www.militaar.net

AMvA kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 8:40 Ma ei saa aru, miks see TM oma talverehvitestidele aega ja raha raiskab.
OLAVI vaatab lihtsalt mustrile otsa, viibutab pendlit ja kohe selge, milleks rehv hea on

Rehvitestid on ka "tasutud teadaanded", sest võimaldavad kallimaid rehve müüa.
(Enamus inimesi ei tea isegi seda, et kuidas tänapäeva toodangust omale jalga vastupidavaid sokke valida.)

Igas piirkonnas on erinevad kasutustingimused ja näiteks Lapimaa (pikk pidev miinus ja kuiv kõva jää) "väga hea kiirendusega" ümara servaga rehv ei pruugi sugugi tagada meie lopastel turboringidel parimaid ringiaegu, sest peab võitlema külglibisemisega.

Lopal (tahke- ja vedelvee segu) toime hindamiseks ei pea mitte pendlit liigutama vaid omama aimu vedelike ja nende segude laminaarsest ning turbulentsest voolamisest.
Erinevate kummisegude friktsiooni võimet saab võrrelda ka oma isikliku märja näpuga kasvõi parklates.

AMvA kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 8:40 OLAVI vaatab lihtsalt mustrile otsa, viibutab pendlit ja kohe selge, milleks rehv hea on

Seekord ma pean akf OLAVIga nõus olema, jutt kehtib. Kogenud juht vaatabki mustrile otsa ja teab, milleks see või teine hea või halb on. Ning see terava ja ümara rehviserva jutt on sada prossa õige.
Lisaks:
kogenud juht katsub sõrmega rehvi pinda ja ütleb üsna täpselt ära, kas kummisegu on pehme, jäik või vananenud ja kuidas ta erineval lumel/jääl haakub.
Kogenud juht vaatab ka rehvi koormusindeksit sest teab et suurem indeks tähendab jäigemat segu ja harvemat lamelli.
Kogenud juht muigab omaette, kui kuuleb, kuidas teised räägivad, kui hästi naast pehmel lumel haagib, sest ta teab, et see ei toimi. Omaette, sest selgeks seda kellelegi niikuinii ei tee. Ja platseeboefekt on ennegi autosid hangest välja toonud, milleks seda siis rikkuda...

AMvA kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 8:40 Ma ei saa aru, miks see TM oma talverehvitestidele aega ja raha raiskab.
OLAVI vaatab lihtsalt mustrile otsa, viibutab pendlit ja kohe selge, milleks rehv hea on

See on väga hea küsimus, sest mina ei tea kedagi, kes teab kedagi, kes loeb TM`i. Ilmselgelt muidugi neid inimesi on olemas, kes seda väljaannet tellivad, aga kas neid tegelikult ka huvitab talverehvide testid, sest selline rubriik iseenesest kõlab iga taiplikuma inimese jaoks nagu sisuturundus. Milleks üldse normaaselt funksioneerivat inimest sellinne rubriik üldse huvitama peaksiki, kui just igapäevaselt rehvidega ei tegele. Ja isegi kui see rehvitest on absoluutselt adekvaatne siis milline inimene läheb ja krutib enda sõidukilt enne eelmist hooaega soetatud talverehvid alt ja asendab need rehvitesti võitjaga? Ja kui ongi veel talverehv soetamata siis vaevalt, et keegi rehvitesti järgi omale rehve soetama hakkab. Ostetakse ikka selline mida rahakott välja kannatab või mida mõni sõber on hea sõnaga meenutanud.
Aga kui sa juba oled oma elus ühe rehvitesti mõttega läbilugenud siis ehk võidki igale mustrile otsa vaadates öelda milline muster mingitel kindlatel tehisoludel kõige paremaks osutub...
Mina pole ühtegi rehvitesti läbilugenud, aga kui rehve on tulnud valida siis kusagil kuklas ikka kõlab, et HKPL ja iceartic pole alt vedanud, mingi dunlopiga olin püstihädas jne...kogemus lisaks eelnevale ütleb, et lamelliga saab sõita küll, aga mõnikord talve jooksul tabab sind ikka olukord, kus ilma naelata oled püstihädas ja saad elulõpuni neid teravaid elamusi iga aaasta korduvalt õlletaga sõpradega jagada.

kes seda väljaannet tellivad, aga kas neid tegelikult ka huvitab talverehvide testid, sest selline rubriik iseenesest kõlab iga taiplikuma inimese jaoks nagu sisuturundus.

Äkki tundub neile, kes on keskmisest "peavoolu skeptilisemad" või "alternatiivusku"? Taiplikkust ei maksa otsida.
Tegelikult, kui ajalugu teada, siis aastaid tagasi oli Tehnikamaailmas probleem, et tootjad sokutasid neile testi mingeid paremate omadustega rehve, mispeale ajakiri hakkas neid juhuslikest poodidest ostma, vältimaks enda sildistamist rehvitootjate marketingi kontoriks.

isakene kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 13:01

AMvA kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 8:40 OLAVI vaatab lihtsalt mustrile otsa, viibutab pendlit ja kohe selge, milleks rehv hea on

Seekord ma pean akf OLAVIga nõus olema, jutt kehtib. Kogenud juht vaatabki mustrile otsa ja teab, milleks see või teine hea või halb on. Ning see terava ja ümara rehviserva jutt on sada prossa õige.

Tegelikult sõltub käitumine teel rohkem autost. Osade autodega nähakse lihtsalt rohkem vaeva ja nende rattad lihtsalt püsivad teega paremini kontaktis, ka siis kui kehvem rehv on.

Mina enda kogemustest seda rehviserva juttu ei kipu uskuma. Sõitsin reedel ja laupäeval (kujuta ise ilmaolusid ette) nii ümaraservalise Nokianiga neliveolise Volvo all kui teravaservalise Pirelliga esiveolise VW all ning sulalume pudrust umbsel Paldiski maanteel oleks Nokian võitnud täispunktid, Pirelliga oli selgelt ebakindlam. Aga arvan, et ehk oli selle põhjuseks peale Soome tootja põhjamaa know-how veel ja nelivedu, kõige paremini hoiab ju suunda vedav ratas. Lihtsalt "terava" mustriga Pirelliga auto oli tuntavalt ebakindlam.

OLAVI kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 12:20[
Rehvitestid on ka "tasutud teadaanded", sest võimaldavad kallimaid rehve müüa.
(Enamus inimesi ei tea isegi seda, et kuidas tänapäeva toodangust omale jalga vastupidavaid sokke valida.)

TM-i (Soome) rehvitestid on üks sõltumatuse musternäide valdkonnas, paljud teised ajakirjad kasutavad neid viitena.

Walter2 kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 8:49 Mustrite/profiilide järgi saab anda ligilähedased teoreetilised ootused kuidas antud rehv võiks/peaks liikluses käituma. Kuidas see praktikas mingil firmal välja kukub on teine asi - paljuski sõltub kummisegust, karkassist jne. Kellegi tippklassi rmuster mis on maksimumpunktid saanud ei pruugi seda peale mustri müümist odavtootjale enam teps mitte olla.

Tänaste rehvide üks kriteeriume on muidugi veeretakistus ja müra - ehk siis tõeliselt pidavaid mustreid ekstreemoludes siit otsida ei maksa, pidamine kuskil sulalume mülkas ning CO2 emissiooni suurus on kaunis vastuolulised näitajad, lihtsalt neil, kes rohkem tööd teevad, õnnestub see kompromiss ehk paremini.

Pigem tasub mustriteooria ajamise asemel vaadata näiteks seda, kas on ikka vaja panna alla suverehvidega samas mõõdus talverehve, et mingid 245 laiad talverehvid 2000 kg auto all on katastroofi retsept - mida kitsam mustriosa (massi koha), seda tugevamalt surutakse muster maha ja seda paremini need lamellid-naastud töötavad. Et kui panete samale autole alla nt 6 tolli laiad plekid 185 laiade naastudega, siis tavaliselt saabub äratundmine, mis peab. Vaadake või mis mõõdus rehvid on talverallidel kasutusel.

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 13:36

OLAVI kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 12:20[
Rehvitestid on ka "tasutud teadaanded", sest võimaldavad kallimaid rehve müüa.
(Enamus inimesi ei tea isegi seda, et kuidas tänapäeva toodangust omale jalga vastupidavaid sokke valida.)

TM-i (Soome) rehvitestid on üks sõltumatuse musternäide valdkonnas, paljud teised ajakirjad kasutavad neid viitena.

Aga milline oleks alternatiiv TM-i talvetestile?
P.S. Ise olen sajatamiste saatel testis väga häid tulemusi näidanud Continentalid peale ühte talve kuradile saatnud- täiesti mõttetud asjad ja ost oli. Samas aga 3 hooaega juba sõitnud ja "testidesse-mittejõudnud" Gislaved-id olid ikka veel tegijad (2 jooksu vaadeldavad samal ajahetkel).
Ärge võtke neid teste südamesse kohe.

Vaidlen vastu, mul olid 3 talve Conti Ice Contact 3 ja paremaid ei tea nimetada. Ka omal ajal olid need TM-is esikolmikus.
Sama ka Nokiani kohta. Gislavedi pole kahjuks olnud.

Ja hiina käkid on seal ikka seal, kus nende õige koht on.

Peeter kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 13:58

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 13:36

OLAVI kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 12:20[
Rehvitestid on ka "tasutud teadaanded", sest võimaldavad kallimaid rehve müüa.
(Enamus inimesi ei tea isegi seda, et kuidas tänapäeva toodangust omale jalga vastupidavaid sokke valida.)

TM-i (Soome) rehvitestid on üks sõltumatuse musternäide valdkonnas, paljud teised ajakirjad kasutavad neid viitena.

Aga milline oleks alternatiiv TM-i talvetestile?
P.S. Ise olen sajatamiste saatel testis väga häid tulemusi näidanud Continentalid peale ühte talve kuradile saatnud- täiesti mõttetud asjad ja ost oli. Samas aga 3 hooaega juba sõitnud ja "testidesse-mittejõudnud" Gislaved-id olid ikka veel tegijad (2 jooksu vaadeldavad samal ajahetkel).
Ärge võtke neid teste südamesse kohe.

Gislavedi toodab muuseas Continental enda odavbrändina. See on hea näide, kuidas eelarvamus mõjutab arvamust.

Kunagi peeti Gislavedi tegijateks. Kuskl 1990ndate teises pooles. Nord Frost II jne, figureeris testide tipus. Mitte kehvemaks kui toonased Nokiani rehvid olid. Mis hiljem saanud on, ei tea ja pole ka väga uurinud. Müügil neid eriti ei paista, vähemalt poodides, kus käinud olen.

Paistab, et tüüpne põhjamaade väikese tootja saatus, kas lähed põhja või ostab sind mõni suurtootja.

Akf OLAVI tõi välja üksikud punktid konkreetsete rehvide suhtes. Nõus.

Rehvitestid tehakse võimalusel sama autotüübi ning velgedega ja võtavad läbi kõikvõimalikud teeolud (peale lörtsiga kaetud pehme kruusa-/metsatee ) ning järjestavad siis iga teeolu jaoks ekstra uuesti. Kui tabeleid vaadata, siis näeb selgesti, et sellist rehvi ei olegi, mis oleks parim IGAS olukorras! Testi võitja on kõikide kogusummas parim - nagu 10-võistluses, kus võib, kuid ei pea, üldvõiduks ühtegi ala võitma.
Sageli kahjuks ei ole kõik tegurid hindamisel võrdse kaaluga!

Kui lugeda lähemalt, siis on iga rehvi kokkuvõttes toodud selle mudeli plussid ja miinused.
Nii mõistlik inimene valibki - loeb plusse ja miinuseid ning mõtleb, millistekl teedel rohkem sõidab!

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 13:37 ... Pigem tasub mustriteooria ajamise asemel vaadata näiteks seda, kas on ikka vaja panna alla suverehvidega samas mõõdus talverehve, et mingid 245 laiad talverehvid 2000 kg auto all on katastroofi retsept - mida kitsam mustriosa (massi koha), seda tugevamalt surutakse muster maha ja seda paremini need lamellid-naastud töötavad. Et kui panete samale autole alla nt 6 tolli laiad plekid 185 laiade naastudega, siis tavaliselt saabub äratundmine, mis peab.
Vaadake või mis mõõdus rehvid on talverallidel kasutusel.

Kui mõõta mustriosa laiust sõidujäljes, siis võib näha, et rehvitootjad ei tee mitte iga laiusega rehvi jaoks oma laiusega vormi vaid kasutavad lähedase laiusega rehvidel sama mustrilaiusega (kokkupandavat) vormi.

Sellest juhtub, et erineva veljelaiusega aga sama mustriga rehvide servad on erineva raadiusega ja seetõttu võib sama kaubandusliku nimetusega aga erineva veljelaiusega rehvide sõiduomadused olla vägagi erinevad.

Enamus juhtudel ei ole näiteks minul mitte kuskil kasutada rehvitestides kasutatud rehvimõõte aga leian ikkagi testidest kasutatavat infot.

Laiem rehv ja kõrgem rõhk võib tekitada olukorra, kus rehv muutub "keraks" ja 245mm laiusega rehvi kontaktpind teega on ainult rehvi keskel ca 150mm laiusega.

Ilmselt paljud mäletavad Nokiani rehvitestide manipuleerimisi, lisaks Nokianile varasemalt jäi vahele ka Conti.
https://majandus.postimees.ee/3598035/k ... -pettusega

Mina olen küll see tüüp, kes alati enne uute rehvide ostmist tähelepanelikult nii TM-i kui Autolehe testid läbi loeb... Siis teen miski oma nimekirja rehvidest ja kukun internetis arvustusi otsima. Ning mitte alati ei vali testivõtjat, ehk siis sellel aastal said valituks Kumho lamellid.
Siin juba öeldi, et tegelikult omavad suured rehvitööstused mitmeid erinevaid brände. Siin miski 5 aastat vana info brändidest:
https://autoblogi.ee/rehvifirmad/