www.militaar.net

Seda et ma saan aru et relva tuleb igal pool kaasas kanda ja sellega harjuda, aga mõned paistavad ikka väga harjunud juba olema... Kas meil lubatakse niimoodi istuda?

Minu arvates lubatakse küll.
Eesti Kaitseväes rõhutatakse rohkem seda, et relva ei tohi maha asetada- mustus võib liikuvate osade vahele sattuda ja hiljem laskmisel tõrkeid põhjustada. Kui on millegipärast siiski vaja seda teha, tuleb vintraud toetada millegi maapinnast kõrgema peale, kas mõne eseme või kasvõi oma saapanina. Selline istumine, relv rihmaga kaelas ja oma süles, oli vähemalt 8 aastat tagasi EKVs täiesti ok Kasarmust väljas ja eriti taktikalistes olukordades peaks relv kogu aeg käeulatuses olema, ja kuhu sa selle siis paned, kui maha ei tohi asetada? Erandjuhtudel lubavad ülemad relvad hakki panna ja üks võitleja valvab neid.

Ma pidasin silmas seda, et rauad on kenasti ringi teises servas istuvate kaasvõitlejate poole suunatud.

Mina näen, et vintrauad on kerge nurga all maapinna suunas.

Siki kirjutas:Mina näen, et vintrauad on kerge nurga all maapinna suunas.

Et otse ei tohi lasta, rikošetiga küll?

Siki kirjutas:Mina näen, et vintrauad on kerge nurga all maapinna suunas.

Pildi pealt on raske öelda, kas piisavalt (vt. näiteks alumist parempoolset), aga isegi siis, kui on, ei meeldiks mulle isiklikult eriti istuda püssisuu ees, mille sentimeetri või paari võrra võrra liigutamisest piisaks juhulasu korral tabamuseks.

Ainuke, kellel salv all on instruktoril.

Dr.Sci kirjutas:

Siki kirjutas:Mina näen, et vintrauad on kerge nurga all maapinna suunas.

Et otse ei tohi lasta, rikošetiga küll?

Seda teemat edasi arendades tohiks igasugune tulirelv olla vaid šeifis. Nii on kõige ohutum.

Kriku kirjutas:aga isegi siis, kui on, ei meeldiks mulle isiklikult eriti istuda püssisuu ees, mille sentimeetri või paari võrra võrra liigutamisest piisaks juhulasu korral tabamuseks.

Kui sellisesse olukorda satud, siis ütled relva omanikule: "Mulle ei meeldi sinu püssisuu ees istuda" ja sellest peaks piisama. Reaalses elus, väliõppustel ja -harjutustel tuleb lihtsalt aeg-ajalt ette, et kellegi relva vintraud on kogemata kellegi suunas. Seisab näiteks sõdur staabitelgi juures postil, vintraud suunaga külje peale maha. Tulevad ohvitserid tema kõrvale suitsetama ja juttu ajama. Kui nüüd õigel hetkel foto teha, siis tundub, et sõdur sihib neile jalgadesse. Sama on selle poolkaares istumisega. Kuidas nad seal pildil relvi hoidma peaks, kas vintrauad toetumas õlale ja suunaga üles? Järgmisena instruktor ütleb, et võtke märkmikud ja pastakad ning pange mõned punktid kirja- eks proovi siis niimoodi kirjutada. Ja kui ülespoole suunatud relv "lahti läheb", võib ikka keegi pihta saada. Ei, šeifis on ikka kõige kindlam relva hoida. Võti ka minema visata.

Chupacabra kirjutas:Ainuke, kellel salv all on instruktoril.

No tegelikult ei ole vahet selles suhtes, et iga relva tuleb käsitleda nii, nagu oleks see laetud. Mäletan enda elu esimeselt väliõppuselt sellist seika, kui kaks korda kontrollitud relv pani paugu ära. Õnneks ohutusse suunda ja pealegi paukmoonaga, aga ikkagi.

Siki kirjutas:Kuidas nad seal pildil relvi hoidma peaks, kas vintrauad toetumas õlale ja suunaga üles?

Mina hoiaks suunaga ringist väljapoole nagu ülemine parempoolne, kes instruktori kõrval istub. Oleneb muidugi, mis seal asub, aga eeldades, et midagi ei asu (sest pilt ei ütle midagi selle kohta).

Siki kirjutas:No tegelikult ei ole vahet selles suhtes, et iga relva tuleb käsitleda nii, nagu oleks see laetud.

Just, mind huvitaski, kui süstemaatiliselt seda reeglit rakendatakse...

Sa püha püss, milline hala lahti läheks, kui probleemi püstitajad peaksid kuhugi lahingupiirkonda sattuma...kus tulirelvadega ümberkäimine veelgi vabam on.

Ma ei püstita probleemi, vaid tunnen lihtsalt huvi, kuidas teooria ja praktika kokku lähevad.

Ohutustatud relv ja sellega seotud tegevused on teooria, kui sama relv pärast paugu ära paneb - see on praktika.

Kriku kirjutas:Ma ei püstita probleemi, vaid tunnen lihtsalt huvi, kuidas teooria ja praktika kokku lähevad.

Minu kogemuse kohaselt ei lähe need kaks praeguses praktikas kokku v.a. juhul, kui ollakse tiirus ja terava salv on all. Võib-olla olen ma laisaks ära läinud, aga eeldusel, et naabrimehel on kaitseriiv peal ja sõrm päästikul pole, ei ole mul küll ebamugavustunnet. Tuli esimese hoobiga kolm pildikest silme ette, mille puhul on ideaalne OT (antud kontekstis mitte offtopic, aga ohutustehnika ) järgimine pea võimatu:
1) jagu liigub maastikul ning võtab orienteerumispeatuseks jaoülema ja pointman'i ümber ringkaitsesse. Kuna kummalgi on ühes käes kaart ning teist kätt on vehkimiseks ehk suuna näiätamiseks vaja, siis nende relvad on sellel ajal ilmselt kas maas või seljal. Aga kuna vintraud näitab ikka kuhugi suunas ja meil on ringkaitse, siis...
2) termosetoidu jagamine metsas - järjekorral on relvad rihmaga seljal, vintraud osutamas 45-kraadise nurga all alla-eemale. Vältimatult liigub mõni toidu kättesaanu mingil hetkel vintraua eest läbi.
3) kuna see galerii oli postitatud ka ühte teise teemasse, siis põrgatan viimase mõtte sinnasamasse tagasi: kui meil tänaval käival (abi)politseinikul on püstoli kabuur mitte vööl, aga reiel, ning ta läheb kohvikusse lõunat võtma ja istub laua taha maha, siis vaatab toru kuhu? Õige, paarimehele jalga või jalgevahele, võib-olla mõne möödakäija suunas ka.

See kõik on käesolevast teemast pisut mööda tüürinud ka ehk pole kenas vormis naistega eriti seotud.

Tänan.

Ma ise kunagi laskekatse teemas vaidlesin umbes samadelt positsioonidelt, et kui on veendutud, et relv on laadimata jne jne.

Vedisin siia teemasse, sest siin arutati kunagi selle reegli üle, et "käsistse iga relva nagu laetut".