www.militaar.net

Selle raha eest saab ainult mingeid teadmata kvaliteediga hiina žgutte. Ma ei ostaks seda komplekti, kui vaatad, et saab odavalt žgutte. Selle kompletiga väga tõsisema õnnetuse puhul eriti midagi ei tee. Teine teema on veel see, et kui sa ei oska žgutti õigesti peale panna, siis sa võid suurendada verejooksu - selle tõttu meditsiinitöötajad ei taha väga anda žgutte tsiviilis igale inimesele.

PS turnikee on täitsa muu asi, ilmselt on seal lehel väga suvalt tõlgitud.

Nagu akf alari mainis, on see komplekt liiga odav, ehk sees olevad tooted on suvalised ja saasta ei tasu oska. Ma ei paneks oma autosse suvalist meditsiinipakki. Muidu on vanamoodne loetelu midagi MK1 ja 2 vahepealset. Ma viskaks kohe välja kolmnurksidemed, külmakotid ja kunstliku hingamise maskid. Asemele valuvaigistid, desovedelik ja pantenooliga kreem ning teine rõhkside. Sidemerull võiks olla isekinnituv ja veniv. Selline autosse sobiv esmaabi komplekt maksab paarsada €.

Minu jaoks oligi küsimus, et mida selle komplekti kokku panemisega ja muutmisega soovitakse teha. Kas militaarsugemetega IFAK-i igasse autosse või on sellel mingi teine idee...?

Endal on komplekt lisaks autos olevale veel ise kokku pandud. Hinnaklass muidugi ka teine. CAT sinna ka kuulub lisaks mõne teise lisaga. Igasuguste vaakumpakendis asjadega peab muidugi seal arvestama selgelt aegumise ja temperatuuridega. Õueteingimustes võib antud komplekt vajada taluda temperatuurivahemiku +60- -30. See, et tahetakse antud komplekti kohustuslikuna kõikidesse uutesse autodesse...

Tundub, et leedukad tahavad selle hiina komplektiga lüüa mitu kärbest-on autodes uuendatud IFAK, on ka mõeldud militaar otstarbeks. Need, kes seda erialaselt teavad ja tunnevad, on selle hinna ja kvaliteedi osas selgelt kahtlevad. Punkt on kirjas, mitte, et see oleks ehk reaalselt ka kvaliteetne. Kuigi uue auto ostja puhul ei peaks see ca 200+ eurot ka tea, mis hind olema.

Eks siin oleks selle komplekti hind juba originaal ja kvaliteettootjate toodetega selgelt, üle tavainimese valupiiri. Temale piisab plaastrist, sidemest, kääridest ja desinfitseerivast lapist. Vaja ju seda üldjuhul kunagi ei lähegi. Kui vaja siis ka avastab ehk ülejäänut. Soovitus kõikidele-vaadake oma autodes olev komplekt üle ja proovige aru saada, mis on mis. Seda ka ÜV ajal üldjuhul ei kontrollita. Peaasi, et on olemas.

Siin peaks vast arutama Eesti vastavat sõiduauto medkomplekti ja võimaliku muudatust selles. Leedukate komplekti puhul tekkiski küsimus, et kui reaalne ja vajadusi arvestav antud komplekt on. See, kellel vajadus ja huvi, see uuendab ja muudab seda sisu enda kulu ja kirjadega.

Selge, et selle 27 euro eest kvaliteettootja zgutti ei saa-pole isegi mitte ühe hea gen6 või gen7 zguti hinda väärt. Selles komplektis aga 2 neid. Relvad.ee peal on ühe korraliku hind 38 eurot. Ukraina sarnane toode 33 eurot tk.

Mida leedukad oma tarkades peades on välja haudunud, teavad nad muidugi ainult ise. IFAK autosse on oluliselt parem mõte kui mingi kotike tundmatut päritolu materjalidega. Kui mõelda minimaalselt, siis on vaja:

1 rõhkside 15 sentimeetrit lai, kasutusaeg 8 aastat
1 Sof TTW või CAT, kasutusaeg ka mitu aastat
1 rull isekleepuv side
1 marliside rull
1 termokile
3 tabletti paratsetamooli 500 m g
3 tabletti ibuprofeeni 400 mg
1 väike tuub pantenooli
1 väike pudel desovedelikku
1 väike pakk plaastreid
1 kaitsekindad
1 vöötasku kogu selle ilu jaoks

See on siis sadakond € jagatud mitme aasta peale ehk 2 € kuus. Kellel sellist raha ei ole, see tõenäoliselt ka autoga ei sõida ja ei ole vaja IFAKi või autoapteegi pärast muretseda.

Kunagi oli siin teemas vaidlus, et kas hiina žgutid toimivad või mitte - videos on näha, et lähevad katki, kui neid pingutada.
https://twitter.com/ItsArtoir/status/16 ... 1465485330

https://tervis.postimees.ee/7823461/rii ... inikeskuse


Asukoht on nüüd veidi veider arvestades ohu suunda aga eks see ole ühe mehe märja unistuse täitumine. Saada kogu KV med enda käe alla.
Kui Tallinna Kv haigla / laatsaret ära kolid koos toetava üksuse, laodude ja taastusraviga siis kas keegi teab mis Tallinnasse alles jääb ? Rajatakse pealinna ka midagi asemele ?

Exitus kirjutas: ↑28 Juul, 2023 17:48 https://tervis.postimees.ee/7823461/rii ... inikeskuse


Asukoht on nüüd veidi veider arvestades ohu suunda aga eks see ole ühe mehe märja unistuse täitumine. Saada kogu KV med enda käe alla.
Kui Tallinna Kv haigla / laatsaret ära kolid koos toetava üksuse, laodude ja taastusraviga siis kas keegi teab mis Tallinnasse alles jääb ? Rajatakse pealinna ka midagi asemele ?

„Ohu suund“ ei mängi antud juhul erilist rolli, sest tegemist pole ju mingi sõja-aegse välihaigla või keskhospidaliga, vaid objektiga, mis tegutseb seal esmajoones rahu ajal. Sama kehtib ka enamike teiste Kaitseväe rahuaegsete linnakute ja objektide kohta – kriisi või sõja ajal ei hakka keegi rahuaegsetes kasarmutes, ladudes jms kohtades istuma ja ootama, millal taevast midagi kaela sajab.

Mis puudutab meditsiinisüsteemi (rahuaegset) paiknemist, siis võiks vastu küsida, et miks meie üsna väikese Kaitseväe üsna väikene meditsiiniteenistus üldse peaks paiknema laiali mitmes kohas üle terve Eesti (erandiks linnakute rahuaegset meditsiinipunktid)? Tartusse on juba koondatud kogu meditsiiniväljaõpe, st nii arstide-õdede oma kui ka paar aastat tagasi parameedikute väljaõpe, mis on mõistlik nii ressursi koondamise kui ka sealsamas linnas asuva TÜ meditsiiniteaduskonna ja ülikooli kliiniku mõttes. Tallinnasse ongi täna vist jäänud RKIK-iga koos samal rendipinnal asetsev eriarstikeskus (korraldab peamiselt tegevväelaste terviseseisundi hindamist, väike hulk palateid ravimiseks ning keskapteek, mis iseenesest võib paikneda ükskõik mis). Tallinna lähedal Selis paikneb veel ka Seli tervisekeskuse-nimeline ajast ja arust asutus, aga pole ühtegi väga head põhjust, miks kõik need asjad ei võiks tulevikus Tartus paikneda. Juhin tähelepanu, et võrreldes nt 20 aasta taguse ajaga pole Tallinnasse väeosasid enam praktiliselt niikuinii järele jäänud; ning arvestades seda, et suurem osa „rahuaegsest“ kaitseväes paikneb niikuinii Tapal, Jõhvis ja Võrus, siis on inimeste rahuaegse ravimise mõttes Tartu niikuinii umbes sama „hea“ asukoht kui Tallinn.

Eelmises postituses põhjendati ära, miks KJ RA meditsiin on mõistlik Tartusse kolida. Olles ise seal olnud, võib öelda, et praegused armeemeedikute töö- ja väljaõppetingimused on algelised. Ei oska öelda, kas ettenähtud 35 miljonit on piisav sellise projekti jaoks? Kui rohkem raha ei ole, eks siis tuleb sellega hakkama saada. SA meditsiiniga palun seda mitte segi ajada. Näiteks lugedes, et tellitakse juurde uusi ja ägedamaid välihaiglaid, tekkis mul kohe küsimus, kuidas neid kaitsta kavatsetakse? Ukraina sõda näitab, et värdjad pommitavad kõike, mida näevad, täiesti ükskõik sõjapidamise reeglid jne. Isegi kompanii sidumispunkt on mõistlik kuhugi soomukisse või keldrisse teha, sest see on vastasele tähtis sihtmärk, rääkimata siis pataljoni meditsiinirühma või brigaadi -kompanii asjadest. Selleks on ikka päris palju soomukeid ja keldreid vaja. SKJ on testinud meditsiinikonteinerite soomustamist, probleemiks oli kaal ja soomustatud mooduli transport. Teine teema on modulaarsed soomusplaadid, mida transporditakse meditsiinikola vedava veoki külgedel ja paiknemise kohta jõudes ehitatakse seinad ja isegi katused nendest plaatidest.

A4 kirjutas: ↑21 Aug, 2023 12:20

Exitus kirjutas: ↑28 Juul, 2023 17:48 https://tervis.postimees.ee/7823461/rii ... inikeskuse


Asukoht on nüüd veidi veider arvestades ohu suunda aga eks see ole ühe mehe märja unistuse täitumine. Saada kogu KV med enda käe alla.
Kui Tallinna Kv haigla / laatsaret ära kolid koos toetava üksuse, laodude ja taastusraviga siis kas keegi teab mis Tallinnasse alles jääb ? Rajatakse pealinna ka midagi asemele ?

„ Tartusse on juba koondatud kogu meditsiiniväljaõpe, st nii arstide-õdede oma kui ka paar aastat tagasi parameedikute väljaõpe, mis on mõistlik nii ressursi koondamise kui ka sealsamas linnas asuva TÜ meditsiiniteaduskonna ja ülikooli kliiniku mõttes.

Miks siis parameedikut Tallinnas praktikat teevad, laagreid tehakse ühe veehoidla ääres ,mis mitte pole tartus?
Parameedikute väljaõpe sh tase ja admin pool.. kas on ikka sama tase Mis oli Tallinnas/Ämaris ??
Muidugi tore kui sõdur Tarus üksi aega veedab ja ise endale tegevust leiab aga päris õige ta pole.


Pigem tehti see hurraaga ära ja pärast hakati tulekahjusid kustutama.

Tallinnas on praktikas vast rohkem võimalusi. Oma praktikat sai pärast väljaõppet jätkatud näiteks Rakvere haiglas. Seal oli aga ainult üks meist päevas. Kui laager on jätkuvalt seal kus enne siis ilmselt on see väljaõppealasid puudutav küsimus.

Admin pool ei kõlanud, vähemalt selle põhjal mida rääkis Tartus paraväljaõppe saanud semu, halvem. Pigem just parem kui Ämari, vähemalt veel tollel hetkel võrreldes Tapaga. Ei saa aru, mis probleemi nähtakse nende õhtuste linnalubadega. Väljaõppe kvaliteeti täpselt muidugi hinnata ei oska, aga vähemalt tollel enne mainitud semul käed tagumikust välja küll ei näinud kasvavat.

Parameedikute kiirabipraktika on mingi väga imelik teema, ilmselt selleks, et parameedikutel kuidagi teenistusaega täis tiksutada ja kiirabile odavalt kanderaamioperaatoreid toota? Armee parameediku põhiteema on elupäästev esmaabi killu, lööklaine, põletuse ja kuulivigastuste tõttu ja seda saab ainult vastavate vigastuste uurimist ja lappimist harjutades. Kiirabi põhiteema on see, et inimesel hakkab halb ja siis uuritakse, miks ning aidatakse, vahel võetakse ka kaasa. Tartus ööbides olid samas kohas vähemalt poole tosina allüksuse inimesed reamehest ohvitserideni, ei näinud ega ole ka kuulnud, et seal mingeid korrarikkumisi. Iga laiguline saab aru, kui lolluse teeb, siis kindlasti nähakse ja siis on jama kas veebli kantseleis või midagi hullemat SPga ja mõlemal kantseleil puudub huumorimeel.

Eks tal on sama mõte, mis surnukuuri külastamisel - et harjuks ära ka päriselt tegema mitte lihtsalt harjutama. Teenistusaja täistiksutamisega pigem seos puudub, vähemalt Ämaris näis puuduvat. Kanderaamidega saavad ka brigaadid pigem hakkama, samas eks ta ilmselt natukene võib toimida järelkasvu kasvatamisel. Kiirabisse päriselt minekuks tuleb aga natukene veel juurde õppida seega ega lõplikult tea.

Akf selgitused on loogilised ja arusaadavad. SKJ jaosanitare, parameedikuid ja meditsiiniõdesid ning kiirabisid saadetakse RA välja ainult erandkorras, näiteks suurõnnetuste korral. Teenistusaja suudavad ilusasti erialast kogemust saada näiteks väeosa tervisekeskustes ja kõikidel võimalikel õppustel ja koolitustel. Igavuse üle ei kurda. Rakenduskõrgkooli meditsiiniõdede klassi ligi 30st inimesest olid mitmed ajateenistuse kogemusega sellest hoolimata, et 90% naised, täpselt 1 oli teeninud suurtükiväes parameedikuna. SKJ põhimõtteliselt ei taha sanitaride ja parade kohtadel naisi näha, sest need ei jaksa mehi tassida ja mediväkk on nende tähtis ülesanne. Ise tean ühte väga sportlikku emandat, kes baaskursusel mediväki treenimise ajal oma jalga niipalju vigastas, et saadeti kodu toibuma ja jätkas uue aastakäiguga, et Sõjakooli õppima saada, sinna põhimõtteliselt ei võeta ilma ajateenistuseta. Kompanii sidumispunktis (JSP) ei ole enam väga vahet, mitu kilo jaksab maast kergitada, tegelevad inimestega, kes neile ette tuuakse, liiguvad ainult masinaga ja sealt edasi läheb ka masinaga. Need preilid ja prouad, kes on kuidagi ajateenistuses sanitari või para läbinud, lükatakse esimesel võimalusel kompanii, pataljoni või isegi brigaadi tasemele edasi.

Millal natukene kogenud sõdur siis igavuse pärast kurdaks?

Nali naljaks, probleem ta tegelikult on, vähemalt siin pool lahte, et õppustel tehakse seda meditsiinivärki natukene vähe. Tegelikult arusaadav miks, õppuse aega on nagunii vähe ning on nii mitu asja rohkem mis on prioriteetidena kõrgemal. Samas neid harjutusi peaks rohkem tegema. Selle aasta Tormil oli isegi "palju" med harjutusi - saime üks kord suurtükituld peale, et kiiremini minema lendaksime, tegime natukene omavahel "nalja" ning vist paar korda võeti paar võitlejat maha vaindlaste jalaväe poolt maha siis kui nad ringi tuuritasid.

Ajateenistuses, kui MEDNAK välja arvata, polnud olukord ka väga roosilisem meditsiiniharjutuste kohtalt. Mälu järgi sain vist reaalsete olmeprobleemidega, kes kukkus ahjule jne, rohkem tegeleda kui med. harjutusi. Seda olukorras kus olime iganädal esmaspäevast vähemalt neljapäeva õhtuni väljas.Sõber kellele varem viitasin käis minust natukene hiljem, aga olukord paradel ja sanitaridel millegi tegemiseks ei tundunud siiski väga palju sügavam. Need mõlemad olukorrad oli muidugi juba mitu aastat tagasi aga siiski võtab kergelt südame kripeldama.

„Sõdur palus, et ma ta maha laseksin.“ Ukraina meediku filmitud karmidest kaadritest sai õppevideo Tasuline, kopeerima ei hakka.

Kuidas toimusid sündmused, mida on näha Konoplja filmitud videos? „Mulle teatati raadio teel, et meie omad jäid venelaste miinipildujatule alla ja on haavatuid. Kuulsin, kuidas kaks Ukraina poissi karjuvad. Jätsin paarimehe maha ja jooksin neile appi. Hüüdsin neid, et aru saada, kus nad täpselt asuvad. Leidsin nad üles ja sain aru, et üks neist ei saanud mulle midagi vastu hüüda, sest kild oli rebinud osa ta lõuast ära. Viis meetrit eemal lamas veel teine, kes oli väga raskelt haavatud. Tal olid killud mõlemas käes ja mõlemas jalas, üks kild oli veel kehas ja teine vaagna piirkonnas. Ta ütles mulle: „Tapke mind ära!“ Ja et ei taha piinelda ja aeglaselt surra,“ meenutab ta.

Konoplja vaatas haavatu üle ja hakkas kohe esmaabi osutama. „Hirm oli suur, aga käed töötasid. Võtsin žgutid välja ja tegin kõik, mis vaja. Esimene žgutt ei olnud kvaliteetne: keerasin seda 19 korda ja see läks katki. See jäi ka videole. Ütlen ausalt – sõja ajal tuleks sellised haltuurategijad trellide taha panna. Teisel korral kõik õnnestus,“ räägib meedik.

Üks haavatu ei saanud mulle midagi vastu hüüda, sest kild oli rebinud osa ta lõuast ära.

Konoplja ja tema kaaslased jäid venelaste rünnaku alla. Ühel hetkel tuli Konopljal endal ka automaat kätte võtta, et venelasi tagasi hoida. „Mina ja kaks teist kutti tõime ära raskelt haavatud mehe. See kõik käis tule all ja me kõik saime haavata. Lõpuks tassisime tule alt ära nii tema kui ka minu – sain rünnakus haavata, mul on siiani killud jalas. Ilmselt pärinevad need granaadist. Olin haiglas ja taastusravil üle kolme kuu, lõpuks saadi jalg jälle liikuma. Aga arstlik komisjon tunnistas mind rinde jaoks kõlbmatuks. Nüüd on mu eesmärk saada instruktoriks, et õpetada välja uusi meedikuid,“ ütleb ta.

Konoplja sõnab, et pärast video sotsiaalmeedias ilmumist pöördusid lääne sõjaväelased tema poole ja palusid ametlikku nõusolekut, et kasutada tema filmitut NATO sõdurite koolitamiseks. Seda kasutades analüüsivad nad meediku tegevust lahinguväljal ja vaatavad, mida tegi ta õigesti ja mida valesti.

EPL kalkuni-tolkanid on video hägustanud Kes paneb viite originaalile?