www.militaar.net

Stroibatis oli neid 1500+ aastakäike ka varem, mitte ainult 82-83, nt 72 ja 74. Ju see on mingite sõjaväeehituse vajadustega seotud, arvan.
Alates 1985 RVSN-i võtu nulli kukkumine ei saa mingi vedamise arvele panna, pidi olema midagi, miks ei võetud enam
1985 alles Gorba tuli ja strateegilise relvastuse vähendamine algas peale 1986 Reikjaviki tippkohtumist Reaganiga.

Kapten Trumm kirjutas: ↑13 Mai, 2024 11:13 Stroibatis oli neid 1500+ aastakäike ka varem, mitte ainult 82-83, nt 72 ja 74. Ju see on mingite sõjaväeehituse vajadustega seotud, arvan.
Alates 1985 RVSN-i võtu nulli kukkumine ei saa mingi vedamise arvele panna, pidi olema midagi, miks ei võetud enam
1985 alles Gorba tuli ja strateegilise relvastuse vähendamine algas peale 1986 Reikjaviki tippkohtumist Reaganiga.

Loomulikult. See ongi see minu mõte, et: tabel tuleb täita sisuga.
Lihtsalt seisukoht, et
Muidu päris valgustav tabel, tohtutusuure maaväe järel tuleb kohe stroibatt - müüt tarkadest eestlastest. on väga üleolevalt lõõpiv ja ei kajasta objektiivselt eestlaste harituse taset võrreldes teiste NSVL koolilõpetajatega. Meie keskharidus versus isegi mõningate rahvuste kõrgharidus.... Eriti groteskne on oma vanaisade, isade, onude, vanemate vendade jne kohta sellist üleolevat kõnepruuki lugeda isiku poolt kirjapanduna, kes ise sel ajal pole (täiskasvanuna) elanud ega selles NA-nimelises hakklihamasinas teeninud.

Kaasfoorumlane Kapten Trumm, kas sa võiksid palun siin teemas mitte sõna võtta? Kõik on juba ammu aru saanud, et sa oled üliintelligent nii et palun jäta see teema oma üliintelligentsist puutumata. Akf Peeter peab siin sinu targutusi ümber lükkama selmet kirjutada uut ja huvitavat asjast, millest ta spetsialist on. Teised akf-id, avaldage toetust kui tunnete sama.

Jah, Trumm võiks ainult lugeda vahel ka kohtades, kus ei pea sõna võtma. Peetri kirjutised on huvitavad ja mõttega. Ise jõudsin koju just 16 november 1988, nii mõndagi meenus (allveelaevalt maha võtmine, pzrk-st laskmised jms.)

Ega enam peast ei mäleta, aga kui mina komissariaadis käisin, siis meile räägiti ka, et siit värvatakse ajateenijaid sinna-sinna ja sinna teenistusse. Peast kõike ei mäleta, mis need olid, aga VDV ja stroibatt enam-vähem äärmused. Tankiväed ja muud tehnilised seal vahepeal.

Ise ei teeninud, selles osas rohkem ei kommenteeri.

Minu vanatädi poeg sündis Siberis, ema küüditatud. Sõjaväkke kutsuti viiekümnendatel juba Eestist. Okupeeritud territooriumil ei olnud elanud - suunati sideväkke. Siis mingil hetkel tuli arusaamine, et suur osa perekonnast elas okupeeritud territooriumil ning sai sideväest kinga ja pidi hakkama autojuhiks. Tema ei kahetse.

Sestap mind huvitab pigem, et keda omal ajal siit Eestist värvati sinna strateegilistesse raketivägedesse?

Ja sidevägi pole ka eraldi väeliik...

Siinkohal võiks off-topicu lõpetada. Jääks õhukaitse juurde.

Sideväest niisama kinga ei antud. No kuhu sul oma teadmistega minna?
Minult ka sõbralike rahvaste pojad peaaegu iga päev küsisid kas SS. Ja. Eriosakond teadis ju niigi. Lisaks oli meil liikvel kirjandus - Aja pulss, Horisont, mis jätsid slaavi inimestele vägagi kahtlase mulje. värvikirev disain ju.
Igatahes olin rohkem informeeritud kui inimesed kodus - ajakirjad, ajalehed, raamatud - praktiliselt kõik mis ilmus oli meil ära jagatud ja aega lugeda oli.
Gorki peavaksalis nägin gruppi sõdureid, ühel käes rullikeeratud ajakiri. Sai ligi astutud ja ei eksinud - olidki eestlased. Kes või mis, ei mäleta enam ja aega pikemalt vennastuda ka polnud.
Mul oli hiljem probleemid, Rootsi viisat vaidlesin KGB ga ja ootasin üle aasta. Plaan oli perega minna ja jääda. Tookord käimata jäigi, kodumaal läks põnevaks.

nüüd selline veider lugu, et 1996 oli Sidepatis mingi Kohtla-Järve kaevur , kes olevat olnud viimases NA võtmises, oli olnud 6 kuud strat. raketivägedes. siis 91 lasti koju ja siis EV võttis ta 6 kuud teenima siis 1996. ta oli vist 3 või 6 kuud enne mind kohale jõudnud, nii et ainuke isiklik kokkupuude temaga oli värava toimkonnas. keelt ta muidugi ei osanud ja ka muidu oli ta vist ametilt kaablirulli kandev konstruktsioon

ise oli ta oma erialaks öelnud raketiveoki juht (need sajajalgsed MAZid vms.) , oli siis pandud prooviks Zil-131 rooli. esimesel katsel sõitis maha vasema väravaposti, teisel parema, ütles, et pole nii väikese autoga harjunud. öeldi siis, et kahjuks meil tema tasemele vastavat tehnikat pole ja ka taristu saab nii varsti otsa ja traatsidesse ta läks .

edit - nimi kustutatud

Sellistes vägedes selliste 7- ja 8-telgsete juhidki ei ole enam ajateenijad. Selliste asjade juures on kõik elukutselised. Kõige minimaalsemalt ehk praporid. Täpselt samamoodi kui keegi väidaks, et oli vedurijuhiabi nende SS-24 Scalpellide koosseisus, siis isegi vedurijuhid olid majorid ja abid mitte alla leitnandi.

vk1 kirjutas: ↑14 Mai, 2024 18:33 ise oli ta oma erialaks öelnud raketiveoki juht (need sajajalgsed MAZid vms.)

Peeter kirjutas: ↑15 Mai, 2024 7:52 Sellistes vägedes selliste 7- ja 8-telgsete juhidki ei ole enam ajateenijad. Selliste asjade juures on kõik elukutselised. Kõige minimaalsemalt ehk praporid. Täpselt samamoodi kui keegi väidaks, et oli vedurijuhiabi nende SS-24 Scalpellide koosseisus, siis isegi vedurijuhid olid majorid ja abid mitte alla leitnandi.

Kuni 1983 valmistati raketivägede eritehnika juht-mehhaanikuid ette Kapustin-Jaris "Raketivägede 3-ndas õppekeskuses"
1983 loodi Kapustin-Jaris selleks eraldi autojuht-mehhaanikute väljaõppeväeosa (s/o 40901). Õppeaeg 2 aastat, lõpetajad said praporšiku pagunid ja vastava tunnistuse. (MAZ-543; MAZ-547 jne)
1984 kolis s/o 40901 Lätti Jelgavasse. (MAZ-543; MAZ-547; MAZ-7912; MAZ-7917 jne)
1992 lõpetas s/o 40901 oma tegevuse ja selle baasil formeeriti s/o 75376

https://rvsn.ruzhany.info/kapjar_60_10.html
https://161sht.mil.ru/O_shkole/Istoriya

Kui raketivägede sõdurid kandsid üldvägede CA paguneid, suurtükiväe kraemärke ja varrukaembleeme, siis raketivägede juht-mehhaanikud autojuhtide kraemärke ja varrukaembleeme. Tänapäeval kannavad sõjakooli kursandipaguneid.

1984-1986 s/o 40901

.

.

.
2012
Машина рядового Козлова
https://army-reporter.livejournal.com/62320.html
Eelmise aasta video väljaõppekeskusest
https://yandex.eu/video/preview/1699276 ... rnd=812467

Tea kuidas praegu. Meil olid mandavoskad ja pael oli kindla põhjusega. Ka üks pael.

Fucs kirjutas: ↑15 Mai, 2024 14:22 Õppeaeg 2 aastat, lõpetajad said praporšiku pagunid ja vastava tunnistuse. (MAZ-543; MAZ-547 jne)

See peaks juba näitama, et sellise veoki rooli mingi kampaaniaga "kuue kuuga trollijuhiks!" ei saanud. Õppeaega 2 aastat peaks juba iseenesest välistama ajateenistuja sellises positsioonis oleku. Nagu meie keskuses olnud praporite kool. Lõpetad ära, saad kutse, kooli saad peale mitte enne poolteise aastast ajateenistust, või tuled üldse peale ajateenistust ja lähed lihtsalt selliste Maz-ide juhtide kooli. Koos lepinguga. Koos lõpus prapori pagunitega. Koolis oldi praporite kooli kursant mitte enam ajateenija või reservist tulnu.

Peeter, küsimus:

Kas süsteemi laiali hajutada ei saaks, sel korral oli krempel küll ühe mürsuga kahjutuks tehtav, et kas targemini ja autonoomsemalt saab seda süsteemi paigaldada?
Saan aru, et kõik need kabiinid on generaatori küljes kinni ja see vahemaa on piiratud, aga ehk on midagi huvitavat välja nuputatud...ja veel...millega ja kuidas tagatakse raketi elektrivarustus peale torust väljaviskamist?

TTT kirjutas: ↑24 Mai, 2024 9:59 Peeter, küsimus:

Kas süsteemi laiali hajutada ei saaks, sel korral oli krempel küll ühe mürsuga kahjutuks tehtav, et kas targemini ja autonoomsemalt saab seda süsteemi paigaldada?
Saan aru, et kõik need kabiinid on generaatori küljes kinni ja see vahemaa on piiratud, aga ehk on midagi huvitavat välja nuputatud...ja veel...millega ja kuidas tagatakse raketi elektrivarustus peale torust väljaviskamist?

Palju küsimusi, võtan järjest ette kiiremaid vastuseid. Sõltuvalt kompleksist ongi see sihitamisradari ja stardiseadme kaugus oluline. Esiteks peab nende vahel toimima raketi indekseerimine-paaritamine just selle sihitusradari alla, ja siis seejärel raketi väljaviskamisel peab klappima sihitusradari töösektor ja koordinaatarvestus sellega, kus kohast ta seda startinud raketti "otsib" edasiseks sihitamiseks. Kui juhtimine üle ei kandu, siis toimub enesehävitus. See tehniline nüanss määrab ka ära kui kaugel saab asuda sihitusradar stardiseadmest. See võib olla ka erinev. Operaatorite kung võib asuda eemal palju kaugemal isegi. Peab olema lihtsalt vastavalt kompleksi võimekusele tagatud koordinaatarvestus ringradari, tema allüksusena töötava märgijälgimisradari ja&või sihitamisradari ja siis veel omakorda selle allüksuse all töötava stardiseadme vahel. Kui tehniised nõude klapivad, ja side toimib, siis anna aga minna.
See aspekt ja selgitus koos põhjaliku ülesehituskirjeldusega oli mul plaanis teha BUK-i töökirjelduses, mis on ÕT-teemas järgmisena vastavalt teema arengule tulemas. Lihtsalt ilmad läksid liiga ilusaks, mõni mees mölises liiga palju ja lõppeks eks ma ise kah tiba laisk Nüüd tuleb veel segajana jäähoki MM kah.... Aga eks ma püüa. Ka nüüd lähen kohe ära välja aeda maastikuehituse üldosa praktikale. Labidaga. Eks õhtul jätkan.

TTT kirjutas: ↑24 Mai, 2024 9:59 Peeter, küsimus:

Kas süsteemi laiali hajutada ei saaks, sel korral oli krempel küll ühe mürsuga kahjutuks tehtav, et kas targemini ja autonoomsemalt saab seda süsteemi paigaldada?
Saan aru, et kõik need kabiinid on generaatori küljes kinni ja see vahemaa on piiratud, aga ehk on midagi huvitavat välja nuputatud...ja veel...millega ja kuidas tagatakse raketi elektrivarustus peale torust väljaviskamist?

Rakettidest: osadel on peal akumulaator, osadel nägin ise suruõhuturbiini. Laetakse ballon ära ja siis raketi startides käivitatakse selle joaga turbiin, mille võllil istub generaator. Niikaua kuniks jätkub ballooni, niikaua on ka elektrit. Näiteks 20 või 40 sekundit. Raketi kiiruseks võib arvestada ernevatel versioonidel 550-800 meetrit sekundis. Kui aeg otsas, või rõhk otsas, siis toimub enesehävitus. Nüüd saab igaüks arvestada tegevusraadiust ja nuputada meetmeid mida kõike on mingites sõlmedes üldse kogu ZRK-s vaja teha, kui eesmärgiks on tegevusraadiuse suurendamine.

Nüüd veel nendest masinatevahelisest sidest: on nii kaabliga, kui ka raadiosidet. Enamusel neil (väiksemail) masinatel on siiski peal oma "gazoturbinnõi agregat", mis tarbib paagis olevat soljarkat ja toodab 3f220V400Hz. Selle väljalasketorust tuleb tuline juga, millest ei maksa lähedalt mööda kõndida, juuksed kärssavad ära... Kui meil remrotas hakati ühel õppeprotsessi masinal seda vahetama, siis saabus meile kõigepealt väga korralikult puust kasti pakitud uus toode ise, ja alles siis sõiduk. Päris huvitav kast oli: vene sõjaväe markeeringutega ZIP-detail, millel on peal kiri "Made in Sweden". Sees siis turbiingeneraator. See oli aastal 1988 ja kogu seda selle lõigus kirjeldatut olen juba varem käsitlenud ka ÕT-teemas.

Peeter kirjutas: ↑24 Mai, 2024 21:26Rakettidest: osadel on peal akumulaator, osadel nägin ise suruõhuturbiini. Laetakse ballon ära ja siis raketi startides käivitatakse selle joaga turbiin, mille võllil istub generaator. Niikaua kuniks jätkub ballooni, niikaua on ka elektrit. Näiteks 20 või 40 sekundit. Raketi kiiruseks võib arvestada ernevatel versioonidel 550-800 meetrit sekundis. Kui aeg otsas, või rõhk otsas, siis toimub enesehävitus. Nüüd saab igaüks arvestada tegevusraadiust ja nuputada meetmeid mida kõike on mingites sõlmedes üldse kogu ZRK-s vaja teha, kui eesmärgiks on tegevusraadiuse suurendamine.

Tõsta rõhku balloonis?

Kolisin akf TTT küsimuse koos vastustega siia.