53. leht 71-st
Re: Tuvastamiseks paar kahtlast asja!
Postitatud: 13 Nov, 2012 18:55
Postitas Paadi mees
Tänan vastamast!
Re: Tuvastamiseks paar kahtlast asja!
Postitatud: 13 Nov, 2012 20:22
Postitas Paadi mees
Muidu veel küsimus, et, kui tõmmata veest näiteks mürsk mis on iidamast aadamast, kas ta on veel väga ohtlik või on tal püssirohi juba läbi vettinud ?
Re: Tuvastamiseks paar kahtlast asja!
Postitatud: 13 Nov, 2012 21:18
Postitas EOD
Paadi mees kirjutas:Muidu veel küsimus, et, kui tõmmata veest näiteks mürsk mis on iidamast aadamast, kas ta on veel väga ohtlik või on tal püssirohi juba läbi vettinud ?
Püssirohtu ei kasutata mürskudes juba kõvasti üle saja aasta. Seal on muud ained, mis võivad niiskusest rikneda, säilida muutumatul kujul või moodustada ülitundlikke ühendeid. Pealegi ei pruugi niiskus väljast täiesti roostes mürsu sisse sattudagi. Pärast hävitamist nähtud piisavalt mürsukilde, mis seestpoolt on samasugused kui tehasest tulles olid.
Re: Tuvastamiseks paar kahtlast asja!
Postitatud: 13 Nov, 2012 22:40
Postitas Paadi mees
Tänan !
Valgusraketi/mürsu kesta jupid
Postitatud: 07 Veebr, 2013 10:49
Postitas MIL340
Sooviks teada mis relvast selline asi välja lennutatakse, nii palju tean et tegemist oli valgusraketiga(ei tea kas nimetan õigesti või peaks ütlema miin/granaat). mõlemad jubinad on deaktiveeritud. Ühel tolpnes ka pisike langevari trossiga küljes. Ja kas need kaks juppi on üldse ühe asja omad,sest ma kogemata lihtsalt proovisin ja istusid kokku ja nägi äge välja. Keegi selliseid asju kogub ka?
Re: Valgusraketi/mürsu kesta jupid
Postitatud: 07 Veebr, 2013 12:53
Postitas pahkel73
eks ikka
Re: Valgusraketi/mürsu kesta jupid
Postitatud: 07 Veebr, 2013 20:06
Postitas PANZER
Tere
Kas on müügisoov?
Tervitades
Vahur
Re: Valgusraketi/mürsu kesta jupid
Postitatud: 07 Veebr, 2013 20:23
Postitas TTA
Näeb välja nagu 120mm valgusmiini kest.
Re: Valgusraketi/mürsu kesta jupid
Postitatud: 07 Veebr, 2013 21:43
Postitas speedsta
PANZER kirjutas:Tere
Kas on müügisoov?
Tervitades
Vahur
Endal vedeleb ilmatu aeg üks samasugune ehk siis tagumine osa + langevari, ninakoonust pole.
Heasse perre annaks poolmuidu ära.

küsimus vene niidirullide kohta
Postitatud: 14 Veebr, 2013 19:53
Postitas pahkel73
kunagi kuskilt siit silma jäänud keegi väitnud, et niidirullid on ohutud. kuid nüüd avastasin netiavarustest ,et polegi nii ohutud kui välja paistavad.südamik nagu oleks üpris mürgine asi või kuida. nüüd paluks küll teadjamehe EOD selgitust
pildid ühest laadast kus selliseid müüdi kas need siis on ohutud asjad või siis ikkagi peaks selliste asjadega demineeriad tegelema.
http://ww.album.ee/node/27751221/50323481
ja netist avastatud info nende kohta
http://ww.album.ee/node/27751241/50306033
http://ww.album.ee/node/27751239/50306033
http://ww.album.ee/node/27751237/50306033
http://ww.album.ee/node/27751233/50306033
http://ww.album.ee/node/27751233/50306033
Re: küsimus vene niidirullide kohta
Postitatud: 14 Veebr, 2013 20:51
Postitas EOD
On küll infot, et
vähemalt osadel "niidirullidel" on kõva südamiku ümber elavhõbedaühendid, millest soomuse tabamisel eraldub vedel elavhõbe. Mõte selles, et see toimiks määrdena, kergendades südamikul soomusest läbilöömist. Lisaks mürgiste elavhõbedaaurude toime soomuse taga olevale meeskonnale.
Kuni need elavhõbedaühendid on mürsu sees, ei kujuta nad endast mingit ohtu. Kui keegi hakkab mürsust läbilõiget tegema, siis võib küll mürgituse riskiga arvestada.
Mürsu hävitamisel lõhkamisega paiskuksid elavhõbedaühendid loodusesse.
Ei oskagi midagi soovitada. Lõhkematerjali need mürsud ei sisalda ja kõigile eurodirektiividele vastava utiliseerimistehnoloogia kohta pole mul infot. Elavhõbeda kogus seal vaevalt ületab nõukaaegses kraadiklaasis olevat kogust, kusjuures kraadiklaas läheb maha kukkudes katki ja elavhõbe paiskub laiali. Mürsuga ei juhtu midagi.
Re: küsimus vene niidirullide kohta
Postitatud: 14 Veebr, 2013 21:28
Postitas pahkel73
tekkis küsimus just nende jooniste peale
http://ww.album.ee/node/27751241/50306033 praegu ei leia piti üles ku sellisel niidirullil oli koonus pealt puudu ja välja turritas see teras südamik.ja pildilt välja kugedes siis see paha vedelik asubki just selle teras südamiku ümber. sisi järelikult kas see mitte sel juhul ohtlik pole.niii ju kin dlaks ei tee kas see seal on veel või ei ole. püüan selle pildi üles leida mõni päev kui vähe kosun.
Re: küsimus vene niidirullide kohta
Postitatud: 14 Veebr, 2013 22:16
Postitas EOD
http://avogadro.chem.iastate.edu/MSDS/HgCl2.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Mercury%28II%29_chloride
No Hillart oleks vast õigem mees terviseriskidest rääkima, kuid kui ainet kasutati süüfilise raviks ja kasutatakse siiani polümeeride tootmises, siis väike kogus, mis asub metallkorpuses, mingit reaalset ohtu endast ei kujuta. Lakkuda seda väljaulatuvat südamikku ju keegi ei kavatse.
Reaalne oht oleks kui hakata mürsust relakaga läbilõiget tegema. Siis eralduksid tõesti mürgised elavhõbeda- ja klooriaurud.
Re: küsimus vene niidirullide kohta
Postitatud: 15 Veebr, 2013 4:44
Postitas Satakas
EOD kirjutas:Lisaks mürgiste elavhõbedaaurude toime soomuse taga olevale meeskonnale.
ma ei vaidle muidugi vastu, et elavhõbe on mürgine aga ma kahtlen küll siiralt, et kõnealune aspekt võiks omada sõjanduslikust vaatenurgast piisavat efekti, et see mürsu väljatöötmisel kasvõi kõrvalise asjaolune üldse mingit tähelepanu sai.
Re: küsimus vene niidirullide kohta
Postitatud: 15 Veebr, 2013 9:43
Postitas EOD
Satakas kirjutas:EOD kirjutas:Lisaks mürgiste elavhõbedaaurude toime soomuse taga olevale meeskonnale.
ma ei vaidle muidugi vastu, et elavhõbe on mürgine aga ma kahtlen küll siiralt, et kõnealune aspekt võiks omada sõjanduslikust vaatenurgast piisavat efekti, et see mürsu väljatöötmisel kasvõi kõrvalise asjaolune üldse mingit tähelepanu sai.
Miks mitte? Selline mürsk tekitab soomusesse väikese ava ja killud lendavad soomuse taga küllaltki kitsa koonusena. Väga suure tõenäosusega jääb meeskond või vähemalt osa sellest võitlusvõimeliseks. Samuti ei pruugi killud purustada masina olulisi sõlmi.
Elavhõbedaaurud on "pika vinnaga" ja terviserikked avalduvad hiljem. Samas vabanev kloor on aga gaas, mida kasutati juba I MS ajal. Kitsas tankis on selle kontsentratsioon kõrge ja sunnib meeskonda masina hülgama, kus nad jäävad laskurrelvade tule alla.
Kui palju suurendas elavhõbeda määriv toime südamiku soomuseläbivust, ei oska õelda. Samuti seda, millele mürsu loojad mõtlesid - kas suuremale soomuseläbivusele, kloori kiirele toimele, elavhõbedaaurude kestvale toimele, mis kurnab vastast, kuna meeskonnaliikmeid peab pikalt ravima või kõigile neile aspektidele korraga.

Elavhõbedaühendi paiknemine ümber kogu südamiku, mitte vaid esiosa, viitab pigem teisele ja kolmandale.
Eks kuskilt vene meeste memuaaridest võib vastuse leida.