www.militaar.net

Tegelt võimaldab küll, seal on isegi spetsiaalne nupp lingi kopeerimiseks

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... 5dbe3ec6e1

Aga mis seda jaburust puudutab, et enesekaitseks võib tulevikus olla ainult 1 püstol või revolver... Need meist kes spordiga tegelevad, nendega on lihtne, öeldakse, et vali millisele relvale jätad märke C ja ülejäänutele jääb ainult B. Aga kui inimesel on näiteks mitu relva ja ta ei tegele spordiga, mida siis tehakse "ülejäänud" relvadega? Konfiskeeritakse? Ostetakse ära? Öeldakse, et sa pead nad 1 kuu vms jooksul ise maha müüma? Ära viskama? Ma ei saa aru, mis see point on... täiesti ajuvaba. Loogiline ju, et inimesel võiks olla mitu enesekaitse relva, üks relv ei pruugi sobida varjatud kandmiseks kõikide aasta-aegade, riiete ja muu sarnasega.

Kui lollused kõrvale jätta, siis eelnõus on ka positiivne noot - torketääk muutub tsiviilkäibes lubatud asjaks. Aga muus osas ajab eelnõu ropendama.

Eelnõu seletuskirjast:

Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab turvalisuse tagamiseks soetada sellist tüüpi relvasid, mida
turvalisuse tagamiseks kasutada ei tohiks (näiteks võib selleks soetada vintraudse või
sileraudse püssi). Lasketäpsuse ja laskekauguse poolest sobivad vintraudsed ja sileraudsed
püssid jahi pidamiseks ja spordi tegemiseks, mitte enese ja vara kaitseks.

Ansipit tsiteerides: Tule taevas appi!
Kui inimese kodu ümber on üle 50 meetri lagedat maad, mismoodi ta end väljast ründava püssimehe eest püstoliga kaitsma peaks? Aegade hämarusest saati on näiteks talumehe enesekaitserelvaks ikka püss olnud. Samas kui püss küll lubada, kuid piirata enesekaitserelvade arv ühe relvaga, siis mismoodi sama inimene näiteks autot sularahaga ostma minnes oma turvalisust tagama peaks? Püssi ju varjatult kanda ei saa, nagu seadus nõuab.
Arusaadav oleks veel kui turvalisuse tagamiseks võib olla üks püss ja üks püstol või revolver isiku kohta ja kes tahab hobi pärast suuremat arsenali pidada, peaks tegema laskesportlase või kollektsionääri paberid.
Praegune eelnõu on järjekordne samm inimeste vabaduse piiramiseks ja nende sõltuvuse suurendamiseks valitsejate armust, kes lubavad kuulekaid alamaid kaitsta. Kaitsevad nad küll, kutsudes näiteks mustade lippudega "pagulasi", kes lubavad kõrisid lõikama hakata inimestel, kes nende usku vastu ei võta.

wenerg kirjutas:... Aga kui inimesel on näiteks mitu relva ja ta ei tegele spordiga, mida siis tehakse "ülejäänud" relvadega? Konfiskeeritakse? Ostetakse ära? Öeldakse, et sa pead nad 1 kuu vms jooksul ise maha müüma? Ära viskama?

Juhul kui endal ei õnnestu relva võõrandada, siis kuulub relv seaduse järgi sundvõõrandamisele "õiglase ja kohese hüvitise eest." "Relva ja laskemoona hariliku väärtuse määramisel on aluseks riigis kujunenud relva ja laskemoona keskmine müügihind." Tsitaadid relvaseadusest.

EOD kirjutas: Kui inimese kodu ümber on üle 50 meetri lagedat maad, mismoodi ta end väljast ründava püssimehe eest püstoliga kaitsma peaks? Aegade hämarusest saati on näiteks talumehe enesekaitserelvaks ikka püss olnud.

Levinud kohtupraktika järgi võid enese ja vara kaitseks reaalselt relva kasutada vaid siis kui on REAALNE OHT su elule e. kui relvastatud kurjategija on sisuliselt juba su magamistoas ehk viimases kohas kuhu sa oma perega taganeda saad. Muul juhul relva kasutades jääd üldjuhul kohtus süüdi hädakaitse ületamises olgu olukord nii sinu kasuks kui veel saab olla. Maja ümber luusivale kurjategijale peaks seadusandjate meelest piisama ka hoiatuslaskudest mida saab vabalt ka püstoliga teha. Nii jabur kui see ka on.

Mis juhtub müügihindadega, kui korraga ilmub turule palju müüjaid?
Mis enesekaitse relva puutub, siis peaks olema ju asjaga kokkupuutunuile teada, et õlast lastavat relva on lihtsam laskma õppida, kui käest lastavat. Samuti kriisisituatsioonis juhtub õlast lastavate relvadega vähem õnnetusi, kui käest lastavatega. Karabiini kogemata kõrvalseisja suunas keerata on märksa keerulisem, kui püstolit. Kaitseks mõeldud relvade puhul peaks ikkagi säilima õigus omada kodus pikka püssi ja kaasas kandmiseks püstolit/revolvrit.

Walter2 kirjutas:

EOD kirjutas: Kui inimese kodu ümber on üle 50 meetri lagedat maad, mismoodi ta end väljast ründava püssimehe eest püstoliga kaitsma peaks? Aegade hämarusest saati on näiteks talumehe enesekaitserelvaks ikka püss olnud.

Levinud kohtupraktika järgi võid enese ja vara kaitseks reaalselt relva kasutada vaid siis kui on REAALNE OHT su elule e. kui relvastatud kurjategija on sisuliselt juba su magamistoas ehk viimases kohas kuhu sa oma perega taganeda saad. Muul juhul relva kasutades jääd üldjuhul kohtus süüdi hädakaitse ületamises olgu olukord nii sinu kasuks kui veel saab olla. Maja ümber luusivale kurjategijale peaks seadusandjate meelest piisama ka hoiatuslaskudest mida saab vabalt ka püstoliga teha. Nii jabur kui see ka on.

Mitmed aastad tagasi oli juhtum kus maja peremees andis surmavalt nuga oma maja köögis sissetunginud narkarile. Narkar sonis midagi selle lastest ja et kuidas laste juurde pääseda. Mõisteti õigeks.

Loogiliselt võttes, kui ikkagi rünnatakse kus iganes ja sul pole enam kohta kuhu taganeda või võimalust konflikti de-eskaleerida rahulikul moel, siis tuld. See on kõigest minu arvamus ja võimalik et sel pole midagi ühist päris eluga.

Lugesin eelnõu põhjalikult läbi ja olen ausalt öeldes meeldivalt üllatunud: polegi kõige hullem! Pärast Viljandi koolitulistamist ja Krimmi rohelisi mehikesi olin veendunud, et tuleb mõni suuremat sorti kraanide kinnikeeramine. Näiteks C otstarbega relvad korjatakse üldse kokku ja B alla kuuluksid ainult .22 LR spordikad. Isegi kui see eelnõu sellisel kujul seaduseks saaks, jääks Eesti endiselt suhteliselt liberaalse (Euroopa mõttes) relvakultuuriga riigiks.

Üldiselt jääb eelnõust mulje, et see on suunatud peamiselt nn. Lasnamäe laskurklubide vastu; eksamid muutuvad eestikeelseteks ja padrunite hulka piiratakse. Lisaks on sisse poogitud ebamäärane ja subjektiivne õigus võtta luba ära siis, kui tekib põhjendatud kahtlus, et relvaomanik on kuidagi ohtlik riigile.

Enesekaitseks mõeldud relvade hulga kärpimine ning käsitsemise katse regulaarne kordamine on küll tülikad, kuid õnneks saab neist mõlemast lihtsalt mööda hiilida. Tehke end jahimeesteks või sportlasteks ja ongi korras. Keegi ei keela jahirelvadeks nimetada daamipüstolit ega pooletollist snaipripüssi. Iga looma jaoks ikka sobiv kaliiber

On ka päris mõistlikke ettepanekuid. Lisaks kaasvõitlejate mainitud torketäägi saaga lahendamisele likvideerib uus relvaseadus ka vibule ja ammule määratud tõmbetugevuse piiri.

Kokkuvõttes: hää et niigi läits.

ostius kirjutas:Tehke end jahimeesteks või sportlasteks ja ongi korras. Keegi ei keela jahirelvadeks nimetada daamipüstolit ega pooletollist snaipripüssi. Iga looma jaoks ikka sobiv kaliiber

Küsimus on õiguses relva kanda. Ei jahi- ega sportrelva ei tohi sa niisama kaasas kanda (sellises olekus mis võimaldab selle kiiret kasutuselevõttu). Üldiselt see seletus, et "lähtuda tuleb vajaduse põhiselt ja inimesel ei ole ju vaja enesekaitseks rohkem kui ühte relva ja mõned inimesed ostavad endale palju relvi lihtsalt huvist relvade vastu mitte ensekaitseks" kõlab suht jaburalt. Mina näen küll täiesti põhjendatud vajadust omada 2-3 erinevat enesekaitse relva, sest nagu juba enne mainitud, näiteks suvel palava ilma ja kerge riidega sobib mingi pisike relv oluliselt paremini jne... Kui nad nii väga tahavad piirata, siis oleks võinud kasvõi kahe peale piirata, aga üks tundub ikka täiesti jabur piirang. Aga nagu ma seletuskirjast loen, siis päris kohe relvi ära ei korjata:

"Lähtudes RelvS-i § 90 lõikest 1, tuleb üleliigsed relvad võõrandada enne relvaloa vahetamist. See tähendab, et mitme turvalisuse tagamise otstarbega relva omanikud võivad neid relvi käidelda kuni olemasoleva relvaloa kehtivuse lõpuni. Kui üleliigseid relvi ei õnnestu võõrandada enne relvaloa vahetamist, tuleb need RelvS-i § 44 alusel üle anda Politsei- ja Piirivalveametile."

Sellise meetmega Lasnamäe klubide vastu minek on sama hea, kui pitsitada rullnokki kõigi BMW omanikelt seletuskirjade nõudmisega.

Loomulikult on objektiivsed põhjendused ka sellele, miks on vaja rohkemat kui ühte relva hoida nii B kui C kategoorias. Kandmine. Need põhjendused ja kasutatavad väljendid - mõistlik, ebamõistlik, võib arvata - ei ole kuidagi mõõdetavad. Kes otsustab, mis on mõistlik? Annab jumal ameti, annab ka mõistuse?

Muudatus on seotud praktikas tõusetunud vajadusega keelduda loa andmisest isikule, kes ei ole toime pannud riigivastast süütegu, kuid julgeolekuasutuste läbiviidud teabehanke käigus saadud teabe tõttu on alust arvata, et isik kavatseb või toetab riigivastase süüteo toimepanemist.

See riigi julgeoleku teema on ka suht libe tee... Kõlab juskui loogiliselt, et miks peaks relvaloa andma või alles jätma inimesele kes "ohustab riigi julgeolekut", samas peaks õigusriigis kehtima ikkagi süütuse presumptsioon, seni kuni sind pole kohtu poolt süüdi mõistetud peaksid sa olema süütu. Sest mida ikkagi täpselt tähendab, et "on põhjendatud kahtlus", kelle jaoks see peab põhjendatud olema? Kas seda otsustab kohus või mingi ametnik? Selline hall ala loob kõik eeldused võimu kuritarvitamiseks...

ostius kirjutas:Enesekaitseks mõeldud relvade hulga kärpimine ning käsitsemise katse regulaarne kordamine on küll tülikad, kuid õnneks saab neist mõlemast lihtsalt mööda hiilida. Tehke end jahimeesteks või sportlasteks ja ongi korras. Keegi ei keela jahirelvadeks nimetada daamipüstolit ega pooletollist snaipripüssi. Iga looma jaoks ikka sobiv kaliiber

Sileraudse omanikuna pean nüüd poolvägisi jahimeheks hakkama?! Mulle pole jaht kunagi meeltmööda olnud ja niisama linnukese pärast jahiseltsi astuda ka ei näe mõtet. Seaduse kallale mineku asemel tuleks probleemidega tegeleda. Pigem peaks seadusloome autoritel ikka terve mõistus koju tulema - on ju sileraudsed üheks hinnatud enesekaitserelvaks üle maailma, laskemoona valik on lai, võimalus ise padruneid laadida jne. Peotäis soola esmase profülaktika mõttes on ikka parem variant kui kiire ja kohene tinamoon?
Kas kuhugi vastuhääle petitsiooni mõttes ka saab anda või on asjalood juba jumalate poolt lõplikult lukku löödud, ümarlaud on toimunud ning Olümpose poole pole mõtet pööblil enam koogutada?

Jama ongi see, et hetkel loetakse pakutud eelnõu läbi ja kiputakse kohe nõustuma "et hea et niigi läks...." Just selline suhtumine võimaldabki läbi suruda seaduseid, mis lonkavad igalt poolt ning ei kannata kriitikat. Meie ametnikud aga täidavad seadust, ka siis kui see vigane on-saksa jäikusega. Seadus ütleb ja kõik. See on koht, kus laskeklubidel ja relvaomanikel peab olema võimalus õelda, et seadusega ei olda nõus. Igat EL-i korraldust ei pea veel kohe täitma tormama. Sellise seadusega jäävadki seadusekuulekad inimesed oma relvadest ilma, ilma antud relva enesekaitseks, harrastuseks, spordiks või mõnel muul seaduslikul eesmärgil kasutada. See suhtumine, kus ca 10 inimest otsustab tuhandete relvaomanike kasutusõigust on väga vale. See, et mõnes riigis terroristid kasutavad relvi, mida seaduslikel kasutajatel käes on, ei pea olema aluseks, kus need ära korjatakse.

Kõik see toimub ikka väga salaja, avalikult ei ole pea kuskil midagi, ja kui ise ei otsi, siis ei leia ka. Põhjendused ka sellised, et "ei mõjuta suurt osa", "pole olulise mõjuga". Ega detsimeerimine ka ei mõjuta suurt osa sootsiumist....

Tahaks ropendada, vot sulle demokraatiat, et kõigi arvamust arvestatakse. Ma isegi ei tea, kes täpselt selle rumalusega tegeleb seaduseloome juures, aga tõesti, palun tulgem mõistusele sealpool! Ei arvesta minu ega paljude arvamust keegi...