www.militaar.net

Mõned õpetlased ütlevad, et sellist asja nagu asepresidendi-seaduslünk ei eksisteeri. Nad osutavad 12. parandusele, kus seisab, et «asepresidendiks ei saa isikud, kes ei vasta põhiseaduse alusel presidendi ametikohale esitatavatele tingimustele». «Sellele ametikohale ei saa panna isikut, kes ei saaks teenida presidendina, kui ta peaks täitma selle koha,» ütles mõttekoja Witherspoon Institute vanemteadur Matthew J. Franck. «Kui sa ei ole presidendiks valitav ei ole sa ka presidendiks sobilik ning seega ei ole sa sobilik asepresidendiks,» ütles Yale’i ülikooli põhiseadusõiguse professor Akhil Reed Amar.

Aga ikkagi ei valitse antud küsimuses täielikku konsensust.

1999. aastal avaldas õigusväljaanne Minnesota Law Review artikli «The Twice and Future President» (kahekordne ja tulevane president), milles tungiti sügavuti presidentide ametiajapiirangute ajalukku ning järeldati, et 12. paranduse tekst pole piisavalt üheselt mõistetav, et sulgeda asepresidendiks kandideerimise uks ametiajaliselt piiratud presidendile. Kõnealuse artikli juhtautor ja Fairleigh Dickinsoni ülikooli valitsuspoliitika professor Bruce Peabody ütles, et Trumpi piiratus kahe ametiajaga pole ilmselge. «Ajalooliste tõendite kaalukus, õigusanalüüs ja Põhiseaduse tekst ühtekokku teevad sellest [artiklist] ülimalt vettpidava (ingl defensible) lugemise,» ütles ta.

Amar ütles, et Trump võiks proovida oma presidentuuri pikendada veel ühel viisil. Ta ütles, et kui järgmine kord valitakse presidendiks taas vabariiklane, võib see isik nimetada Trumpi välisministriks. Sellisel juhul avaneks Trumpile taas tee Valgesse Majja, kui president ja asepresident tagasi astuksid, ütles Amar. Ta lisas, et Trump võiks jätkata presidendiametis, kui kõrvale astuksid kõik välisministrist järjekorras ettepoole paigutuvad ametiisikud.

Presidendijärgnevust määratlev föderaalseadus välistab küll administratsiooni ametnikud, kes pole presidendiks sobilikud, kuid Kongress võiks seda piirangut lõdvendada tavapärase seadusloome korras ja ilma Põhiseadust parandamata. «Võimalik seaduslünk on olemas. Ma loodaks, et pole, aga on,» ütles Amar.

Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Apr, 2025 12:37 See eeldab seda, et Trump pole mõnda kohta pidi Kremlis sahtli vahel.

davidsoniharald kirjutas: ↑01 Apr, 2025 13:26

Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Apr, 2025 12:37 See eeldab seda, et Trump pole mõnda kohta pidi Kremlis sahtli vahel.

Teooria on hea aga mida peaks Trumpi positsioonis olev inimene kartma? Mingid räiged seksivideod? Deepfake! Majanduslikud huvid? Mul on tunne, et sõbrad korjavad börsidelt sadu miljoneid Trumpi vihjete peale, mis ta järgmine hommik plaanib suust välja ajada. Mis veel võiks olla? Minu fantaasia ei küüni selleni, mida ta kartma peaks. Mulle tundub lihtsalt tegemist olevat lolli ja sinisilmse inimesega, keda on lihtne mõjutada. Ühest küljest räägib puutiniga ja usub teda, teiselt poolt räägivad omad teist juttu aga lõpuks tahab ta kõigist kõige targem diilimeister olla ja "mõtleb oma peaga".

Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Apr, 2025 13:50 No see rumaluse level oleks minu jaoks võimatu ette kujutada....
Kui vana plaanib veel ajalukku minna, siis vaba või enamvähem vaba ilma 1 miljard inimest on ka tunduvalt suurema auditoorium kui need sadakond miljonit idikast töölislumpeni esindajat, kes teda fännavad.

Euroopas on ta enda margi isegi linnakanalisatsiooni tasemest allapoole suutnud lasta. Kujutan ette, et kui Air Force 1 Gröönimaal maandub, siis tervitatakse teda seal harpuunide ja kirvestega?

Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Apr, 2025 12:37

Ka Trumpi jaoks võiks lendliis olla võimalus välja tagurdada oma diilitamisest Putiniga. Saab öelda, et Putin diili ei tahtnud, UKR tahtis ja on valmis selle eest maksma, diil olemas ja USA-sse raha laekub.

See eeldab seda, et Trump pole mõnda kohta pidi Kremlis sahtli vahel. Oled sa mõelnud, millest selline kummaline vene propaganda laustiraaz Valgest Majast tuleb? Ukraina tümitamine (kes on valges ilmas kangelase renomeega) vs sümboolsed ähvardused Kremli suunas? Mis hädavajadus on seda teha? Kui sa vaatad nüüd minu kirjutatud esimest lauset, siis loksub kõik perfektselt oma kohale. Lihtsalt Kremlist lüüakse põlvega sahtel koomale.

Sama vastus on ka küsimusele, miks seda lendliisi kui elementaarset asja pole siiani lauale pandud. See oleks liiga Moskva-vaenulik samm ja seepeale virutatakse seal põlvega sama sahtli pihta...

navigator kirjutas: ↑01 Apr, 2025 16:26 See on eht eestlaslik mõttemaailm, mida teised minust arvavad. Ameerikalik mõttemaailm ei hooli absoluutselt mida väljaspool teadaolevat maailma (USA piire) minust/meist arvatakse. Nad nagunii ei tea sellest suurt midagi. Enamuses mittemidagi.

https://www.youtube.com/watch?v=kRh1zXFKC_o
https://www.youtube.com/watch?v=umpalMtQE50

Kuulasin eile Valeri Soloveid, kes oli Dmitri Gordonil külas. Solovei juttudega on omapärane, kuid miks Trump vene juttu ajab seletas ta loogiliselt ära. Zelenski pakkus USAle haruldaste muldmetallide diili. See on selline flogiston. Kui palju on või ei ole pole täpselt teada. Ja kui ka on siis pole selge kui keeruline on kätte saada. Kui ka on võimalik kätte saada, siis see juhtub alles kunagi hiljem. Venelased pakkusid Trumpile lihtsalt paremat ja konkreetsemat diili. Pakuti vabariiklasi toetavatele firmadele osalust arktika meretee arendamisel ja sealt kaudu ammutatavate maavarade kaevandamisel. Pakuti Nordstreami nominaalse hinna eest ameeriklastele maha müümist pluss ameeriklased ostavad kogu toodetava magaasi Peterburis ülesse ja pumpavad toru pidi juba kui enda oma Euroopasse edasi. Kuidas ja mis tingimustel USA Euroopaga kaupa teeb on juba nende probleem. Kõikidel pakkumistel on konkreetsed numbrid ja tähtajad küljes. Mida üks ärimees peaks veel tahtma? Õige otsuse tegemiseks ei pea mingeid mune sahtli vahel pigistama, lihtsalt pakutakse diili millest ei saa ära öelda.

Kalakala kirjutas: ↑01 Apr, 2025 20:33Venelased pakkusid Trumpile lihtsalt paremat ja konkreetsemat diili. Pakuti vabariiklasi toetavatele firmadele osalust arktika meretee arendamisel ja sealt kaudu ammutatavate maavarade kaevandamisel. Pakuti Nordstreami nominaalse hinna eest ameeriklastele maha müümist pluss ameeriklased ostavad kogu toodetava magaasi Peterburis ülesse ja pumpavad toru pidi juba kui enda oma Euroopasse edasi. Kuidas ja mis tingimustel USA Euroopaga kaupa teeb on juba nende probleem. Kõikidel pakkumistel on konkreetsed numbrid ja tähtajad küljes. Mida üks ärimees peaks veel tahtma? Õige otsuse tegemiseks ei pea mingeid mune sahtli vahel pigistama, lihtsalt pakutakse diili millest ei saa ära öelda.

Stubb kirjeldas kohtumist Trumpiga ning ütles, et ta on Ukraina osas ja NATO tugevuse osas ettevaatlikult optimistlik.
"Mul oli võimalus veeta peaaegu terve päev presidendiga (Trumpiga). Sõime hommikust, mängisime golfi ja pärast käisime lõunat söömas. See oli hea võimalus üksteisega tuttavaks saada, suhelda ja siis natuke asju arutada," ütles Stubb.

Ka Trump väljendas pärast kohtumist Stubbiga rahulolu ja kiitis oma Soome kolleegi golfioskusi. Leht uuris Stubbilt, kas Trump kuulab nüüd Euroopat ka Ukrainaga seotud küsimustes.
"Ma arvan küll. Ja peamiselt seetõttu, et tal on tihedad sidemed peaminister Starmeri ja Prantsuse presidendi Macroniga. Samal ajal on mul tunne, et Venemaal hakkab aeg otsa saama," vastas Stubb.

"Kui venelased seda relvarahu ei aktsepteeri või rikuvad seda, siis peaksid nii USA-lt kui ka Euroopalt tulema kolossaalsed sanktsioonid. Sest ainus asi, mida Venemaa mõistab, on jõud," rääkis Stubb. ..."Ma ei anna USA-le muud nõu, kui vaadata sanktsioone, mis senaator Lindsey Grahami poolt järgmisel nädalal esitatakse," vastas Stubb.

"Samas olen realist selles mõttes, et saan aru, et kui asjad muutuvad, peate sellega midagi ette võtma. Seega ma ütleks, rääkige vähem, tehke rohkem, virisege vähem. Ja seda olen püüdnud teha oma suhtes USA-ga. Meie ülesanne on tagada, et Ameerika jääks Euroopaga seotud," rääkis Stubb.

The Telegraph tõi välja, et Stubbi nõuandeid tasub kuulata, Soomel on ka pikk kogemus Venemaaga seotud probleemidega toime tulemisel.