www.militaar.net

Jutt oli konkreetselt PBL-i kahe lahingulaeva (Marat ja OR) kahuritest.

Jällegi huupi - vette tekkis lainejälg?

Panen lampi, aga vee kondensatsioon mürsu järel?

Kapten Trumm kirjutas:NSVL-s kasutusel olnud 305 mm laevakahurite tulistamisel märgib nõukogude kirjandus mõnikord üht erilist visuaalset efekti, mis näitab kahurite võimsust. Jutt on mürsu lennutrajektoori algfaasist. Milline "efekt" see võiks olla?

Lööklaine tekitas suurtükitoru suudme all pannkoogikujulise laigu veepinnal, kus lainetus maha löödi.

Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:NSVL-s kasutusel olnud 305 mm laevakahurite tulistamisel märgib nõukogude kirjandus mõnikord üht erilist visuaalset efekti, mis näitab kahurite võimsust. Jutt on mürsu lennutrajektoori algfaasist. Milline "efekt" see võiks olla?

Lööklaine tekitas suurtükitoru suudme all pannkoogikujulise laigu veepinnal, kus lainetus maha löödi.

Samas see efekt oli kõigil suurekaliibrilistel laevakahuritel. Mis muidugi ei välista seda et nõukogude kirjandus seda esile tõi sest ega neil ju laevadel suuremaid torusid ei olnud.

Kilo Tango kirjutas:Lööklaine tekitas suurtükitoru suudme all pannkoogikujulise laigu veepinnal, kus lainetus maha löödi.

Illustreeriv pildike Iowa klassi kogupauk

Olen nõuka-aegses raamatus kohanud väidet, et torni tagant jälgides oli tulistamise hetkel mürsu väljumine ja tema pöörlemine palja silmaga näha.
See on muidugi ka tõsi, et NSVL-s oli mõõdult sellest väiksem kaliiber laeval juba 180 mm (üks saklastelt ostetu jäigi ujuvpatareiks). Siis peaks 406 mm-l ka näha olema...

Kapten Trumm kirjutas:Olen nõuka-aegses raamatus kohanud väidet, et torni tagant jälgides oli tulistamise hetkel mürsu väljumine ja tema pöörlemine palja silmaga näha.
See on muidugi ka tõsi, et NSVL-s oli mõõdult sellest väiksem kaliiber laeval juba 180 mm (üks saklastelt ostetu jäigi ujuvpatareiks). Siis peaks 406 mm-l ka näha olema...

Ja ongi.

http://www.diverseayres.com/product-ima ... ssouri.jpg

Paremal üleval pool on näha kuute mürsku.

Asjasse võiks siiski rohkem selgust tulla.

Küsimus:

Kapten Trumm kirjutas:NSVL-s kasutusel olnud 305 mm laevakahurite tulistamisel märgib nõukogude kirjandus mõnikord üht erilist visuaalset efekti, mis näitab kahurite võimsust. Jutt on mürsu lennutrajektoori algfaasist. Milline "efekt" see võiks olla?

Õige vastus:

Kapten Trumm kirjutas:Olen nõuka-aegses raamatus kohanud väidet, et torni tagant jälgides oli tulistamise hetkel mürsu väljumine ja tema pöörlemine palja silmaga näha.

Mulle jääb veidi arusaamatuks, mis efektist siin jutt käib? See, et mürsk on näha, ei ole ju iseenesest veel efekt, sest nähtamatuid mürske pole ju veel leiutatud. TTA foto ei puutu asjasse, sest piisavalt kiire kaamera ja korrektse ajastusega saab pildile püüda ükstapuha mida. Registreeritakse niimoodi näiteks ka elementaarosakesi, asi see üks uimerdav kobakas mürsk siis pildile saada aga küsimus ei olnud ju fotograafia vallast.
Seega see küsimuse/vastuse ahel on kuidagi puudulik, kas pane mõni viide üles, et mis efektist jutt käib või seleta ise see efekt lahti, sest õige vastus, et "kuskil raamatus ammu keegi väitis" ei ole piisav.

Sa väidad, et väiksematel kahuritel on mürsu väljalend palja silmaga näha?

Ei, mina ei väida midagi, viidet efektile palun.


Lisamärkusena: Tiirus on vahest püssikuuli lend laskja poolt ka palja silmaga näha. Ise olen kogenud seda AR'iga 300 peale lastes.

Kapten Trumm kirjutas:Olen nõuka-aegses raamatus kohanud väidet, et torni tagant jälgides oli tulistamise hetkel mürsu väljumine ja tema pöörlemine palja silmaga näha.
See on muidugi ka tõsi, et NSVL-s oli mõõdult sellest väiksem kaliiber laeval juba 180 mm (üks saklastelt ostetu jäigi ujuvpatareiks). Siis peaks 406 mm-l ka näha olema...

Ei ole seda oma silmaga näinud, kuid rõske ilmaga võib mürsuga kaasnev rõhulaine olla piisavalt tugev, et tekib kondensatsioonijälg, mis ei ole küll teab-mis pikk, kuid piisav selleks, et tekib mulje mürsu visuaalsest nägemisest ning spiraalsest liikumisest.

Torkaks vaheke ühe lihtsalt ja konkreetselt vastatava pärimise- sada aastat ja kaks päeva tagasi toimus lennunduses üks märkimisväärne sündmus, mille järelmid ulatuvad suuresti tänasesse päeva ja ei puuduta enam kaugeltki vaid lennundust. Milline?

Pole see...konkretiseerime pisut- sel päeval võeti ette katse asja ametlikult vormistada. Mis küll paraku ei õnnestunud. Järgmine katse, mida kroonis edu, võeti ette 1912 aasta kevadel.

Esimene langevarjuhüpe lennukilt?