ja mõjuka ettevõtja Parvel Pruunsilla (koos Tarvi Olbrei ja Alari Ahoga) poolt riigile kingitud 50 000 koroonaviiruse antikehade kiirtesti, korraldada nende testide kasutamine.
Valitsusest tuli Terviseametile väga tugev surve, et just need konkreetsed testid tingimata kasutust leiaksid. Ehkki need ei olnud kodukasutamiseks sobivad ning teadlaste hinnangul olid liiga ebausaldusväärsed, pidi Terviseamet need valitsuse otsusega koheselt käiku laskma. Terviseamet otsis aga hoopis tõendust nende testide kasutuskõlblikkuse kohta ning jätkas põhjendamist, miks antikehade testimise korraldamine nende testidega pole mõttekas.
Kõige jõulisemalt nõudis kohest kasutamist Isamaa valitsusdelegatsiooni juht Urmas Reinsalu.
Kaks päeva enne Jürilo lahkumist teatasid ettevõtjad oma solvumisest ja soovist kinkida järelejäänud testid ära “välismaale”. Sellele järgnesidki kohe Ratase ja Kiige intervjuud, mis Jürilo lahkuma sundisid.
Terviseameti kriitika kriisi vältel
Sellegipoolest ei tõusnud Jürilo lahkumasundimise vastu võimsat avalikku protestilainet. Miks?
Peamine põhjus on see, et koroonakriisi käigus tehti Terviseametile tõsiseid etteheiteid, mille koondmõte võiks olla, et Terviseamet ei olnud selliseks kriisiks valmis ning ei olnud seda (eriti algusfaasis) võimeline juhtima. Mõned üldteada näited:
Terviseamet andis heakskiidu kurikuulsa Saaremaa võrkpallimatši korraldamisele
Terviseamet ei suutnud mobiliseeruda haiuguspuhangu tekkides ning juhtida piisavalt tõhusalt tervisekriisi. Seetõttu tuli moodustada valitsuskomisjon, mis kriisijuhtimise üle võttis.
Terviseamet võitles avalikult laiapõhjalise koroonatestimise vastu, põhjendades, miks see pole vajalik. Hiljem tuli välja, et selle taga oli asjaolu, et Eestis polnud piisavalt teste ja reagentainet. Nii ei tekkinud laialdasem testimisvõimekus piisavalt kiiresti.
Terviseamet andis vastuolulisi signaale nii testimise kui maskide kasutuse kohta. Terviseameti kommunikatsioon kriisi esimestel nädalatel oli väga vilets, info halvasti kättesaadav ja ekslik. Kriisi teises pooles paranes see tunduvalt.
Terviseamet jäi jänni ühtse ja reaalajas kättesaadava ning usaldusväärse koroonastatistika kogumisega. Numbrid muutusid tagantjärele, laekusid aeglaselt ja koroonahaigetelt ja nende lähikontaktsetelt kogutud andmeid ei suudetud kasutada.
Teadlased kurtsid, et neile ei võimaldata viiruse leviku kohta käivatele andmetele piisavalt kiiret ligipääsu.
Meditsiinikriisis saabus pööre, kui väljastpoolt toodi seda juhtima Arkadi Popov ja Ahti Varblane.
Löögid egode pihta: peaminister Jüri Ratas jõudis avalikult rõõmustada esimese uute koroonajuhtude vaba päeva üle, kui selgus, et tegu oli ennatliku infoga ning eelmiste päevade testitulemused polnud Terviseameti pressiteatesse jõudnud.
Suur osa sellest kriitikast on õige ja põhjendatud. Vaielda võib, kui palju oli selles Terviseameti süüd ja kui palju riigi kui terviku halba ettevalmistust. On selge, et Terviseameti struktuur ei olegi valmis suurt tervisekriisi juhtima ning et valitsusest ja sotsiaalministeeriumist ei tulnud ka kiiresti mingeid lisavahendeid ja inimressurssi kriisi ohjeldamiseks, sellele keskendumiseks. Suuresti olid Terviseameti raskused kriisi algusfaasis seotud siiski poliitilise juhtimise puudujääkidega.
Aga ka kehva ettevalmistusega selliseks olukorraks. Kriisi käigus lahkus ametist Terviseameti pikaaegne meditsiini- ja epidemioloogiavaldkonna juht Jelena Tomasova, keda seostatakse Terviseameti viletsa valmisolekuga.
Valmisolek oli ebapiisav muidugi peaaegu kõigis riikides, kui mõned Kagu-Aasia maad välja jätta.
Konflikti vaade Terviseameti poolelt
Nagu Merike Jürilo lahkudes ütles: “Valitsuses palju ministreid, kellel kõigil on oma arvamus väga paljudel teemadel.” See tähendab, et valitsusel oli kriisijuhtimise käigus pidevalt segamini strateegiline ja taktikaline tasand.
Valitsus tegeles pisiasjadega, konkreetsete lahenduste, sõnumite sõnastamise ja koordineerimisega, takerdus pisiasjadesse. Merike Jürilo sõnul valitsus ei kuulanud piisavalt ekspertide arvamust, ei lasknud langetada üksikotsuseid (näiteks need kingitud kiirtestid, mille käikulaskmise nõudmine oli emotsionaalne) spetsialistidel ning tõenduspõhiselt.
Kriisi operatiivjuhtimine ja strateegiline juhtimine olid pidevalt segunenud ning see tekitas vastuolusid. Üks näide on kas või kurikuulus 2+2 nõue, mille oleks Terviseameti hinnangul juba varem koos muude leevendustega pidanud muutma soovituslikuks, aga kuna valitsusele (ja Jüri Ratasele isiklikult) see nõue “meeldis”, siis jäi see kehtima muude leevenduste kiuste ja seda on olnud väga keeruline jõustada (sama argumenti kasutas valitsust kritiseerides juba mai esimeses pooles ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart).
Kes saab uueks juhiks?
Uue juhi leidmiseks viib riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valiku komisjon läbi konkursi. Uus juht püütakse kinlasti ametisse saanud suve jooksul, on kinnitanud sotsiaalminister Kiik.
Seni asendab Terviseameti juhti ja koordineerib valmistumist koroonaviiruse võimalikuks taastumiseks suure tõnäosusega keegi Terviseameti regioonijuhtidest. Terviseametil on 4 regioonijuhti: Tiia Luht (Lõuna regioon), Ester Öpik (Põhja regioon), Marje Muusikus (Ida regioon), Kadri Juhkam (Lääne regioon).
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.