www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑01 Dets, 2017 16:17

Kriku kirjutas:Oma naise põlema pannud pagulane tahab kergemat karistust.

10 aastat jäi 10 aastaks.

In Germany, a Syrian refugee family has committed a total of at least 110 criminal offenses

Khalil H., 17, committed 34 crimes in two and a half years, including a brutal knife attack in Stuttgart. Almost his entire family, who fled Aleppo, is under surveillance by law enforcement.

Khalil's two brothers are now in prison, his father and nine of his 10 siblings are on the police register. Only his mother and one sister have committed no crimes. Khalil's father, Abd Almoudi, came to Germany in 2016 and has a criminal history of 12 crimes, seven of which involve violence, including against his daughter Mutia.

Mutia has committed four crimes, her younger sister Fakhria has 14 and was in prison until February this year. Brothers Khalid and Edo are serving time for 8 and 7 crimes respectively. 14-year-old Mustafa is in a juvenile facility for 21 offenses, and 12-year-old Ali is charged with three counts.

One of Abd Almoudi's sons said their family honors only the Quran and has no respect for German law.

Austria valitsus teatas, et pakub Süüria pagulastele 1000 euro suurust preemiat, et nad naaseksid oma päritoluriiki pärast Bashar al-Assadi kukutamist.

Konservatiivne kantsler Karl Nehammer reageeris Assadi kukutamisele kiiresti. Ta ütles sündmuste toimumise päeval, et Süüria julgeolekuolukord tuleks ümber hinnata, et võimaldada Süüria põgenike väljasaatmist.

Hetkel on olukord Süürias veel ebaselge ja inimeste sunniviisiline väljasaatmine ei ole võimalik. Praegu on Austria valitsus öelnud, et keskendub vabatahtlike väljasaatmisele.

Samuti peatas riik Süüria kodanike varjupaigataotluste menetlemise. Sama sammu astusid ka mitmed teised Euroopa riigid.

Kriku kirjutas: ↑10 Jaan, 2021 10:02 Salvini jõudis kohtu alla: https://www.err.ee/1233958/itaalia-endi ... kohtu-ette

„Oled sa mõelnud Süüriasse tagasi minna?“ küsin Amalilt. Ta raputab pead. Mis siis, et elu Eestis pole olnud lihtne – see on nüüd tema poja kodu. „Kui tal keskkool läbi saab, siis ma tahaks, et ta läheks edasi ülikooli. Olen talle rääkinud, et õppigu ITd, et see on kasulik. Tema mõtleb, et äkki hoopis ärijuhtimist. Mul ükskõik – peaasi, et ta leiaks tööd.“

Kuidas ots otsaga kokku tulla, see on läbi Eestis elatud aastate olnud Amali ja ta mehe murekoht. Amal püüab südilt õppida eesti keelt, kuid tunnistab, et see on raske – ning keeleoskuse puudumine takistab tööotsinguid. Ta on katsetanud oma toitlustusäriga, andnud araabia keele kursusi, olnud toidukuller. Ka Amali mees rabab mitmel töökohal. Kuid kuu lõpus jäävad nad nulli – hea, kui mitte miinusesse. „Ei tasu rõõmustada, kui mingi mure laheneb, sest järgmisel päeval tuleb uus asemele,“ tõdeb Amal. Ta näeb, kuidas rahaprobleemid viivad ta mehe meeleheiteni: väga raske on näha võimalusi, kuidas oma elujärge parandada. Ka Amal on viimasel ajal nukrameelsem – see on üks põhjus, miks ta ei taha rääkida oma pärisnime alt. Ta on praegu lõpmata väsinud ega soovi tähelepanu. „Aga ma saan hakkama, olen tugev!“ naeratab Amal vapralt. „Milleks teisi oma muredega vaevata? Igaühel on oma mured. Hea, kui on sõbrannasid, kellega saab vahepeal rääkida.“

Omavahel räägitakse viimasel ajal tihti sellest, mis saab edasi. Süürias on poliitilised olud muutunud, kuid Amal on ettevaatlik: „Muidugi ma rõõmustan – kuid veel on vara öelda, mis Süürias juhtuma hakkab. Kuidas võim omavahel ära jagatakse? Jah, väga paljud põgenikud lähevad juba tagasi: aga suur osa nendest tuleb naaberriikide laagritest, kus nad on aastaid elanud telkides. Kujutad sellist elu ette? Muidugi nad loodavad, et midagi nende kodudest on alles jäänud.“

Amal teab lähedaste kaudu, millised on praegu Süürias kasvõi elementaarsed olmetingimused. Paljudes piirkondades on muresid puhta vee kättesaadavusega, jaokaupa jagub elektrit. „Räägin tihti oma emaga: tean, mismoodi nemad praegu elavad, elektrit saavad paari päeva tagant 30 minutiks,“ lausub Amal. „Kardan väga selle pärast, kuidas kõik läheb...“

Kuigi ta poeg, kel eesti keel vabalt suus, kibeleb nägema maad, kust ta 2,5aastasena lahkus, leiab Amal, et kindlam on ta tulevik Eestis. Nüüd tuleb perel läbi mõelda, kuidas see on seaduslikult võimalik.

Esimesel jõulupühal vahendas „Aktuaalne kaamera“ välisminister Margus Tsahkna sõnu, et Eesti ei plaani pikendada Süüria kodanike rahvusvahelise kaitse staatust. Otsusega lõpeks ka põgenike siinne elamisluba. „Liiga vara,“ ei taha Amal seda uskuda. „Pärast 14 aastat kodusõda ei oota enamikke [Süüriasse] tagasipöördujaid ees stabiilsus ja turvalisus, vaid purustatud kodud ja kokku kukkunud majandus,“ toonitas ka Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson 15. jaanuari Eesti Päevalehes. „Eesti on seni näidanud üles solidaarsust ja inimlikkust, võttes vastu inimesi, kes on sõja ja vägivalla eest põgenenud. Ennatlikud avaldused kaitse lõpetamisest saadavad aga signaali, et Eesti pöörab selja neile, kes meie abi jätkuvalt vajavad.“

Esimesel jõulupühal vahendas „Aktuaalne kaamera“ välisminister Margus Tsahkna sõnu, et Eesti ei plaani pikendada Süüria kodanike rahvusvahelise kaitse staatust.