www.militaar.net

Ghostship kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 5:33 Seda fenomeni tuntakse ka kui ''Kunagi varem ei ole seda juhtunud ja nüüd juba jälle!''

Et autoteemast liiga offtopicuks ei läheks, siis kuldne näide on Transpordiamet. Teada oli, et aasta lõpus läheb suuremaks tehinguralliks. Sai isegi tulevikule mõeldes pere sees mõned mahhinatsioonid ära tehtud, et rohehulludele võimalikult vähe kalõmmi maksta pikemas perspektiivis. Kuskil 17-18 detsembri paiku tehtud omanikuvahetus pole siiani igatahes registritunnistust suutnud postkasti tekitada. Varem oli see 3-4 tööpäeva teema, millest ilmselt enamus oli postikana teekond. Iseenesest ju e-riigis tühiasi, aga 55 euro eest ootaks küll veidi nobedamat liigutamist isikukoodi ja eesnime vahetamise eest ühel ajale jalgu jäänud rohelisel paberilipakal...

Info sõbralikust rauafoorumist:
''Vabandame viivituse pärast. Aastalõpus suurenes trükkimist ootavate dokumentide arv kordades. See tõttu ei ole ka veel Teie tunnistust teele pandud. Kui peaksite vajama registreerimistunnistust näiteks välisriiki minekuks vms pöörduge palun teenindusbüroosse ja see väljastatakse Teile oote tööna.''
https://forum.automoto.ee/showthread.ph ... #pid572481

Ja nii kirjutatigi? "Oote tööna ???

Ghostship kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 5:33 Seda fenomeni tuntakse ka kui ''Kunagi varem ei ole seda juhtunud ja nüüd juba jälle!''

Et autoteemast liiga offtopicuks ei läheks, siis kuldne näide on Transpordiamet. Teada oli, et aasta lõpus läheb suuremaks tehinguralliks. Sai isegi tulevikule mõeldes pere sees mõned mahhinatsioonid ära tehtud, et rohehulludele võimalikult vähe kalõmmi maksta pikemas perspektiivis. Kuskil 17-18 detsembri paiku tehtud omanikuvahetus pole siiani igatahes registritunnistust suutnud postkasti tekitada. Varem oli see 3-4 tööpäeva teema, millest ilmselt enamus oli postikana teekond. Iseenesest ju e-riigis tühiasi, aga 55 euro eest ootaks küll veidi nobedamat liigutamist isikukoodi ja eesnime vahetamise eest ühel ajale jalgu jäänud rohelisel paberilipakal...

Kogemata üks sugulane tegeleb nende e-teeninduse asjadega ja seal olid jõulude ajal tööpäevad ja töötati ka peale tööaega. Lihtsalt õhukese riigi probleemid. Näiteks arvelt kustutamise tehingute arv kasvas umbes sajakordseks.

Neid E-riigi tehinguid teevad füüsilised inimesed kuskil maakondlikes büroodes.

OLAVI kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 21:15

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 15:12

Nüüd muudeti korda nii, et kastirattad enam toetust ei saa ja toetust on võimalik taotleda ka pruugitud elektrikale.

Eesti kasutatud elektriautode turu põhiline tegija on endine riigiasutuse Mitsubishi MieV, pekkis aku põhivarustuses. Oleks vaja neile uusi ostjaid.

Nende Mitsude probleem algas nende saabumisel, kus autosid ei saanud laiali jagada, sest hakkas kehtima talverehvide kohustus ja sellise mõõduga (e-auto väikseid) talverehve ei olnud tellitud (küll ostame poest) aga saabunud autod kõik olid suverehvidega.
Telliti siis vajalikud rehvid järgi ja need tulid 2 kuud aga autod seisid kogu see aeg väliparklas külma käes.
Keegi ei tulnud ka selle peale, et lugeda kasutusjuhendist, et kui kaua ja millises temperatuuris võib ilma akut laadimata, e-autot parkida.

Kui ükskord talverehvid saabusid, siis hakati tühjenenud ja läbi külmunud akudega masinaid elustama.
Kuna masinaid oli palju ja veeti neid sooja/laadima portsude kaupa, siis ka lõpptulemus oli vägagi kõikuv ja paljude autode akud said jäädavalt kahjustatud.
(Isegi Tesla kasutusjuhendis on kirjutatud hoiustamise kestvuse ja külma kohta piirangud.)

Palju neil akumahtu alles on üldse? Mõnel pool jättis ka omavalitsus neid talveks hange vedelema ja kuskilt kuulsin, et mõni vanker suutis lõpuks sõita vaid 3 km.

Ilmekas näide, et uue tehnoloogia edukaks kasutamiseks ei piisa vaid tehnoloogia ära ostmisest, vaid vaja on ka ülalpidamise infrastruktuuri ja kasutajate harimist. Kaks viimast jäi sellel vägisi peale surutud MieV programmist puudu ja "tulemus" oli nagu on - nende autode nõrk maine on minuarust ka üks põhjuseid, mis autoostjad eelistavad konservatiivsemaid lahendusi. Nii mõngi auto suutis oma sünnipärase akuga sõita mõni tuhat kilomeetrit, misjärel jäi seina äärde või natuke rikkam asutus jaksas uue aku osta.

Nüüd siis sinine numbrimärk kah ära nähtud....777 NOV.

https://www.facebook.com/share/p/15ftsf1SKW/

Seejuures ühel minu tööautol on olnud taoline blatnoi number 777 (otsko nagu idapool öeldakse).
1990ndatel oli see kõva võlli tunnus. Sain selle enda tahet avaldamata, omandatava autoga koos.
Antud number on praegu Transpordiameti lehelt vaadates kasutusel, kuid teise auto küljes juba.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Jaan, 2025 10:28 Seejuures ühel minu tööautol on olnud taoline blatnoi number 777 (otsko nagu idapool öeldakse).
1990ndatel oli see kõva võlli tunnus. Sain selle enda tahet avaldamata, omandatava autoga koos.
Antud number on praegu Transpordiameti lehelt vaadates kasutusel, kuid teise auto küljes juba.

Tean aastatetagust situatsiooni, kus kagupiirkonna EPV numbrimärgiga mingisuguse väikekaubiku ostis avalikult oksjonilt ära just selle sama piirkonna kõigile teada ja tuntud ülepiiri-edasi-tagasi susser-musser-kaubavedaja. Küsimuse peale, et "Tohoh? Kas sina oled nüüd siis juba veel lõpuks EPV palgal kah juba või?" irvitas, et "Nad olevad ise talle kah öelnud, et "Oleks teadnud, et masin sinu kätte jõuab, oleks numbri maha võtnud autolt!" Aga ma selle numbri pärast just sellesama ostsingi". Ja sõitiski päris mitu aega selle EPV-numbriga.

Eesti aja alguses väga eliitne AAA numbriseeria on praegu vabakasutuses, olen näinud nt numbrit 007AAA.
1990ndate keskel pidi sellise numbri saamiseks ilmselt minister olema.
Kuid ka 001AAA paistab kasutuses olevat.

Muidu kahju, et neid numbreid suvaautodel lörtsitakse, need võiks olla nt hästi restaureeritud Volgade pärusmaaks.

paadikapten kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 22:16

OLAVI kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 21:15

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 15:12

Eesti kasutatud elektriautode turu põhiline tegija on endine riigiasutuse Mitsubishi MieV, pekkis aku põhivarustuses. Oleks vaja neile uusi ostjaid.

Nende Mitsude probleem algas nende saabumisel, kus autosid ei saanud laiali jagada, sest hakkas kehtima talverehvide kohustus ja sellise mõõduga (e-auto väikseid) talverehve ei olnud tellitud (küll ostame poest) aga saabunud autod kõik olid suverehvidega.
Telliti siis vajalikud rehvid järgi ja need tulid 2 kuud aga autod seisid kogu see aeg väliparklas külma käes.
Keegi ei tulnud ka selle peale, et lugeda kasutusjuhendist, et kui kaua ja millises temperatuuris võib ilma akut laadimata, e-autot parkida.

Kui ükskord talverehvid saabusid, siis hakati tühjenenud ja läbi külmunud akudega masinaid elustama.
Kuna masinaid oli palju ja veeti neid sooja/laadima portsude kaupa, siis ka lõpptulemus oli vägagi kõikuv ja paljude autode akud said jäädavalt kahjustatud.
(Isegi Tesla kasutusjuhendis on kirjutatud hoiustamise kestvuse ja külma kohta piirangud.)

Palju neil akumahtu alles on üldse? Mõnel pool jättis ka omavalitsus neid talveks hange vedelema ja kuskilt kuulsin, et mõni vanker suutis lõpuks sõita vaid 3 km.

Ajal mil need Mitsubishi MieV-id KOV-idesse tekkisid ja neid kasutati, külastasin ja suhtlesin tööalaselt pidevalt igasuguste KOV-idega.
Pärast seda, kui Sotsministeerium augustis 2011 need Mitsubishi MieV-isid KOV-ide sotstöötajatele hakkas jagama, kohe esimesel talvel, oli põhiprobleemiks (kui linnad välja arvata) see, et sotstöötajad ei pääsenud selle käruga oma klientide juurde. Maapiirkondade KOV-ides elasid need sotsiaalteenust tarbivad kodanikud enamuses mööda valla territooriumit laiali, asusid raskesti ligipääsetavates kohtades ja selle elektrikäruga polnud midagi peale hakata. Teine suur probleem oli, et need olid talvel külmad ja akusid kütmiseks ei jagunud, kuna distantsid ja läbisõidud maapiirkondades olid nii suured (erinevate objektide vahemaad olid suured), et elektrit ei jagunud vahel ka ainult ringiliikumiseks. Seda sotstöötajate kaeblemist sai talviti igas mittelinnalises KOV-is kuuldud.

2012 kohe pärast esimest kasutustalve:

Muhu valla sotsiaalhooldaja Aili Õige sõnul on elektriauto praegu maal mänguasi, kuna talvel saab sellega sõita vaid Liiva aleviku vahel ja äärmisel juhul Orissaarde.

Küladesse klientide juurde sõitmiseks peab lume korral kasutama ikkagi vana Citroen-kaubikut, mis suudab hangedest läbi tungida ning milles on viis istekohta ja avar pakiruum, ütles ta Saarte Häälele.
Elektriauto miinuseks on Õige sõnul veel see, et Muhust võib hea õnne korral sõita maakonnakeskusse Kuressaarde välja, aga enne tagasisõitu tuleks autot igaks juhuks uuesti laadida, sest näiteks salongisoojendus võtab palju voolu.
" Eks see paras pettumus ole, kui autoga saab sõita vaid 27 kilomeetrit," tunnistas Kaarma vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Liida Kaare, kelle sõnul läheb elektriauto lumevallidest küll vajadusel läbi, aga tegelikult eriti kindlalt teel ei püsi.
Kaare viitas ka autoteeninduses kuuldule, et üks elektriautoga Saaremaalt Tallinna sõitnu pidi selle reisi ajal autot kolm korda laadima, lisades, et temal sellist kannatust paraku pole.

https://www.aripaev.ee/uudised/2012/12/ ... o-manguasi

Järgmine talv, 2013

Sotsiaaltöötaja: elektriautos on talvel külm, olen ka haiguslehel olnud

Lääne Elu võttis uurida, kuidas sotsiaaltöötajad talvel elektriautodega hakkama saavad. Põgus küsitlus näitas, et sotsiaaltöötajad on ühed vaprad naised, kes võtsid suvel saadud elektriauto kiirelt omaks. Praegu teevad nad külma autot trotsides ja oma tervist ohtu pannes rõõmsal meelel oma tööd.

Elektriauto tootjad võiks neile vapraile nastele, kes Eesti talves katsejänestena autot proovivad, ausamba püstitada.

Maire Koppelmaa, Nõva sotsiaal- ja tervishoiuspetsialist.

Olen talvel elektriautost loobunud ja käin oma autoga tööl. Elektriauto aku laeb millegipärast ainult poolenisti täis, soojendust sisse ei saa lülitada.

Talvel sõidan 35-40 km tunnis, soojenduseta, aknad jääs ja ise külm nagu jääpurikas. Kogu aeg on hirm, kas veab välja või ei vea. Mõne korra olen juba haiguslehel ka olnud.

Meilt on 50 km Haapsallu ja talvel elektriauto sellist otsa ära ei sõida. Kiirlaadijale ei saa loota, Haapsalus olen laadinud ja saanud ette 44 km, see on alla poole paagi. Olen kuulnud, et külmaga võib sellist asja juhtuda. Nii et talvel ei olegi võimalik Nõvalt Haapsalus käia.

Loe teiste Läänemaa sotsiaaltöötajate kogemusi Lääne Elu 26. jaanuari numbrist.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65592 ... ehel-olnud

2020
Sotsiaaltöötajad elektriauto kogemusest: see sobib rohkem linna ja soojaks ajaks.
Sotsiaaltööd tegevate spetsialistide sõnul on ei sobi elektriauto – milliseid omal ajal neile riik töötegemiseks jagas – meie kliimasse ja röövib ka tööaega.
http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=28698&print=1

JNE.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Jaan, 2025 10:28 ... number 777 (otsko nagu idapool öeldakse).
1990ndatel oli see ...

Ei oluline, aga näit. täna isegi veel Ukrainas EU tähtedega nr. 777 tekitab miskit erilist äraspidist lugupidamist suht paljudes kohalikes...
Juhtub autol veel MB logo olema, siis keegi ei "kobise, ega signaalita" liikluses, ehk kui juhtud halvasti / valesti parkima.
Auto vanus ei ole isegi, eriti, määrav.
Lihtsalt, enda, tähelepanek.

Veel varem olid ka spetsiaalsed "oinanumbrid"

https://epl.delfi.ee/artikkel/50980095/ ... nas-roolis

See "oina" kampaania oli aga üsna lühiajaline, et 1990ndate tulekuga kaotas ta oma senise tähenduse.
Kes ehk ei tea, siis roolijoodikutele ja suuremate liiklus-sigadele võis toona sellise numbri kohutuslikult külge panna, et kaasliiklejad teaks eemale hoida. Rumvoltid ja mehed propageerisid seda omal ajal ETV-s usinalt.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Jaan, 2025 10:00 Ilmekas näide, et uue tehnoloogia edukaks kasutamiseks ei piisa vaid tehnoloogia ära ostmisest, vaid vaja on ka ülalpidamise infrastruktuuri ja kasutajate harimist. Kaks viimast jäi sellel vägisi peale surutud MieV programmist puudu ja "tulemus" oli nagu on - nende autode nõrk maine on minuarust ka üks põhjuseid, mis autoostjad eelistavad konservatiivsemaid lahendusi. Nii mõngi auto suutis oma sünnipärase akuga sõita mõni tuhat kilomeetrit, misjärel jäi seina äärde või natuke rikkam asutus jaksas uue aku osta.

No esimene suurem seismine oli ikka Silberi haldusalas. Kas omanik oli sadmas seistes veel Mitsu, või juba Silber, vat seda ma ei tea, aga välja tollis neid Silber mitte ise, vaid läbi deklarandi-maakleri. Siis oli veel see jutt, et nad seisid reas tollilaos, räägin nii autodest, kui ka paberitest, mis saavad väga hästi liikuda ka eraldi. Kuna üleandmine oli jupikaupa ja ei olnud ju veel ka "tahtjaid", siis seisidki peremehtutena tollilaos. Sest mitte keegi ei tahtnud vabasse ringlusse deklareerimisega tekkivat maksukohuslust oma(ettevõttele)le teadmata perioodiks kukile võtta. Teadmata kas ja millal tuleb siis see ostja, et siis see raha ettevõttele tagasi saada. Ja üleüldse, kui ei tulegi ostjat, siis vb saadetakse ka sadamast mujale edasi, kui ikka diili ei tulegi, ega keegi ju ei teadnud, kas ja kuidas see väljapresenteeritud edulugu kokku visiseb, ja siis polegi tollida vb tarvis... Tuletame meelde, et tookord oli mingi järjekordne valimiste-(eel)-eelne-kampaania-aeg. Ja siis oli jutt, et kohe-kohe tuleb (reformierakonna juhitav) valitsus välja põrutava aastateo ja edulooga. Ja seda heietati ja siis ta tuligi: Eesti Vabariigi ära kasutama kvoodiga äritsemise eest tuleb Jaapanist nagu taevamannana hull hunnik EV-Mitsut. Ja et kõik saavad nüüd esitada ostutaotluse ja siis hakatakse vaatama, et kes ja kuidas ja mis üleüldse ja millise hinnaga saavad selle auto. Ja siis selgus, et kuude kaupa neile autodele huvilisi ei olnudki, peale mingi paarikümnekonna. Mõned ikka tilkusid, aga kogu see "edulugu" susises kokku ja siis viimases hädas igatsugu mainekampaania tulemina, et mitte häbisse jääda, hakati neid lihtsalt riigi ja KOV-ide asutustele jõuga ära jagama. Senikaua seisid need autod lihtsalt Paldiskis sadamas platsipeal ilma igatsugu hoolduseta, nagu ikka uued sõidukid, ja siis vastavalt vajadusel tolliti neid sisse. Ja siis ka hakati tegelema selle autoga, mis lahti tolliti. Kui Saksas müüdi neidsamu 23 900-ga, siis Eestis oli algselt hinnaks 29 500. St hinnad, millest hakati rääkima ja sealt allapoole soodustusi orgunnima (Eestis 14900).
507-st autost lükati lõpuks soovimatu varana 425 autot Sotsminni haldusalasse ja anti seejärel kasutamiseks üle sotsiaaltöötajatele ja KOV-idele. Tulid kevadel, seisid üle suve, siis leiti, et ostjaid pole, et lükkame siis riigi ja Kov-ide asutustele need. Siis oktoobri lõpus anti esimesed 5 Tallinna sotstöötajatele üle. Siis kohe tekkis ka probleem, et "talverehve pole!" ja siis hakkaski asi venima. Viimased tolliti lahti ja anti üle vist aprillis alles. Silber oli tarnija ja üleandja ja siis tollimaakler ütles veel, et riik nõuab Silberilt läbi meie (deklarandi) ju raha, aga panna neid kuhugile, ega üle anda neid kellelegi ju ei ole. Tuleb klient, siis ta saabki nii auto, kui ka dokumendid ja riik saab maksud.

Turist 47 kirjutas: ↑09 Jaan, 2025 12:46

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Jaan, 2025 10:28 ... number 777 (otsko nagu idapool öeldakse).
1990ndatel oli see ...

Ei oluline, aga näit. täna isegi veel Ukrainas EU tähtedega nr. 777 tekitab miskit erilist äraspidist lugupidamist suht paljudes kohalikes...
Juhtub autol veel MB logo olema, siis keegi ei "kobise, ega signaalita" liikluses, ehk kui juhtud halvasti / valesti parkima.
Auto vanus ei ole isegi, eriti, määrav.
Lihtsalt, enda, tähelepanek.

Jah, nii ongi. Kõiksugused sellised erilisemad kombinatsioonid näitavad staatust, ka nt 32-34 on selline väiksemat sorti "erilisem". Slaavi kultuuriruumis on nii olnud juba ammu. Ja kui auto ka vanem juhtub olema (koos juhiga), siis ega keegi ju ei tea, kelle ema, isa, äi, või ämm selles autos kulgeb. Tasub tähelepanelik olla sellises riigis, kus omad slaavi mentaliteedid ja reeglid.