www.militaar.net

Küsida võid muidugi ise, aga kui ei viitsi hetkel, siis anna aga edasi! Hea küsimus on alati muidugi selline, millele hea hulk keskpäraselt tarku inimesi suudavad vastata ja seeläbi ennast hästi tunda

Võtan arvesse . Aga küsimisekord on nüüd tõesti vaba

Mitu ohvitseri kaotas Eesti Vabariik Vabadussõjas? Kuna eri aegadel on arvud olnud väga erinevad, siis loen õigeks kõik 1926. aastast 2000-ni muutunud arvude vahele jäävad pakkumised. Seda küsimust treides tuli kohe meelde P.Erelti artikkel EE-s Vabadussamba õnnetust käekäigust enne sõda, kus ta väitis, et mingiaegne mõte matta vabadussamba jalamile tundmatu sõdur, jäi ära seetõttu, et sellist polnud lihtsalt võtta!?
Nagu näha, on langenud ohvitseridegagi paras segadus ja tundmatuid sõdureid on ainuüksi Võru vabadudussõja kalmistul vähemalt 11.

Kuulsin seda küs-t kunagi Mnemoturniiris.
Täna, mitu aastat hiljem sattus kätte raamat, kus kõneall olev teema pikemalt üles võetud.
Kui keegi vastu ei ole, asun siis ise küsima.


Tartu ülikoolis pidas peale 40.-nda a riigipööret prorektori ja poliitkomissari ametit Vm eestlasest tõsiusklik bolševik Kristjan Kure.
Tal oli mitu last, kelle ülekeevat energiat ja paigalpüsimatust oskas sm Kure piirata ainult ühe teatud moodusega.
Milline see ebatavaline vahend oli?

Karl! Aga vastus? 174 - 269 "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid." Tallinn 2000

Laste taltsutamiseks:

1. panna nad saapaid viksima vai isiklikku nagaani puhastama

2. panna nad kommunistlikku lektüüri valjul häälel ette lugema

3. panna nad kartsa (TÜ peahoones siiamaani täitsa olemas)

Isikliku nagaani kätteandmisega oleks bastardite arvu saanud optimeerida küll Või detsimeerida - küll need võõrsõnad on vahvad

Arnold kirjutas:Karl! Aga vastus?

Et kohe vastus ka või ...?

Vihjeks, tegemist oli üsna hirmuäratava ähvardusega...

Ma mõtlesin vastust ikka oma eelnevale küsimusele Mille ka juba ära vastasin.

Arnold:

1000 miljon vabandust!
Aega oli napilt käes ja lasin silmadel vilksamisi vaid üle kommentaaride käia. Arvasin, et vastus oli juba välja öeldud

Vihjeks veel oma küs-le, et nagu tippkommunaaridel ikka tavaks, elas ka sm Kure rõõmuküllast ja suurkodanlasele omast luksuslikku elu - kõike jagus rohkem kui vajagi sel vaesel ajal.
Naine ja kari lapsi ( nagu kaasaegsed kirjeldasid ) suplesid samuti külluses ja perekondlikus õndsuses.
Kristjan K idülli bolševiseeritud Maarjamaal rikkusidki vaid tema oma laste sagedased ja tüütuks muutunud huligaansusaktid, mille vastu oli kõige tõhusamaks relvaks ähvardus ...

....nad Venemaale tagasi saata!

Just!

Ants Oras "Eesti saatuslikud aastad 1939-1944"
lk-d 86-87

Eks Sa andsid ikka kõvasti ette kah! Kuigi oleks võinud ju kohe tabada, et mis on kõige suurem karistus jeestlasele roiskuva kapitalismi tingimustes.

Üritaks samas laines jätkata. Peale sõda saabunud kultuuritoojad olid ka Tartu Ülikoolis uut teadust õpetamas ja üks Venemaa eestlasest naislektor hakkas järsku loengutes kahte Kolmanda Riigi suurt tegelast grammatikareeglite vastaselt nimetama Höbels ja Hering. Mis oli sellise käitumise põhjuseks? Vihjeks: Enne oli kohalike pärismaalastest loengukuulajate poolt tehtud märkus mõningate nimede eestikeelse häälduse kohta.

Põhjus sama, miks mainitud kodanik nimetas 3. Reichi juhti - Gitler...
Ehk siis selles, et vene keeles oli nende nimede esitäht "G" aga mitte "H".
Ja kui lektor hakkas mehhaaniliselt kõiki G-sid H-deks teisendama, siis oligi nali käes...

ProPatria