www.militaar.net

mart2 kirjutas: ↑22 Mai, 2024 18:06

ugandiklubi kirjutas: ↑22 Mai, 2024 13:12 Ilmselt võib isegi rohkem olla vastu ,kui 71% . Tavaliselt vastavad need kes poolt on -

Kas endal ei hakka kupli all keerama? Tõsiselt!

Sõnastan sinu posti teisiti -
Enamuses vastavad RB poolt olevad inimesed, kes on RB vastu!

Ma ei näe siin mingit vastuolu. Toon arvnäite.
Oletame, et FB poolt on 5 % elanikest ja vastu seega 95 %.
Kui nüüd akf ugandiklubi järgi oletada, et pooltseisjatest hääletab 100 % ja vastuseisjatest 50 %, saame hääletuse tulemuseks, et FB poolt on 9,5 % ja vastu 90,5 %.

Nii et akf mart2 ümbersõnastus on vigane.

olevtoom kirjutas: ↑22 Mai, 2024 18:22

mart2 kirjutas: ↑22 Mai, 2024 18:06

ugandiklubi kirjutas: ↑22 Mai, 2024 13:12 Ilmselt võib isegi rohkem olla vastu ,kui 71% . Tavaliselt vastavad need kes poolt on -

Kas endal ei hakka kupli all keerama? Tõsiselt!
Sõnastan sinu posti teisiti -
Enamuses vastavad RB poolt olevad inimesed, kes on RB vastu!

Ma ei näe siin mingit vastuolu. Toon arvnäite.
Oletame, et FB poolt on 5 % elanikest ja vastu seega 95 %.
Kui nüüd akf ugandiklubi järgi oletada, et pooltseisjatest hääletab 100 % ja vastuseisjatest 50 %, saame hääletuse tulemuseks, et FB poolt on 9,5 % ja vastu 90,5 %.

Nii et akf mart2 ümbersõnastus on vigane.

Nagu minu statistika õppejõud ütles - kui on soov, siis algandmete seast sobivate OLETAMISEGA saab KÕIKE tõestada ...

Võtama akf olevtoomi arvutuse ja asendame kaks hüpoteetilist numbrit - näiteks poolt 30% ja vastu 70%. Jätame arvutuskäigu samaks!
30% elanikkonnast on ümmarguselt 400000 ja 70% vastavalt 930000.
Nüüd tuleks poolt hääletajaid 400000 ja vastu 465000 - 46% vs 54% !
Kui võtta aluseks 35% ja 65%, siis oleks vastavad numbrid - hääletusel poolt 465500 ja vastu 432250 - poolt 52% ja vastu 48% !

NB! Väita, et hääletamisel osalevad "tavaliselt need kes on poolt" on iseenest küsitava väärtusega, sest hääletavad ikka huvigruppide esindajad ja osalised.
RB vastaseid gruppe on internetis rohkesti, kuid pole kohanud seda propageerivat " Facebook-i kampaaniat"!

Lõpetan.

Kokkuvõtvalt - küsitluste tulemustega saab edukalt manipuleerida, kui tead, kuidas küsimus sõnastada ning millises valimikus seda läbi viid. Antud väidet on tõestanud meie oma "ennem valimisi uuringud"!

Halvasti oled vaadanud siis ,näiteks see FB grupp "Rail Baltica " mis teeb propagandat selle monstrumi poolt ,

Ma oleksin kaunis rahul kui keegi põhjendaks selle projekti vajalikkuse , milleks see ikkagi on , keskkonnasääst on tõest kaugel , julgeolekukaalutlused ka mitte esikohal , tasuvus kaugel kaugel , kui vast jääb reisimise kiirus kuid , kui nüüd kärpida , kas kiire ühendus ka argumendina tõene on , kahtlane . Ilmselt on projekt tuluallikas neile , kes rb palgal on .

Näidake ette need kaubakogused mida hakatakse mööda seda ulmeprojekti vedama kui tänapäeval veetakse kaupu ida-lääne suunal. Eriti veel ilma Eesti-Soome "toruta". Muidu lähebki nii et hakatakse Soome lahe vett Poola piirile vedama nagu üks raadiokuulaja tabavalt märkis. Ning veel 1.3 milj. kibelevat reisiselli, kes juba ammu ootavad kuidas Berliini sõita...

RB meenutab lihtsalt igavusest sündinud asendustegevust: kui on palju raha aga millegi targa ja vajaliku alla nagu pole seda panna. Siis sündiski idee - teeks RB! Bingo! Ja sipelgad hakkasid askeldama, muidugi tekitatakse sealjuures ka palju igasugu toiduahelad...

keskkonnasääst on tõest kaugel ,

Tagelikult ei ole, sama koguse kauba Tallinnast Berliini saamise juures autode või rongiga on kütusekulu rongil kordades väiksem, see arvutuskäik on mitmel korral läbi tehtud.

Kas see arvutuskäik ikka on läbi tehtud ?
Rekka lapatakse logistikeskuses erinevaid aluseid täis ja see sõidab teise logistikakeskusesse, seal lapatakse alused maha.
Sama asi konteineriga tähendaks seda et logistikakeskus topiks konteineri täis, veaks selle raudteeterminali rekkaga, rong veaks kohale, siis terminalis kont maha, rekkaga logistikeskusesse.

Ma kahtlustan et nt Varssavist jõuaks rekka igal juhul enne kohale kui konteiner.

krizz kirjutas: ↑23 Mai, 2024 19:02 RB meenutab lihtsalt igavusest sündinud asendustegevust: kui on palju raha aga millegi targa ja vajaliku alla nagu pole seda panna. Siis sündiski idee - teeks RB! Bingo! Ja sipelgad hakkasid askeldama, muidugi tekitatakse sealjuures ka palju igasugu toiduahelad...

Juba Nero Wolfe ütles, et valitsus kulutab raha kolmel põhjusel:
1) seda on vaja kulutada,
2) seda tahetakse kulutada,
3) see on olemas.

(Vt. "And Be A Villain").

olevtoom kirjutas: ↑23 Mai, 2024 20:34
Juba Nero Wolfe ütles, et valitsus kulutab raha kolmel põhjusel:
1) seda on vaja kulutada,
2) seda tahetakse kulutada,
3) see on olemas.

(Vt. "And Be A Villain").

Sekeldaja täiendus Nero Wolfe'ile Fail Balticu näite põhjal:
4) arvatakse, et see on olemas

Madis Reivik kirjutas: ↑23 Mai, 2024 20:26 Kas see arvutuskäik ikka on läbi tehtud ?
Rekka lapatakse logistikeskuses erinevaid aluseid täis ja see sõidab teise logistikakeskusesse, seal lapatakse alused maha.
Sama asi konteineriga tähendaks seda et logistikakeskus topiks konteineri täis, veaks selle raudteeterminali rekkaga, rong veaks kohale, siis terminalis kont maha, rekkaga logistikeskusesse.

Ma kahtlustan et nt Varssavist jõuaks rekka igal juhul enne kohale kui konteiner.

Miks see rekka ei võiks rongile sõita?Või vähemalt haagis? Šveits nii toimetab transiit veostega. Aga siiski krt 33 aastaga ei ole suudetud ViaBaltikat põhimõtteliselt alustadagi.Ja nüüd teete RB 6 aastaga valmis? Meite härrad võiksid Leedu tee ehitust kaema minna.Sealt saab pildi ette kui palju tehnikat on võimalik korraga tööle panna .

Walter2 kirjutas: ↑23 Mai, 2024 16:57 Näidake ette need kaubakogused mida hakatakse mööda seda ulmeprojekti vedama kui tänapäeval veetakse kaupu ida-lääne suunal. ...

Mis lora see on? Põhja-lõuna suunaline kaubandus on meil kordades tihedam, kui idasuunaline.

Tõsi sõites autoga Warssawist kodu poole on rekkade voor pidev .Aitäh Poolale kes on teinud kiirtee Leedu piirini. Aga see voor on Eesti poole tulles järjest kahanev.Riiast Eesti poole jääb veel mõni üksik alles.Eks päevad ole erinevad,aga nii see kipub olema.

Lemet kirjutas: ↑23 Mai, 2024 20:01

keskkonnasääst on tõest kaugel ,

Tagelikult ei ole, sama koguse kauba Tallinnast Berliini saamise juures autode või rongiga on kütusekulu rongil kordades väiksem, see arvutuskäik on mitmel korral läbi tehtud.

Madis Reivik kirjutas: ↑23 Mai, 2024 20:26Kas see arvutuskäik ikka on läbi tehtud ?

Arvutuskäik on lihtne ju. Võtab rongi kandevõime, võtab veoauto kandevõime. Võtab rongi kütusekulu, võtab veoauto kütusekulu. Korrutab ja jagab. Igaüks võib seda kodus teha .

Madis Reivik kirjutas: ↑23 Mai, 2024 20:26Ma kahtlustan et nt Varssavist jõuaks rekka igal juhul enne kohale kui konteiner.

Kuidas see asjasse puutub?

Lemet kirjutas: ↑23 Mai, 2024 20:01

keskkonnasääst on tõest kaugel ,

Tagelikult ei ole, sama koguse kauba Tallinnast Berliini saamise juures autode või rongiga on kütusekulu rongil kordades väiksem, see arvutuskäik on mitmel korral läbi tehtud.

Laevaga on veel väiksem. Ja ... praegu projekteeritakse/ehitatakse Ülemiste terminali, Pärnu oma tuleb kohe järgmiseks. Mõlemad projektid on ka minu laualt ja arvutist läbi käinud - üht teist ka mõlemasse panustatud. Sõnad mida ma neid projektides ei leidnud olid kaup ja konteiner.

Ehk pange ise süsteem paika: Tallinna ümbrus on täis erinevaid logistikakeskuseid - rekkaga sise, kaubikuga välja suured laod. Tehakse järjest juurde. Mitte ühegi juurde ei lähe raudteed (ok, Laagri-Keila vahel on kerkimas ka paar uut mida rongiaknast näeb, vaevalt aga sinna eraldi haru tehakse...) Ja siis suures mahus hakatakse tulevikus Maardus olevasse müütilisse kaubaterminali vedama:
- rongidega Virumaalt fosforiiti
- laevadega kaupa Hiinast (läbi Soome)
- pudipadi Euroopa suunalt mis suunatakse omakorda siis eri logistikapunktidesse (rekkad)
Ja seda sellises mahus et reisivedude poolt ette prognoositud kahjum kaetakse....
Juba autotranspordi kasv selles piirkonnas ummistaks liikluse - suht olematu teedevõrk - ja selle renoveerimiseks vajaliku mahu jaoks hakkame kohalikelt inimsetelt maju ära võtma? Rääkimata sellest et niigi keerulistes keskkonnatingimustes Mähe ja Muuga ja Maardu ja Jõelähtme saavad täiendava müra ja saaste koormuse.