Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, milles uuriti eelmise aasta 28. oktoobril Võrumaal Järvere lasketiirus kiirreageerija surmaga lõppenud õnnetuse asjaolusid. Uurimine lõpetati, sest kogutud tõendite põhjal ei ole alust kedagi kuriteos kahtlustada.
https://www.postimees.ee/7454444/kiirre ... li-onnetusLaskeharjutus nägi ette, et kaks kolmeliikmelist meeskonda liiguvad paralleelselt kahel eraldiseisval rajal märklaudade suunas. Varje tagant varje taha liikudes tuli neil vaheldumisi märklaudade pihta tulistada ehk kattetuld teha selleks, et teine meeskond saaks oma rajal samal ajal järgmise varje taha liikuda.
Ühel hetkel jooksis Joonas ootamatult teise meeskonna rajale tulesektorisse, kus tema kolleeg samal ajal varje tagant märklauda tulistas. Kuna liikumine toimus varjete vahel, oli nähtavus piiratud ning laskmisele ja sihtimisele keskendunud politseinik ei näinud Joonast enne, kui oli juba liiga hilja. Juhtunut märgates andis instruktor käskluse «Tuli, seis!» ning seda kohe ka tehti. Paraku ei olnud reageerimiseks enam piisavalt aega, sest Joonas oli juba saanud surmava tabamuse.
https://www.postimees.ee/7542442/presid ... nud-mehelePresident andis Sergei Gatsile armu inimlikel kaalutlustel, arvestades tema tervislikku seisundit, samuti võttis riigipea arvesse, et süüdimõistetud mehel on lapsed, ütles presidendi kommunikatsiooninõunik Indrek Treufeldt Postimehele.
Sergei Gats põhjustas 2016. aasta kevadel Harjumaal Kuusalu vallas elumajas granaadiplahvatuse, milles sai ka ise vigastada. Sergei Gats läks 2016. aasta 5. aprilli hommikul Kuusalu vallas külla oma tuttavale. Kella 10 paiku läks mees koridoris asuvasse üldkasutatavasse tualettruumi, kus mõne minuti pärast kärgatas plahvatus. Mees sai ise plahvatuses raskelt vigastada, tema paremal reiel oli suur rebimishaav, lahtine reieluumurd ning üle kogu ta keha olid killuvigastused. Arstid amputeerisid mehelt kaks sõrme. Tugevalt said kahjustada ka tualettruum ning kõrvalasuvate korterite seinad.
Süüdistuse järgi põhjustas mees plahvatuse tekitamisega ohu kolmele kõrvalasuvates korterites olnud inimesele. Gats leidis granaadi mõni päev varem enne plahvatust kaitseväe keskpolügoonilt. Tegemist oli 40-millimeetrise kaliibriga granaadiheitja granaadiga. Lõhkekeha täpne tüüp jäi kindlaks tegemata, kuid ekspertide hinnangul oli tegemist HEDP-SD S408 või HE-SD S433 tüüpi granaadiga.
Lisaks plahvatuse tekitamisele mõistis kohus Gatsi süüdi ka kehalises väärkohtlemises. Süüdistuse järgi peksis mees 23. märtsil 2016 kortermaja trepikojas ja korteris endist elukaaslast, põhjustades talle vigastusi. Viru maakohus mõistis 2017. aasta oktoobris Sergei Gatsile plahvatuse põhjustamise ja kehalise väärkohtlemise eest viieaastase vangistuse tingimisi viieaastase katseajaga. Kohus võttis tingimisi karistust määrates arvesse, et mees sai plahvatuses ise raskelt vigastada. Mees ei suutnud oma katseajal paraku seaduskuulekalt käituda. 21. märtsil 2018 jäi ta Tapa linnas politseile vahele purjuspäi sõidukit juhtides. Selle eest mõistis kohus talle 1000-eurose rahalise karistuse. Paraku ei pannud ka see karistus teda seaduslikult käituma ja ta jäi politseile taas kahel korral purjuspäi sõidukijuhtimisega vahele – 23. ja 25. augustil 2018. Viru maakohus mõistis 2019. aasta mais Gatsile purjuspäi sõidukijuhtimise eest kaheksakuulise vangistuse, millele lisandus viis aastat granaadiplahvatuse põhjustamise eest.
Ma arvan, et sellises olukorras, kus lastakse nii ohtliku laskemooniga, mis võib lõppeda kellegi surmaga, siis ei peaks ohutusnõuded olema see koht, kus tehakse mingeid kompromisse.
Järjekordne üllatus oli, et harjutuses kasutati 5,56mm kaliibriga soomust läbistavat laskemoona. Sündmuspaika on jäänud isegi üks laskemoona kast.
"Terve tema keha on kuulitükke täis. Ja kuul sisenedes alakehast muutis suunda ja purunes seal niimoodi, et kõik tema siseelundid olid purunenud ja silmapilkne surm on toimunud," rääkis Joonase ema.
PPA sõnul oli küll tegu kõrgendatud läbivusega, aga mitte plahvatava moonaga nagu võhikule võib paista. Konkreetse partii – natuke üle miljoni padruni – sai PPA kaitseväelt aastal 2017.
"Tegemist oli moonaga, /.../ mida me paraku pidime treeningul kasutama, sest see on kolm korda odavam moonast, millega mehed tööl käivad. /.../ Treeningu käigus on kulu väga suur ja PPA peab riigi raha lugema. Ja seepärast ka me kasutame treeningul odavamat moona," rääkis Vaher.
Pärast õnnetust tehtud ekspertiiside põhjal ütles PPA sisekontroll siiski, et seda tüüpi laskemoon "ei ole ilmselt sobilik õppustel ja treeningutel kasutamiseks", sest "inimest või objekti tabades muudab väga kergelt suunda ja võib tekitada raskemaid vigastusi".
