Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Väga progressiivne astmeline tulumaks on ka Singapuris, kus maksumäär meie keskmise palga korral oleks 0%.
Meie sarnane 22% tulumaksumäär on aastatulust alates 320 000 dollarit (nats alla 20 tuhande kuus).
Eks seda astmelisuse "progressiivsust" tuleb vaadata ka maksumäära kontekstis, minupoolest taoline üksikisiku maksustamine kui Singapuris võiks ka meil täiesti olla.

Mida ma väidan aga, et katse kehtestada siin Soome laadseid maksumäärasid meid kuskile ei vii. Tegelikult Soome maksuamet lubab täiesti avalikult seal OÜ-tamist ehk töötamist ettevõtjana, mis meil on karmilt stigmatiseeritud. Hea indikatsioon asja sisu kohta. Kui meil töötad kuskilt OÜ alt, pakkudes "konsultatsiooni" või "juhtimisteenust" ja tulu/sotsmaksu oma käibe pealt ei maksa, on sul maksuamet kiirelt turjas.

[Dr.Sci]

Oskad sa Trumm tuua välja mõne teise progresiivse majandusega riigi, kus ei oleks astmelist tulumaksu.
Mul on see nimekiri olemas. Noh, kui sealt kedagi mööndustega välja tuua - siis Leedu.

Äkki saaks enne progressivse majandusega riigiks ja siis kehtestaks astmelise tulumaksu. Ma pole kuulnud, et astmelise maksu kehtestamine mõne riigi rikkaks oleks teinud.

See, et meil oli/on miski summa pealt tulumaksuvabastus tähendabki seda et meil eksisteerib ka astmeline tulumaks. Aga me oleme edasi arenenud - praegune maksusüsteem pole astmeline vaid mingites piirides funktsionaalne - ning kuna enamus inimesi matemaatikat ei jaga ning funktsioneerimine seostub pigem sellega kas on Viagrat vaja või mitte, siis ongi kõigil asjad segi.

[Kapten Trumm]

Ma pole kuulnud, et astmelise maksu kehtestamine mõne riigi rikkaks oleks teinud.

No vot.
Ma olen ka seda meelt, et võtaks ära ja jagaks kadrisimsonite tasemel raha ringi siis, kui on, mida jagada.

[Kriku]

Kui siin enne mainiti USA-d, siis USA-s kehtestati esimene püsiv tulumaks alles 1913, kui tegu oli juba majandusliku suurvõimuga.

[Martin Peeter]

Hiina tegeleb ikka rikastumisega nüüd ja praegu.

[Troll]

...on aastatulust alates 320 000 dollarit (nats alla 20 tuhande kuus).

Siin on sul matemaatika küll nihu läinud (20 000 x 12 = 240 000). Või oli summa hoopis 230 000 dollarit?

[toomas tyrk]

Tulumaks iseenesest on juba suhteliselt uus nähtus. Seotud riigi võimega oma elanike tulu kokku lugeda. Sellel on muidugi igasuguseid ajaloolisi eellasi kümniste jms näol, mis aga ka ei olnud riiklikud maksud.

Ja juba esimene kehtestatud (küll ajutine) tulumaks oli progresseeruv.
https://en.wikipedia.org/wiki/Income_tax

The inception date of the modern income tax is typically accepted as 1799,[5] at the suggestion of Henry Beeke, the future Dean of Bristol.[6] This income tax was introduced into Great Britain by Prime Minister William Pitt the Younger in his budget of December 1798, to pay for weapons and equipment for the French Revolutionary War. Pitt's new graduated (progressive) income tax began at a levy of 2 old pence in the pound (1/120) on incomes over £60 (equivalent to £6,200 in 2018),[7] and increased up to a maximum of 2 shillings in the pound (10%) on incomes of over £200. Pitt hoped that the new income tax would raise £10 million a year, but actual receipts for 1799 totalled only a little over £6 million.[8]

[vanahalb]

Kuidas saab üldse kontrollida, et kas ma olen valimas käinud?

Vaatasin sisselogitult e-riik portaalist, aga ma enda staatuse kohta küll mingeid andmeid ei leidnud.
Kahtlaste e-valimistega seoses see küsimus tõstatus. No nõukaajal oli tavaline, et kes seal valimas ikka viitsis käia ja 5 minutit enne kella kukkumist viskas komisjon kasutamata sedalid peoga urni ning 99,8 % olid siis kalli Iljitši poolt.
90-ndate alguses oli samuti suht sagedane, et eriti maakohtades ei viitsitud valimisjaoskonda minna. Võis helistada kellegile valimiskomisjonist ja öelda, et tõmba valijate nimekirjas mu nime taha kolm risti ning pane kandidaat X tarbeks üks sedel urni. (rahu, karistusõiguslikult on need asjad ammu aegunud)

Tänapäeval - kui valida ei taha siis jääb jaoskonnas sedel välja võtmata. Põhimõtteliselt võib ju minna hiljem, selle klade välja nõuda ja vaadata, et ega keegi pole minu allkirja võltsinud ja sedelit kasutusse lasknud. Kui on siis saab põrgut teha.
Mismoodi see kontroll e-valimiste puhul toimub?

Mõttekäik on nüüd sihukene, et e-valimised toimuvad enne jaoskondades valimisi. Vähemalt ennemuiste sai paberhääletusega e-hääle tühistada ehk siis e-hääletuse server peaks teadma , et kes jaoskonnas käis. E-hääletuse hääli ei saa suurt varem kokku lugema hakata kui jaoskonnad on suletud, sest võib-olla tuleb keegi 5 minutit enne lõppu ja on uusi mõtteid.
Kas nüüd panen väga mööda kui väidan, et põhimõtteliselt saab Nõukogude moodi teha ja valimas mittekäinute "hääled" liita e-hääletuse tulemustele? Võimalik, et kellegi, süsteemis töötava ja x-erakonna meelse "simmi " poolt. Osalusprotsent selle tulemusena natuke tõuseb kuid pole vist nii juhme vandenõulasi, kes selle 102 peale ajaks.

Seepärast ongi selline tagasihoidlik küsimus, et kust ma näen, et kas ma käisin valimas või mitte?

[Poti soldat]

Minu arusaamist mööda võib akf peamisel valimispäeval jaoskonda minna ja kui ta seal sedelit küsib siis peaks vastatama et ta on juba e-hääletanud ja enam häält muuta ei saa.

[Viiskümmend]

Ilmselgelt on "mõtlemisaeg" ju tsirkus ning pulmad toimuvad.

[vanahalb]

Minu arusaamist mööda võib akf peamisel valimispäeval jaoskonda minna ja kui ta seal sedelit küsib siis peaks vastatama et ta on juba e-hääletanud ja enam häält muuta ei saa.

Eee..... Võib-olla nüüd enam ei saa e-häält muuta (varem sai) aga see polegi oluline. See teeb muret, et mismoodi saan täna vaadata, et kas olen hääletanud. Ehk siis seda, et kui hääletamas ei käinud, siis kas on keegi päeva lõpus mu potentsiaalset häält kasutanud või mitte.

[Dr.Sci]

Minu arusaamist mööda võib akf peamisel valimispäeval jaoskonda minna ja kui ta seal sedelit küsib siis peaks vastatama et ta on juba e-hääletanud ja enam häält muuta ei saa.

Ja isik võib külma rahuga väita et ta pole e-hääletanud (ehk siis keegi teine on seda teinud, antud juhtumit pole keeruline korraldada ka provokatsioonina)

[nimetu]

Eee..... Võib-olla nüüd enam ei saa e-häält muuta (varem sai) aga see polegi oluline. See teeb muret, et mismoodi saan täna vaadata, et kas olen hääletanud. Ehk siis seda, et kui hääletamas ei käinud, siis kas on keegi päeva lõpus mu potentsiaalset häält kasutanud või mitte.

E-valimise programm võimaldab kontrollida enda antud häält. Ma ei tea kas ka pärast valimisi toimib, kuid valimiste ajal saad kindlasti vaadata.

Minu arusaamist mööda võib akf peamisel valimispäeval jaoskonda minna ja kui ta seal sedelit küsib siis peaks vastatama et ta on juba e-hääletanud ja enam häält muuta ei saa.

Ei ole sellist asja. Jaoskonnas antud hääl, mille andmist keegi ei saa keelata, tühistab e-hääle. See on n-ö viimane sõna.

[Kriku]

Aga pöördu selle küsimusega VVK poole. See on tseselt nende töö, niisugustele küsimustele vastata.

[Dr.Sci]

Eee..... Võib-olla nüüd enam ei saa e-häält muuta (varem sai) aga see polegi oluline. See teeb muret, et mismoodi saan täna vaadata, et kas olen hääletanud. Ehk siis seda, et kui hääletamas ei käinud, siis kas on keegi päeva lõpus mu potentsiaalset häält kasutanud või mitte.

E-valimise programm võimaldab kontrollida enda antud häält. Ma ei tea kas ka pärast valimisi toimib, kuid valimiste ajal saad kindlasti vaadata.

Minu arusaamist mööda võib akf peamisel valimispäeval jaoskonda minna ja kui ta seal sedelit küsib siis peaks vastatama et ta on juba e-hääletanud ja enam häält muuta ei saa.

Ei ole sellist asja. Jaoskonnas antud hääl, mille andmist keegi ei saa keelata, tühistab e-hääle. See on n-ö viimane sõna.

Vale. E-hääletajate üle peatakse arvet - ja kuna süsteem on selline et hääle sisu eraldatakse serveris hääleandjast, pole võimalik paberhäälega e-häält üle kirjutada, kuna tagantjärele puuudub info kelle poolt inimene e-hääletas. PUNKT.