www.militaar.net

1993. aasta dollar on 1.70 dollarit täna.

Ma korrutasin USA kulud kahega, siis peaks õige olema.
Umbes samasse suurusklassi (40M) tuli ka rehkendus nende USA M1 tankide ülekulude kirjatüki põhjal.
Mul kahjuks pole uuemaid alusmaterjale kuskilt võtta kui de-classified USA raportid 1990ndatest.

Vahe on selles, et meie ei saa arvestada uute tankidega - sestap arvestasin, et saame nagu Soome - suuri uuendusi mitte nõudvad tankid 2 milli eest mõnelt liitlaselt ja parandame need korda 0,5 eest (kokku 2,5) ja siis sõidame nendega 10 aastat. Uute tankide puhul saaks 20 võib-olla veelgi enam. Seda, tanki hinna osa rehkenduses on muuta suhteliselt lihtne - igaüks saab ise teha.

Tankide soetusmaksumuseks hinnatakse 197 miljonit (3,4 miljonit tank 1993 hindades) - 172 000 dollarit aastas tanki kohta (eluiga 20 aastat).

Väikse paranduse siiski teeksin. Värskemad andmed viitavad ühikuhinnale ~4,5 miljonit dollarit. See pole siiski täielik tanki hind, vaid M1A2 tasemele uuendamise hind.
http://www.webflis.us/WebFLIS.html?B=j~ ... D2D37AEAB2

Selles suhtes karm võrdlus, sest Abrams on väga kallis tank üleval pidada. Seda just tänu kapriissele mootorile ja veermikule. Diiselmootoriga konkurentide kulud peaksid märgatavalt soodsamad olema.

Meil läheks vast suur osa summast igasuguste varem nimetatud võimete peale + täiesti uue pataljoni moodustamine + täiesti uue eriala sisseviimine sõjakooli jne. Eestlased + ameeriklased on Tapale ja keskpolügooni ning mingisse võimesse soomustehnikat kasutada hetkeks arvatavasti sisse tagunud nats alla 100 miljoni euro. Seda summat üldse raske hinnata, sest ilma ameeriklasteta oleks pidanud palju know - howd lihtsalt sisse ostma.

Selles mõttes on kaitsevägi nagu majaehitus - seinad, katuse ja vundamendi saab suht odavalt üles. Välisel vaatlusel tunduks, et maja olemas. Kuid siseviimistlus, mööbel, küte, elekter - vesi ja miljon muud pisiasja on umbes nii 2/3 maja maksumusest. Ilma selleta pole aga see maja elatav.

Eesti tankid pole mitte niiväga tahtmise taga, kui rohkem lihtsalt rahapuuduse ning keerukate valikute taga ( milles õiged vastused on rohkem tagantjärgi tarkus )

Kapten Trumm kirjutas:

Tanki ja toetusmasinate soetushind 10 aasta peale jagatud.
.....
Amortisatsioon

Loodetavalt hr kolonel siin eksis, "soetushind jagatuna x aasta peale" ja "amortisatsioon" (rahalises tähenduses) on üks ja seesama asi.

Hr kolonel ei eksinud sisu osas, arvan et silmas peeti seda, et tanki ostmisel tuleb kohe esimesel aastal välja käia täissumma ehk soetushind. Ütleme, et see on nt 6 miljonit eurot. Sellele järgneb amortisatsioon. Piltlikult öeldes tõstad Exceli tabelis iga aasta vajaliku summa virtuaalkontole, et nt 30 aasta pärast saaksid osta uue tanki. Häda on selles, et kui soetust mitte teha pole ka midagi ju arusaadavalt amortiseerida. Teoreetiliselt võib ka muidugi vastupidi teha. Kogud, maksad, amortiseerid.

Soetushind on ühekordne kulu, sellele järgnev amortisatsioon annab teoreetilises planeerimises võimaluse igavesti võimet ülelpidada. Läbi finantsvõimeduse loomulikult saab ajutiselt sõjaväge paisutada, kuid pikas perspektiivis on probleemiks jätkusuutlik ülalpidamine.

Kapten Trumm kirjutas:Siis on selle nimetus remont (kui see ei sisalda hoolduse all juba).
(Finantsiline) amortisatsioon on raha kogumine vara kasutuse käigus selleks, et 10a pärast nt uus vara (tank) osta.
Taolist "raha kogumist", pannes iga aasta eelarvest mingi "raha kõrvale" minu teada tänane riigieelarvesüsteem ei võimalda.
Kui sul jääb nt 10 milli aasta lõpuks kulutamata, siis seda 10-ks aastaks tallele panna ei saa.

Füüsiliselt loomulikult ei saa kuhugi kontole või sukasäärde raha riigieelarvesüsteemis koguda. Kuid planeerimises saab seda teha. Virtuaalselt pannakse läbi kulumudelite iga aasta teatud summa nt soomukite uuendamiseks kõrvale.
Toome lihtsustatud näite - esimesel aastal ostetakse jalaväe lahingumasinad, siis kogutakse kulumudelite abil järgnevat 30 aastat raha, et need uuesti osta. Teisel aastal ostetakse toetusmasinad ja kogutakse 30 järgnevat aastat virtuaalraha, et neid 31. aastal uuesti osta.

strateegiline sõdur kirjutas: Füüsiliselt loomulikult ei saa kuhugi kontole või sukasäärde raha riigieelarvesüsteemis koguda. Kuid planeerimises saab seda teha. Virtuaalselt pannakse läbi kulumudelite iga aasta teatud summa nt soomukite uuendamiseks kõrvale.
Toome lihtsustatud näite - esimesel aastal ostetakse jalaväe lahingumasinad, siis kogutakse kulumudelite abil järgnevat 30 aastat raha, et need uuesti osta. Teisel aastal ostetakse toetusmasinad ja kogutakse 30 järgnevat aastat virtuaalraha, et neid 31. aastal uuesti osta.

No pigem on see amordi arvestamise mõte avalikus sektoris ikka see, et vähemalt püüelda selle poole, et asjad oleksid arvel nende võimalikult õiges väärtuses ja aruanded oleksid selles osas ülevaatlikumad, et mis seisus (uued-vanad) meie põhivarad on. Sest ega ju vanad maksumused või isegi ümber hinnatud (mida Eestis pole kaua tehtud) maksumused meile uutest hindadest 30 aasta pärast just ülearu palju pajata.
Iseasi muidugi on asjade soetamine järelmaksuga, millel on oma väga selge mõju rahavoogudele ja eelarve kuludele (s h intress), aga see pole amort.
EDIT Ehkki meil on ju nüüd üle mindud tekkepõhisele eelarvele, tasuks eelarve kuluvisandeid pigem kassapõhiselt arvestada. Eriti tobe viga kipub siis tekkima, kui arvestada eelarvekuludesse kassapõhine soetusmaksumus (tänapäeval küll tegelikult investeeringuna, aga kulude poolel ta on) ja siis veel iga aasta amorti ka.
Uhh... küll see eelarveline raamatupidamine on muutunud.

Kapten Trumm kirjutas:Puresin siin natuke ühte netist hangitud kirjatööd USA martiinide M1A1 pataljoni kulude kohta (1993) ja seal olid tankide kohta sellised arvud
Siia lisandub nüüd veel
-kaaderkoosseisu palgad - ca 1,2 miljonit aastas
-ajateenijate ülalpidamiskulud (no neid arve ma kahjuks ei tea) - kompanii võiks olla ca 0,5 miljonit aastas
-hoonete ja rajatiste kommunaalkulud - 3 eur/m2 kuus, 5000 m2, ca 0,2 miljonit aastas
-tankide amortisatsioon (ostuhind x aasta peale) - Soome 2A6 näitel 250 tuhat eurot aastas tanki peale, kokku 10,5 miljonit aastas
-laskemoona ja varuosade sõjavaru loomine (USAs tulevad ned "kuskilt")- tuleb maksta ilmselt 1 kord 10 aasta peale, suurusjärk on 1 miljonit/aastas.
-juurde loodavate hoonete ja rajatiste amortisatsioon, 5000 m2, eluiga 25 aastat, 1500 eur/m3 ehitushind - 0,3 miljonit aastas

Kokku 38 miljonit aastas.

Eesti keskmine palk on umbes 1 119, siia juurde tuleks lisada vähemalt 30% (leitnandid, kaptenid, veeblid ikkagi) saad umbes vajaliku keskmise brutopalga ehk 1 455. Lisa juurde ka maksud ehk siis umbes 2 000. Korruta 12 kuuga ja lõpuks korruta 50 inimesega. Preemiad ka veel juurde, õppuste raha ka lisaks. Tulemus ongi enamvähem 1,2 miljonit. Sain sama tulemuse nagu kapten Trumm.
Hoonete osas tundub, et prognoosisid kõvasti alla. Tegelikud ehitushinnad on suuremad. Heategevusega paraku ehitusfirmad ei tegele ja miks nad peaksidki.
Amort 250 000 aastas on enam vähem, kuid ei arvesta vahepealseid upgrade. Paneksin ka need veel juurde.
Laskemoona ja varuosade kulu on väga palju allaprognoositud. Tegelik number tuleb märgatavalt teistsugune. US süsteemis nad ju võivad ju kuskilt laost tulla, kuid kuidas nad sinna lattu saavad?
Arvutustele juurde tuleks panna veel ka muud üksusel olevad relvad, laskemoon, sidevarustus, meditsiinivarustus, kütuseveokid, väliteenistusvarustus, jne. Otsatu hulk igasugust kraami.

Iseeneset väga asjalik arvutus kapten Trummilt. Tänan, et viitsisite arutelu asjalikumale rajale viia. Numbrite üle on võimalik mõistuspäraselt ja argumenteeritult vaielda erinevalt tarbetust emotsioonivahust.

Martin Peeter kirjutas:

strateegiline sõdur kirjutas: Füüsiliselt loomulikult ei saa kuhugi kontole või sukasäärde raha riigieelarvesüsteemis koguda. Kuid planeerimises saab seda teha. Virtuaalselt pannakse läbi kulumudelite iga aasta teatud summa nt soomukite uuendamiseks kõrvale.
Toome lihtsustatud näite - esimesel aastal ostetakse jalaväe lahingumasinad, siis kogutakse kulumudelite abil järgnevat 30 aastat raha, et need uuesti osta. Teisel aastal ostetakse toetusmasinad ja kogutakse 30 järgnevat aastat virtuaalraha, et neid 31. aastal uuesti osta.

No pigem on see amordi arvestamise mõte avalikus sektoris ikka see, et vähemalt püüelda selle poole, et asjad oleksid arvel nende võimalikult õiges väärtuses ja aruanded oleksid selles osas ülevaatlikumad, et mis seisus (uued-vanad) meie põhivarad on. Sest ega ju vanad maksumused või isegi ümber hinnatud (mida Eestis pole kaua tehtud) maksumused meile uutest hindadest 30 aasta pärast just ülearu palju pajata.
Iseasi muidugi on asjade soetamine järelmaksuga, millel on oma väga selge mõju rahavoogudele ja eelarve kuludele (s h intress), aga see pole amort.

Maksumuste ümberhindamine toimub iga nelja aasta tagant. Seda ka veel, et hinnad baseeruvad kindla aasta püsihindadel, mis igaks eelarveaastaks arvestatakse ümber jooksevhindadeks, see annab mõningast leevendust.
Kulumudelid, ükskõik mis valdkonnas, on prognoos, mitte ennustus. Prognoos on mingis mõttes kinnine süsteem ja peab tulevikku ennustama vaid oma etteantud kriteeriumitest lähtuvalt. Prognoos on korratav ja peaks andma alati sama tulemuse.
Võrdluseks - Eesti riigi ilmateenistus tegeleb prognoosimisega. Seetõttu oma prognoosi piires ei saa nad eksida. Mis ei tähenda, et nad päriselus ei eksiks. Päriselu eksimuste tõttu nad pidevalt täiustavadki oma prognoosimismeetodeid.
Igasugused kaardipanijad ja pendlivõngutajad tegelevad ennustamisega. Prognoos on alati oma meetodite ja kriteeriumite piires täpne. Tulevikuennustused on alati ja ainult täpsed, sest tagantjärgi on lubatud ka muuta ennustuse tähendust. See on minu jaoks vahe prognoosimisel ja ennustamisel.

strateegiline sõdur kirjutas: Maksumuste ümberhindamine toimub iga nelja aasta tagant. Seda ka veel, et hinnad baseeruvad kindla aasta püsihindadel, mis igaks eelarveaastaks arvestatakse ümber jooksevhindadeks, see annab mõningast leevendust.

Kas ka soetusmaksumusi üles hinnata (sõbrahinnaga asjad, aga uued analoogid ju hulka kallimad)? Siis teil on küll vinge kulumudel, millega teil on palju tööd ja tegemist. Viimane raamatupidamislik põhivarade ümberhindlus toimus 1991. aastal minu mälu järgi, mistõttu mõned firmad trikitavad (IAS ja IFRS) rahvusvaheliste standarditega, mida meie toimkond eriti ei toeta (lubab üles hinnata vaid enne 1995 soetatud põhivarasid).
Aga samas kuidas sellise kulumudeli juurest eelarve kassavoo ehk põhiküsimuseni jõuda: palju peab maksumaksja igal aastal haljast raha välja käima? Vältides seejuures tõesti seda minu eelmises postis kohmakalt kirjeldatud viga, mida ma tunnistan, et olen elus tihti kohanud: kõigepealt küsitakse eelarveraha soetamiseks ja siis, kui tuhnima hakkad, selgub, et iga aasta amordiks ka. Ma ei kahtlusta KV sellises jamas, aga taolise kulumudeli juurest eelarveni jõudmine on teil ilmselt tsipa keerulisemaks tehtud. Kusjuures lõpuks on nende vanade asjade jooksev- ja püsihinnad alati selline suhteline asi, millest hoopis erinevaks võib osutuda turuhind.

Kisub OTks.

eee ... läheb vestlus liiga raamatupidamislikuks.

Niinimetatud amortisatsioon maksumusmudelites ei ole loomulikult amortisatsioon selle raamatupidamislikus mõttes, vaid näitab ikka taastamisvajadust.

Selgitan. Kõik allolevad näited on puhtjuhuslikud ja neist ei tohi mingeid konkreetseid järeldusi teha.

Sõduri "hinna" arvutamiseks ei piisa vaid palkade kokkulöömisest. Näiteks tahab sõdur iga aasta kolm paari sokke jalga saada. Seega tuleb sõduri iga-aastasele hinnale lüüa juurde ka kolme sokipaari maksumus.

Üksusele on ette nähtud arvuti. Eksperdi hinnangul on arvuti elueaks kolm aastat. Järelikult üksuse aastasele kulule tuleb lisada kolmandik arvuti hinnast.

Kaitseväes on näiteks 1000 veoautot. Lisaks remondile-kütusele tuleb arvestada ka seda (sest arv on piisavalt suur), et iga aasta sõidetakse "hävitatakse" mõned masinad täielikult. Näiteks 20 tükki. Seega igale üksuse masinale lisatakse 2% aastaseks kuluks.

Investeeringud tulevad ja peaksid tulema eri realt loomulikult. Kui sul asju pole, pead planeerima raha nende soetamiseks. Ja selleks iga-aastaseks taastamiseks. Kui asjad on olemas, siis soetamiseks planeerima ei pea, kuid taastamiseks pead. Kui ei ole kindel, et selle müstilise sõbraginnaga saad, tuleb planeerida uue hind.

Need asjad, millest Sa Veiko räägid, on tegelikult juba detailid. Mis ei tähenda, et nendeta saaks, aga need ei määra eriti lõpptulemust.
500 tuhat eurot ajateenijate ülalpidamiskuludeks kompanii kohta aastas on minu arvutust mööda küll ja veel. Selle eest võib ka igale laptopi ja mitu paari matkapoe sokke osta.
Rääkimata nt tulekindlast vormiriietusest. Ajateenija isikliku varustuse komplekt (v.a relvastus) maksab 2000 euro piires (sinna ilmselt mahutaks selle soomusvesti kah).

Tankide ülalpidamise võimalikkus sõltub peamiselt
1. võimest kraapida kokku raha, et teha vajalikud ostud (või võtta selleks laenu) NB! Mida kauem jokutada, seda kallimaks läheb.
2. võimest tagada tankide käigushoidmine, sh varustamine kõige vajalikuga.
Need 2 rida annavadki lõviosa kuludest.

Ülejäänud, stiilis kas kaptenile 1300 või 1500 palka, kas ehitushind on 1500 või 2500 eurot m2, kas 1 või 4 paari sokke jne - on antud proportsioonide juures juba detailid.


Sestap - hetkel tundub, et PAT=100 milli või 0,4% SKP-st on tugevasti üle paisutatud.
Sellise summa saame kokku, kui kasutame tehaseuusi tanke (10M tükist), kasutame täispalgalist isikkooseisu ja ehitame veel ekstra midagi suuremat.

Detailsemaks analüüsiks peaks strateegilise sõduri Exceli-väljakutse vastu võtma.

- foorum ei ole (vari)Kaitseministeerium mingiteks naljakateks "Exceli-väljakutseteks"
- foorum tegeleb tallehuvitavate teemadega ja talleomasel moel
- keegi ei dikteeri midagi foorumile ega esita ka talle "väljakutseid"
- uustulnukad muganduvad foorumi - mitte foorum uustulnukate järgi

Lihtne, eks

Siiski proovisin ma esimeselt hariduselt ökonomistina aru saada, mida see eelarvele tähendab, kui näiteks akf Herem ütleb, et mingi võime maksab n-kümmend miljonit aastas. Ja tunnistan, et ajasin selleks mõnevõrra provokatiivselt teadlikult segi ökonoomika, eelarvestamise ja raamatupidamise. ja tooksin siia veel juurde finantseerimise allikate küsimuse.
Kaugem eesmärk oli aru saada, et miks siin foorumis muidu targad inimesed on väitnud, et laenurahaga võimete loomine on hukatuslik. Kas selle peale tõesti kangastuvad kellelegi laoplatsil vihma käes roostetavad kallid relvad? C´mon, meie julgeoleku garantriik või ka näiteks naaber Soome oleks sedasi juba ammu pidanud igasugu võitlusvõime kaotama.

Aga võib-olla pole see tõesti teistele huvitav. Kuid võin kinnitada, et majanduslikke mudeleid on tunduvalt keerulisemaid, kui kaitseplaneerimises vaja läheb ning me ei hakka neid siinkohal lahkama.