http://epl.delfi.ee/news/valismaa/soome ... d=74565259
Soome kaitseväe juhataja: uute laevade ja lennukite jaoks praegusest kaitse-eelarvest ei piisa (16)
Kindral Jarmo Lindberg võrdleb hiljuti kärpeid tunda saanud Soome armeed Šveitsi kellaga, mis peab olema palju täpsem, et saada kätte vajalik efektiivsus.
Endise piloodina peab kindral Jarmo Lindberg viimasel ajal Läänemere kohal Vene lennukitega olnud intsidente murettekitavateks.
Kui Eestis säilitati isegi majanduskriisi ajal kaitsekulude taset muudes valdkondades toimunud püksirihma pingutamisest hoolimata, siis Soomes tabasid olulised kärped mõne aja eest ka kaitse-eelarvet. Eesti Päevaleht uuris Helsingis Soome kaitseväe juhatajalt, kuidas nad ahtamates tingimustes elavad ja mis pilguga ta vaatab lähemasse tulevikku, kui iseseisvale kaitsevõimele lootev Soome peab hakkama uuendama oma mere- ja õhuväe masinaid. Kuid juttu tuli ka sellest, mida arvab Lindberg NATO suurenevast kohalolekust lõuna pool ja Venemaa agressiivsest käitumisest Läänemerel.
Paar aastat olete ellu viinud päris olulisi reforme, et kasutada olevast rahast rohkem välja pigistada. Olete organisatsiooni restruktureerinud ning mõistagi on see puudutanud kaitseväe teenistujaid ja ametikohti. Mis on tulemused, kas olete nende praeguse olukorraga rahul?
Kui vaatame veidi ajalukku, siis eelmine valitsus kärpis kaitsekulutusi 10% võrra, mis oli kaitseväe jaoks proovikivi, kuidas tasakaalustada eelarve vajaminevate ressursside mõttes. Need jaotuvad peamiselt hankevahenditeks, tegevuskuludeks ja personalikuludeks.
Kaitset reorganiseerides oli meil vaja saavutada tasakaal ja lõpetasime selle 2014. aasta lõpus. Seega on meil praegu väiksem n-ö mootor. Ütleksin, et see on natuke Šveitsi kella moodi, mis peab olema palju täpsem, et saada kätte vajalik efektiivsus. Saavutasime tasakaalu ressursside ja ülesannete vahel.
Kui mainisin, et meil on endiselt väljakutseid, siis Soome majandus pole viimasel ajal just väga hästi hakkama saanud ega saa ka praegu, mis tähendab, et valitsuse ees seisab proovikivisid. Näiteks kärpemeetmete näol, mis on tulnud valitsusel heaks kiita, ja need mõjutavad kõiki ministeeriume.
Seega seisnevad praegused väljakutsed meie jaoks tegevuskuludes, et saada piisavalt raha mootori käimas hoidmiseks: korraldada õppusi, tagada piisavalt lennutunde või laevadele meresõiduaega. Need on meie akuutsed huvid.
Mainisite äsja praeguseid väljakutseid. Mis on olnud teie nõuanne valitsusele, kas pärast eelmisi kärpeid on ruumi enamaks või siiski mitte?
Praegune valitsus on meile hankevahendeid tagasi andnud. 2012. aastal leidsid nii valitsus kui ka parlament, et investeeringute vahendeid tuleks lisada esialgu 50 miljonit eurot aastas, mis kasvaks selle kümnendi lõpuks 150 miljonini. Praegune valitsus tegi otsuse avada investeeringute raha tagasivool kaitseväkke.
Ses mõttes on meil investeeringute poolest natuke parem olukord. Need vahendid on praegu suunatud maaväe varustuse hangetesse. Kui teatud maaväe varustuse elutsükkel on lõppemas, siis oleme võimelised seda nende vahenditega asendama.
Mõnes mõttes ootab Soome kaitseväge suuremahuline relvasüsteemide väljavahetamine...
Ma ei ütleks, et suuremahuline. Meil kulus varem aastas umbes 750 miljonit eurot, pluss-miinus 50 miljonit. See langes aastas 500 miljoni peale ja vahendite tagasivooluga loodame selle kasvatada 550 ja sealt edasi 650 miljonini aastas. See oleks täiesti mõistlik vahendite suurus meie varustuse täiendamiseks kuni aastakümne lõpuni ehk 2020. aastani.
Seega oleme praegu üpris standardse varustuse väljavahetamise mahu olukorras.
Hästi. Aga tulemas on siiski suur otsus, mis puudutab Soome sõjalennukite väljavahetamist?
Me algatasime äsja kümneaastase programmi, mille järgi vahetame praegu välja maaväe territoriaalüksuste varustust ja sellele järgneb operatiivüksuste varustuse väljavahetamine. Seega saab just maavägi selle kümnendi lõpuni vahendeid.
Järgmise kümnendi esimeses pooles läheb see mereväele mitme alusteklassi asendamiseks. Seda nimetame Eskaader 2020-ks ja merevägi analüüsib praegu võimalikke variante. Õhuväega oleme aga olukorras, kus alles mõne nädala eest saadeti välja esmased infotaotlused võimalike pakkumuste saamiseks. Seega sõjalennukitest võib rääkida küll, kui tahame rääkida järgmise kümnendi teise poolde jäävatest hangetest.
Praegu tegeleme maaväega, siis mereväega ja alles kolmandaks õhuväega.
Nagu muudes valdkondades, nii ka kaitsevallas on tõsiasi, et kõik läheb üha kallimaks. Ütlesite, et praegu on teie eelarve tasakaalus. Te vaatate terve kümnendi jagu ettepoole. Kas olete veendunud, et suudate olemasolevate investeeringute tasemega garanteerida kaitseväe seniste võimete kestmise?
Kui eelmine valitsus kärpis kaitse-eelarvet 10%, siis pidime hangete vahendeid kõvasti kärpima – vähendasime hangete eelarvet 46%. Seega me ei saa kõiki neid asju, mida veel viis aastat tagasi planeerisime.
Praegu ettenähtavate iga-aastaste investeeringute mahuga ei saa minna ja osta strateegilisi võimeid, mille all pean silmas uut sõjalaevaklassi, ega asendada õhuväe hävitajaid pärast 2020. aastat.
Vajame selleks lisaraha, mis oleks peale kaitse-eelarve, et need strateegilised hanked ellu viia. See on väljakutse, mille jaoks vajame kindlasti valitsuse suuniseid ja poliitilist tahet.
Soome toetub iseseisvale kaitsevõimele. Loodan kindlasti, et te vajamineva raha saate. Kuid juhul, kui ei saa, kas siis Soome oleks ilma nende võimeteta suuteline iseend kaitsma?
See sõltub alati meie saadavate vahendite tasemest. Ma ei saa eeldada täpset taset, mida saame 2020. aastal. Seda ei saa keegi eeldada, sest see kuulub võimul oleva valitsuse otsustuspädevusse.
Aga mis puudutab meie võimeid ja kui vaatame 2020. aastate poole, siis on väga selge, et kahe teenistuse – mere- ja õhuväe – jaoks piisavaid vahendeid saada on eluliselt tähtis, sest neil on vaja asendada oma suured relvasüsteemid. Piisavate investeeringuteta on selge, et kõigi väeliikide täisspektri säilitamine muutub väljakutserohkemaks.
Tuleksin rahvusvahelise koostöö juurde. Eestist vaadates jääb mulje, et viimasel ajal teeb Soome kaitsevägi teiste siinse regiooni ja ka muude sõjavägedega palju aktiivsemat koostööd. Kas te näete ette, et ühiste õppuste jms koostöö maht suureneb veelgi?
Öelda, et osaleme palju rohkematel rahvusvahelistel õppustel, on nüüd natuke liialdatud. Viimase paari aasta vältel oleme osalenud u 60 õppusel aastas ja kulutanud rahvusvahelistele õppustele 5,5 miljonit eurot aastas.
Sel aastal on meil 87 rahvusvahelist õppust. Arv on suurenenud peamiselt kahepoolsete riikidevaheliste õppuste tõttu. Aga ma ei ütleks, et see on dramaatiline suurenemine, ja viimastel aastatel on arv olnud ikka päris stabiilne ning ka meie osaluse profiil ja maht on olnud umbkaudu sama.
Seega meil on kahepoolseid õppusi, oleme aastaid osalenud NATO õppustel Euroopas ja Balti riikides. Ses suhtes pole ma näinud dramaatilist muutust.
E
esti kaitseväelastega rääkides jääb mulje, et nad näeksid heal meelel, et Soome kaitsevägi treeniks rohkemgi nendega koos. Nüüd olid mõned Soome ohvitserid Kevadtormil, aga kindlasti tervitataks rohkearvulisemat osalust.
Oleme aastaid Poolas ja Balti riikides õppustel osalenud, seda nii mereväe, maaväe kui ka õhuväega. Osaleme Saber Strike’i õppusel, sel aastal peaks see aset leidma Eestis ja läheme sinna mõnede oma sõduritega.
Nagu ütlesin, on meie osaluse profiil olnud üpris stabiilne. Oleme osalenud ka õhuõppustel, mida on tehtud koostöös roteerivate õhuturbemissioonidega – nüüd nimetatakse neid Ramstein Alloyks –, ja jätkame osalemist. Kõigest mõni nädal tagasi maandusid paar Soome Hornetit Ämaril.
Tuleksin meie regiooni julgeolekuolukorra juurde. Reaktsioonina Venemaa agressiivsusele Ukrainas tugevdab NATO oma idatiiba Balti riikides ja Poolas. Venemaa suurendab seega läänepiiril omakorda vägesid, vähemalt väidab nii. Mida näete teie oma Venemaa-piiri taga? Kas sealgi on Venemaa oma vägesid suurendanud?
Meil on Venemaaga pisut üle 1300 kilomeetri pikkune piir. Piiri mööda pole toimunud üldist vägede suurenemist. Venemaa vägede paigutuse mõttes on neil mõistagi väed Peterburi ümber, sest peavad linna ja regiooni kaitsma. Ja siis Koola poolsaarel, mis on kindlus, kus neil on muu hulgas ülemaailmsed võimed ehk täpsemalt tuumalõhkepeade võimega allveelaevad.
Aga Koola poolsaare ja Peterburi vahel pole eriti palju vägesid. On ainult mõned õhubaasid.
On üpris murettekitav, et mõnikord venelased annavad oma lennuplaanidest teada, teinekord jälle mitte.
Kui küsisite uue täienduse kohta, siis ma ütleksin, et on toimunud tagasiminek vanade aegade juurde. Nõukogude ajal oli neil baas ja brigaad Alakurtis, mis on samal laiusel, kus asub Salla Soomes. Sinna on nad mõningaid sõjaväelasi tagasi toonud ja seda on Soome meedias päris palju arutatud.
Kuid kui vaatame kogu 1300 kilomeetri pikkuses, siis see on ainult üks baas ja üks brigaad. Tegelikult polegi nad toonud sinna tagasi tervet brigaadi.
Teine muutus on uue Põhja väejuhatuse loomine, mille juhtimise all on Venemaa arktilised alad. Sellega koos on aktiveeritud mõned arktilised väeosad.
Nimetaksin neid väikesteks muudatusteks, mitte suurteks strateegilisteks muutusteks vägede asetuses.
Kuidas te vaatate oma lähtekohast NATO sammudele tugevdada oma kohalolekut Balti riikides ja Poolas, mis on reaktsioon Venemaa tegevusele Ukrainas? Kas teie arvates on see regiooni julgeolekule hea?
Ma ei ütleks selle kohta mustvalgelt hea või halb. Ma näen, et see on NATO poolt loogiline, et vastata idapoolsete liikmesriikide palvele tugevdada kohalolekut. Ja ma eeldan, et see jätkub ning NATO toob kohale veel rohkem võimeid. Selle poolest saab olema huvitav jälgida, milliseid otsuseid NATO Varssavi tippkohtumisel langetatakse.
USA eraldas oma Euroopa kindlustunde initsiatiivile esialgu miljard dollarit ja nüüd on seda suurendatud 3,4 miljardini, mis tähendab, et USA-l saab siin piirkonnas olema rohkem roteerivaid võimeid. Seega näeme USA ja NATO vägede hulga suurenemist Balti riikides ja minu jaoks on see loogiline sõjaväeline mõtlemine.
Ei pääse mööda tõsiasjast, et Venemaa käitumine on viimasel ajal olnud agressiivne ka Läänemerel. Tasub vaid nimetada sisselülitamata transponderitega sõjalennukite lende, õhupiiri rikkumisi, ohtlikke lähenemisi näiteks USA laevale. Isegi Soome on neid asju tunda saanud, teiegi õhujõududel on tulnud reageerida. Kas selline tegevus Läänemerel paneb teid muretsema?
Venemaa sõjaväe lendude hulk Soome lahel ja selle kohal suurenes aastail 2012–2014 lineaarselt. Pärast seda stabiliseerus nende hulk kõrgemal tasemel. See on avaldanud mõju Soome mereväele ja õhuväele: mõlemad on pidanud tegema rohkem tuvastusi nii laevade kui ka lennukite kohta.
On üpris murettekitav, et mõnikord venelased annavad oma lennuplaanidest teada, teinekord jälle mitte. Mõnikord nad tulevad kavakohaselt, teinekord mitte. Mõnikord on transponderid sees, siis jälle mitte.
Seega on kujunenud nii, et alati on üllatus, mismoodi nad siis järgmine kord tulevad. See tähendab, et peame olema valmis, ja olemegi seda. Meil on selged põhimõtted, kuidas ja mis puhul me reageerime. Selleks on meil reageerimise profiil.
Viimase paari aasta jooksul on meie puhul toimunud kaks õhuruumi rikkumist, kuid mitte sel aastal.
Sõjalisest vaatenurgast ja külma sõja aegse piloodi perspektiivist ütleksin viimasel ajal Läänemerel aset leidnud intsidentide kohta, et need on murettekitavad. Peame oleme teise riigi lennukeid või aluseid tuvastades äärmiselt ettevaatlikud. Seda nii rahvusvahelises õhuruumis kui ka rahvusvahelistes vetes.
Ma ütleksin, et on olemas teatud ühine etikett või reeglid puhuks, kui satutakse teise riigi lennuki või alusega lähestikku. Käitutakse pehmelt ja manööverdatakse ettearvatavalt – see on ohutu viis olukorda hallata. Kui hakkad üllatavaid manöövreid tegema, siis suurendad riski, et midagi võib juhtuda.
_______________________________________
Soome rahvas on kaitseväele toeks
Põhjanaabrite kaitsepoliitikal, mis toetub iseseisvale kaitsevõimele ja ajateenistusele, millega tagatakse koolitatud reservarmee, on rahva seas väga lai toetus.
Soome kaitseväe juhataja kindral Jarmo Lindberg tõdes, et kui paaril möödunud aastal toetas üldist kaitseväekohustust 72% soomlasi, siis viimastel andmetel on see arv isegi natuke suurenenud. „Möödunud talvel tehtud küsitluse järgi oli see 75%. Seega kolm neljandikku soomlasi toetab üldist ajateenistust,” ütles kindral.
Veelgi suurem on nende inimeste osakaal, kes on valmis oma riiki rünnaku korral kaitsma. „Neid inimesi, kes on valmis Soomet rünnaku korral kaitsma, on 82%. See arv on olnud ka väga stabiilne. Soome kaitsetahe on stabiilselt kõrgel tasemel,” nentis ta.
Mömmik on ju tuntud naljanumber...mo meelest on ta ka siinsel foorumil mingil ajal üritanud tarkust jagada...