Viktoriin
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Jutt oli konkreetselt PBL-i kahe lahingulaeva (Marat ja OR) kahuritest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Viktoriin
Jällegi huupi - vette tekkis lainejälg?
Re: Viktoriin
Panen lampi, aga vee kondensatsioon mürsu järel?
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Lööklaine tekitas suurtükitoru suudme all pannkoogikujulise laigu veepinnal, kus lainetus maha löödi.Kapten Trumm kirjutas:NSVL-s kasutusel olnud 305 mm laevakahurite tulistamisel märgib nõukogude kirjandus mõnikord üht erilist visuaalset efekti, mis näitab kahurite võimsust. Jutt on mürsu lennutrajektoori algfaasist. Milline "efekt" see võiks olla?
Re: Viktoriin
Samas see efekt oli kõigil suurekaliibrilistel laevakahuritel. Mis muidugi ei välista seda et nõukogude kirjandus seda esile tõi sest ega neil ju laevadel suuremaid torusid ei olnud.Kilo Tango kirjutas:Lööklaine tekitas suurtükitoru suudme all pannkoogikujulise laigu veepinnal, kus lainetus maha löödi.Kapten Trumm kirjutas:NSVL-s kasutusel olnud 305 mm laevakahurite tulistamisel märgib nõukogude kirjandus mõnikord üht erilist visuaalset efekti, mis näitab kahurite võimsust. Jutt on mürsu lennutrajektoori algfaasist. Milline "efekt" see võiks olla?
Re: Viktoriin
Illustreeriv pildike Iowa klassi kogupaukKilo Tango kirjutas:Lööklaine tekitas suurtükitoru suudme all pannkoogikujulise laigu veepinnal, kus lainetus maha löödi.

- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Olen nõuka-aegses raamatus kohanud väidet, et torni tagant jälgides oli tulistamise hetkel mürsu väljumine ja tema pöörlemine palja silmaga näha.
See on muidugi ka tõsi, et NSVL-s oli mõõdult sellest väiksem kaliiber laeval juba 180 mm (üks saklastelt ostetu jäigi ujuvpatareiks). Siis peaks 406 mm-l ka näha olema...
See on muidugi ka tõsi, et NSVL-s oli mõõdult sellest väiksem kaliiber laeval juba 180 mm (üks saklastelt ostetu jäigi ujuvpatareiks). Siis peaks 406 mm-l ka näha olema...

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Viktoriin
Kapten Trumm kirjutas:Olen nõuka-aegses raamatus kohanud väidet, et torni tagant jälgides oli tulistamise hetkel mürsu väljumine ja tema pöörlemine palja silmaga näha.
See on muidugi ka tõsi, et NSVL-s oli mõõdult sellest väiksem kaliiber laeval juba 180 mm (üks saklastelt ostetu jäigi ujuvpatareiks). Siis peaks 406 mm-l ka näha olema...
Ja ongi.
http://www.diverseayres.com/product-ima ... ssouri.jpg
Paremal üleval pool on näha kuute mürsku.
Re: Viktoriin
Asjasse võiks siiski rohkem selgust tulla.
Küsimus:
Seega see küsimuse/vastuse ahel on kuidagi puudulik, kas pane mõni viide üles, et mis efektist jutt käib või seleta ise see efekt lahti, sest õige vastus, et "kuskil raamatus ammu keegi väitis" ei ole piisav.
Küsimus:
Õige vastus:Kapten Trumm kirjutas:NSVL-s kasutusel olnud 305 mm laevakahurite tulistamisel märgib nõukogude kirjandus mõnikord üht erilist visuaalset efekti, mis näitab kahurite võimsust. Jutt on mürsu lennutrajektoori algfaasist. Milline "efekt" see võiks olla?
Mulle jääb veidi arusaamatuks, mis efektist siin jutt käib? See, et mürsk on näha, ei ole ju iseenesest veel efekt, sest nähtamatuid mürske pole ju veel leiutatud. TTA foto ei puutu asjasse, sest piisavalt kiire kaamera ja korrektse ajastusega saab pildile püüda ükstapuha mida. Registreeritakse niimoodi näiteks ka elementaarosakesi, asi see üks uimerdav kobakas mürsk siis pildile saada aga küsimus ei olnud ju fotograafia vallast.Kapten Trumm kirjutas:Olen nõuka-aegses raamatus kohanud väidet, et torni tagant jälgides oli tulistamise hetkel mürsu väljumine ja tema pöörlemine palja silmaga näha.
Seega see küsimuse/vastuse ahel on kuidagi puudulik, kas pane mõni viide üles, et mis efektist jutt käib või seleta ise see efekt lahti, sest õige vastus, et "kuskil raamatus ammu keegi väitis" ei ole piisav.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Sa väidad, et väiksematel kahuritel on mürsu väljalend palja silmaga näha?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Viktoriin
Ei, mina ei väida midagi, viidet efektile palun.
Lisamärkusena: Tiirus on vahest püssikuuli lend laskja poolt ka palja silmaga näha. Ise olen kogenud seda AR'iga 300 peale lastes.
Lisamärkusena: Tiirus on vahest püssikuuli lend laskja poolt ka palja silmaga näha. Ise olen kogenud seda AR'iga 300 peale lastes.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Ei ole seda oma silmaga näinud, kuid rõske ilmaga võib mürsuga kaasnev rõhulaine olla piisavalt tugev, et tekib kondensatsioonijälg, mis ei ole küll teab-mis pikk, kuid piisav selleks, et tekib mulje mürsu visuaalsest nägemisest ning spiraalsest liikumisest.Kapten Trumm kirjutas:Olen nõuka-aegses raamatus kohanud väidet, et torni tagant jälgides oli tulistamise hetkel mürsu väljumine ja tema pöörlemine palja silmaga näha.
See on muidugi ka tõsi, et NSVL-s oli mõõdult sellest väiksem kaliiber laeval juba 180 mm (üks saklastelt ostetu jäigi ujuvpatareiks). Siis peaks 406 mm-l ka näha olema...
Re: Viktoriin
Torkaks vaheke ühe lihtsalt ja konkreetselt vastatava pärimise- sada aastat ja kaks päeva tagasi toimus lennunduses üks märkimisväärne sündmus, mille järelmid ulatuvad suuresti tänasesse päeva ja ei puuduta enam kaugeltki vaid lennundust. Milline?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Viktoriin
Pole see...konkretiseerime pisut- sel päeval võeti ette katse asja ametlikult vormistada. Mis küll paraku ei õnnestunud. Järgmine katse, mida kroonis edu, võeti ette 1912 aasta kevadel.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Viktoriin
Esimene langevarjuhüpe lennukilt?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline