518. leht 693-st
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 13:37
Postitas nimetu
Näiteks akf Herem on siin välja toonud, et tankikompanii (15 tanki) maksaks 30 miljonit aastas. See teeks praeguse seisuga kusagil 0,4% SKP-st kolme kompanii peale.
Seni pole mul olnud põhjust teda valetamises süüdistada.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 13:40
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
nimetu kirjutas:Näiteks akf Herem on siin välja toonud, et tankikompanii (15 tanki) maksaks 30 miljonit aastas. see teeks praeguse seisuga kusagil 0,4% SKP-st.
Seni pole mul olnud põhjust teda valetamises süüdistada.
..naljakas väide - vähemalt siintoodud kujul..
Kas see kätkeb endas ka 15 x tutika tanki ostu?
Ja mis puutub siia siis väide "aastas"?
Arusaamatu, ühesõnaga..
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 13:45
Postitas Xender
Leedukate seisu M113 olen kunagi arutanud ühe Leedu kaitseväelasega, kes nende hooldusega tegeles. Ühesõnaga reaalsuses ( mitte paberi peal ) olid tema väite järgi veel 2 aastat tagasi umbes pooled M113 töökorras ja pooled kas katki või paljaks tõstetud.
Probleem oli rahapuuduses, mille põhjuseks oli, masinate suures remondivajaduses ( üllatus - üllatus, remondimees tahab ka raha saada ) ja varuosade hindades ( pmt nagu aru sain, kulunud doonormasinalt tõstetud kulunud jupp, väga kaua vastu ei pidanud , uusi varuosasid aga osteti näpuotsatäis ning käis ka põlveotsas ehitus).
Seega tuleb mingeid masinaid ostes vaadata ka natuke seda, kas me neid ka ülalpidada jõuame. Reaalselt korras olevate ja igasuguse vandiga varustatud masinate arv annab siiski lahinguvõime, mitte paberil kirjas olevate masinate arv.
Muidugi siin rohkem tegemist Leedukate alarahastamisega ning muidu suutmatusega ( suuremad remondid tehakse saksamaal - mis tähendab väga räiget hinnalipikut )
Kuid jah, kui me tahame midagi suurt juurde ( tankid, keskmaa ÕT jne ) siis ilma ekstra rahastamiseta neid asju me kätte ei saa lähiajal.
Eks see kulu on suuresti kuidas seda esitada. Arvatavasti on meil ka Paside peale vähemalt 100 miljonit eurot ära läinud, kui kõik kulud kokku panna. Soetamine, hooldus, kulutarvikud ning kütus. Kuid vabalt võib lisada veel igasuguse infrastruktuuri ning ka palgad ( kui skaudid istuvad sees ... siis see summa tuleb juba nii 200 000 aastas ). Küsimus on rohkem selles, mida üritatakse näidata.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 13:49
Postitas Chupacabra
Borja kirjutas:nimetu kirjutas:Näiteks akf Herem on siin välja toonud, et tankikompanii (15 tanki) maksaks 30 miljonit aastas. see teeks praeguse seisuga kusagil 0,4% SKP-st.
Seni pole mul olnud põhjust teda valetamises süüdistada.
..naljakas väide - vähemalt siintoodud kujul..
Kas see kätkeb endas ka 15 x tutika tanki ostu?
Ja mis puutub siia siis väide "aastas"?
Arusaamatu, ühesõnaga..
Ma võin selgitada mida see tähendab.
Masinatel on eeldatav eluiga. Soetusmaksumus jagatakse nende aastate vahel. Masinal on iga-aastased kulud. Keegi füüsiline isik peab neid masinaid kasutama sihtotstarbeliselt, sellega kaasnevad kulud. Kui neid faktoreid teada, siis on kergesti iga-aastane kulu välja arvutatav.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 13:52
Postitas nimetu
..naljakas väide - vähemalt siintoodud kujul..
Kas see kätkeb endas ka 15 x tutika tanki ostu?
Ja mis puutub siia siis väide "aastas"?
Arusaamatu, ühesõnaga..
Tema enda seletus on siin loetav:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... nk#p488662
Kui kahe protsendi sees saame liikursuurtükid, siis keskmaa-õhutõrjet ja tanke enam ei saa?
Tehke ise rehnung. Mina neid teen. Tankikompanii (umbes 15 tanki, lisaks muud sõidukid) maksab umbes 30 miljonit aastas, see on ülalpidamine ja aastate peale laiali jagatud väljaostuhind.
Leedulased ostsid hiljuti keskmaa-õhutõrje, see on avalik info. Üle 100 miljoni euro eest said nad vist neli laskeseadet, kaks radarit ja kaks tulejuhtimissüsteemi.
Ja õnneks on meil ka võimalus asjaosaliselt endalt üle küsida.
Leedukate seisu M113 olen kunagi arutanud ühe Leedu kaitseväelasega, kes nende hooldusega tegeles. Ühesõnaga reaalsuses ( mitte paberi peal ) olid tema väite järgi veel 2 aastat tagasi umbes pooled M113 töökorras ja pooled kas katki või paljaks tõstetud.
Siin ma kahtlengi selle üle,et kas pooled olid juba algusest peale rondid ning sellest tulenevalt doonoriks määratud. Nagu ma varasemalt juba viitasin, siis juba järgmisel aastal, peale suurema koguse M113 kätte saamist, paistsid pooled olevat määratud defekteerimise tulemusena aktiivteenistusest välja.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 14:17
Postitas Martin Herem
Borjal on õigus - tal pole kunagi olnud vaja sellist rehnungi teha. Minul on vaja olnud rehkenduse tulemust. Selle tegid KVPS ja Kmin inimesed koos. 30mln aastas on mõiste, mida siin foorumis mitmed ei mõista või ei taha mõista.
See on (ca 10x siin varem räägitud):
Tanki ja toetusmasinate soetushind 10 aasta peale jagatud.
Side
Hooldus - iga aasta
Taristu - vajadusel ehitamine ja ülalpidamine
Laskemoon (väljaõpe + SA DOSid)
Kütus
Väljaõpe
Palgad
Amortisatsioon
Siit võib tegelikult ridu järjest vähendada, kuid tulemus võib olla hunnik katkist rauda hoovil, laskemoonata relvad, väljaõpetamata koosseis vms. Kui seda raha järgmistel aastatel ei ole, siis pole mõtet träni kokku tassida. Ja arvutatakse iga üksuse puhul.
Ksf Strateegilinesõdur või Palm mõistavad seda rehkendust minust paremini. Palun kommenteerige.
Isegi kui Riigikontrolli auditi tulemused on mõnele küsitava väärtusega, on siiski märke, et nii planeerimine on mõistlikum kui varem. Selliseid põhimõtted nagu saame tegelikult ilma rahata või palju odavamalt, on enesepettus.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 14:43
Postitas Xender
Ma sain aru, et jutt käib ikka aktiivkasutuses olevatest masinatest. Ühesõnaga terve see doonorimajandus pidi jama olema, sest kuluvad ja katki lähevad ühed ja samad jupid. Mingitest kuluosadest tõstetakse doonorid kaunis ruttu tühjaks, muid osasid aga praktiliselt eriti ei lähe.
Raha aga kuluosade jaoks polnud eriti ...
Heal juhul oleks mõtet 100 masinat ja 5 doonorit vms. Ühesõnaga see Leedu suur hunnik doonormasinaid on mõttetus.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 14:55
Postitas nimetu
Heal juhul oleks mõtet 100 masinat ja 5 doonorit vms. Ühesõnaga see Leedu suur hunnik doonormasinaid on mõttetus.
Seda ma usun. Kui masinad on juba niigi kulunud, siis pole neilt ka suurt midagi maha kruvida. Mõned sõlmed tuleks võib-olla üldse kapitaalremondiga taastada. Meie ettevõte on selliseid parandusi teinud küll, kuid teatud maalt tekib küsimus selle rahalise mõttekuse osas. See on suht-koht rätsepatöö ning oluliselt kallim kui masstootmine.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 15:30
Postitas Kriku
nimetu kirjutas:30 miljonit aastas. See teeks praeguse seisuga kusagil 0,4% SKP-st
Mina saan 0,13%.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 15:56
Postitas nimetu
Mina saan 0,13%.
Selguse huvides tegin juba muudatuse.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 16:55
Postitas kobra
Härra Herem, kas selles tankikompanii arvutuses oli arvestatud uute masinatega ja kaadri meeskonnaga? Ehk oskad ka kõrvale tuua samasugused arvutused jalaväekompanii kohta autodel, soomukitel ja lahingumasinatel ning ka suurtükipatarei kohta veetavate ja iseliikuvate kohta. Sel juhul saaks võrrelda samasuguseid numbreid.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 18:20
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Jään oma eelnevalt väljendet seisukoha juurde - selliseid numbreid (mis relvasüsteem kuipalju maksab läbi kogu oma elutsükli)
ainult suht umbkaudselt väljendada saabki, sest lihtsalt tundmatuid on säärastes "arvutusvõrrandites" liiga palju.. elik siis liiga palju põhineb sedasorti arvestustes eeldustel. Muutub aeg, muutuvad taust ja palgad, muutub maj.olukord, muutuvad algselt paikapandud struktuurid jne jne.
Muuseas, ma olen täitsa kindel, et sedasorti "arvutuste" tegijad ise teavad väga hästi oma arvestuste n-ö täpsusklassi ja/või väärtust..
Veel üks faktor - subjektiivne siis. Kui võtta tankid, siis nende hankimisest mittehuvitet "arvutaja" saab kindlasti oluliselt erinevama üldkulude summa, kui tankide pooldaja. Ja see on ainult üks näide.
Summa summarum - jahh, sellistes "arvutustes" on teatav umbkaudne tõde.
Samas, arvestades liigsuurt hulka halvastiteada mõjureid + "arvutajate" endi taset + "arvutajate" võimalikku suunitlust(-neileantud suuniseid) + jne jne jääbki sellise arvutuse tulemus vaid väga umbkaudseks (ja võib-olla isegi eksitavaks). Et kui me näit konkreetset protsessi (tankide hange) kunagi ei käivita, siis me reaalset hanke- ja elutsükli kulu kunagi teada ei saagi.
P.S. loodetavasti ükski juhmakas ei hakka mind selle sõnavõtu pärast nüüd (jälle) prokuratuuriga ähvardama

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 18:25
Postitas Kriku
Sul on kindlasti õigus, aga mis täpsust sa silmas pead? Näiteks see 30 M võiks olla kui suure veaga? 10%, rohkem...?
SKT ennustamine on nagunii niivõrd suure veaga tegevus, et oioi...
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 18:26
Postitas nimetu
+ "arvutajate" endi taset + "arvutajate" võimalikku suunitlust + jne
Mida sa selle all mõtled?
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Veebr, 2017 18:29
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
nimetu kirjutas:+ "arvutajate" endi taset + "arvutajate" võimalikku suunitlust + jne
Mida sa selle all mõtled?
Aga palun:
- tase: mittesõjaväelasest arvutaja saab teise summa kui sõjaväelane (lihtsalt sõjaväelane näeb militaarsüsteemis optimeerimisvõimalusi, mida tsivilist ei näe)
- suunitlus: tankidevastane KMini ametnik saab oluliselt suurema summa, kui tankepooldav (ja arvutamisaldis) sõjaväelane.. ja üldse, oikupallu nendest "suunitlustest" veel rääkida võiks
Kriku kirjutas:Sul on kindlasti õigus, aga mis täpsust sa silmas pead? Näiteks see 30 M võiks olla kui suure veaga? 10%, rohkem...?
Sellele ei ole vastust nagunii.
Ma võin ju öelda, et viga on näit 30-40%, HEREM jälle ütleb, et mitte üle 10%.. lõpuks taandubki kõik isiklikele sümpaatiatele - kes keda eelistab uskuda
Seepärast ma ei näegi mõtet sedasorti "arvestustes" siin teemas väga kinni olla - sest need arvestused ei ole nii autoriteetsed nagu nad näivad (või tahavad näida).