www.militaar.net

Kindel et jutt on suruõhuballoonist? Läänes kasutati CO2 samal otstarbel.

Suruõhku on positsioonil lihtsam "toota" ja nö "akut" laadida. Vaadates seda raketi saledat keha ja veidi peast arvutades peaks seal olema nii 20liitrine balloon 300ati all.
Eelpool kõlama jäänud võrguvõimekus...kas see viksiti läänest maha(TCP_IP) ja kasutati lääne vastavaid kiipe või oli venelastel kõik oma?

Isa mul ka teenis ka raketivägedes ja arv 200 atmosfääri onmeelde jäänud keegi olla oma näpud sellega maha lõiganud.

200-300 atmosfääri pole tänapäeval ju teab mis väga kõrge rõhk?

Kas mingist rõhust alates õhk vedelaks ei muutu? See võib seada piirid selle kiireks tarbimiseks. Akf Peeter kirjutas paar postitust tagasi mõnekümnest sekundist. Ballooni sisu tuleb enne turbiini läbimist gaasiliseks tagasi saada.

Mingist rõhust ...aga selles valemis on ka temperatuur, seega meie kasutuskohas siis mitte.
Õhus on ka palju gaase, see teeb olukorra kirjuks. Eks selles pütis lämmastik ole.

CO2 kasutamise point ongi selles, et see on balloonis surve all tegelikult vedel.
Ja mis tast toota. Raketis ei kulu seda ju enne välja laskmist mitte üks gramm. Pmst. on militaarse CO2 ballooni puhul lugu sama, kui koduste sifooni balloonidega - lihtsalt torgatakse vajalikul hetkel "selka" läbi ja gaasi tuleb palju vaja. Pole mingit põhjust seda toota.

Väino kirjutas: ↑26 Mai, 2024 9:09Kas mingist rõhust alates õhk vedelaks ei muutu?

Hapniku kriitiline temp. on −118.6 °C, lämmastikul alla −140.

Vedela CO2 aururõhk balloonis temperatuuril 22 C on 60 atmosfääri. Kõrgemal rõhul kui see, on balloonis alati kaks faasi esindatud. Kui vähemaks lasta, siis aurustub vedelast faasist kohe juurde (ballooni temperatuur langeb siis väga ruttu). Kui balloon jõuab nii madalale temperatuurile, et CO2 enam juurde ei aurustu, siis langeb rõhk. Torudes võib moodustuda süsihappejää.

CO2 väljatulemisega balloonist on seega murekoht - ta peab sealt välja tulema gaasina, mitte vedelikuna ega süsihappelume tuisuna. Selle jaoks peab balloon olema kindlas orientatsioonis, soojusvahetus peab olema läbi mõeldud, aga õhutõrje rakett võib teha suure kiirendusega manöövreid ja minna üle inertsiga lendamisele, mispuhul kiirendus pöördub ümber ja "raskusjõud" osutab raketi nina suunas. Võib ilmselt ka kaaluta olekusse sattuda. Ja temperatuurid võivad olla -50 juurest +50 juurde.

Sellistes oludes, kui on soov, et turbiin "töötaks nagu kellavärk" on vist töökindlam kasutada lämmastikku - või kui ei viitsi, siis niiskusest vaba suruõhku.

CO2 eelis on see, et teda saab massi järgi sisse villida kordades rohkem.

P.S. Moodsatel rakettidel eeldaks, et on akud või kui töökindlust juurde vaja, siis isegi superkondensaatorid.

Tootma peab sellepärast, et trukk vajub maha
Maha vajub sellepärast, et telemeetria peab näitama raketi lahinguvalmidust ja seetõttu
ei saa ballooni plommida.
Sõjatehnika juures ei ole kohta määramatusele, nagu on sifoonijoogi juures. Kui major küsib leitnandilt, et kas rakett on lahinguvalmis, siis ei saa olla muud kui jah või ei. Kui ei, siis võtke positsioonilt maha ja saatke "v remtsast k Petruu v remoont".
Kodus on pohh kas mullijoogi balloonis on gaasi või ei, kui pole siis võtad järgmise.
Eks Peeter klatib seda kõike.

komistasin netis patria muscl nimelise sisteemi otsa.
reklaamjutud on huvitavad.
kuis päriselus?
https://youtu.be/36N_6mC_qrc?si=wAYxciGgsZOGC7sA

diesel kirjutas: ↑05 Juul, 2024 14:29 komistasin netis patria muscl nimelise sisteemi otsa.
reklaamjutud on huvitavad.
kuis päriselus?
https://youtu.be/36N_6mC_qrc?si=wAYxciGgsZOGC7sA

Praegu seda lugedes näen siin oma pooleli jäänud tööd. Oleks ma Buk-i kirjelduse (ja sellega saavutatud tulemi analüüsi) ära seletanud, siis oleks ka seda linki siin palju parem mõista ja arutada. Pean vist ikka oma pooleli jäänud asja uuesti käsile võtma. (PS: Tuju selgitamaks tehnilist struktuuri võttis ära Trummi mölisemine ja venepropas süüdistamine, kuigi neid süsteeme on loonud ja edasi arendanud nii Ukraina, kui ka orkland ja kasutavad praegu sõjas mõlemad pooled.
(PS-i omakorda PS: Nende postituste eest/järel, mis ka kohe kustukummi alla läksid, ta saigi oma kuuajase disklahvi)

Just nimelt - ma loodan väga, et sellega on küsimus lahendatud ning kõik, kellel midagi asjalikku öelda, saavad seda rahumeeli teha. Teemadel on hulk tänulikke lugejaid. Rumaluste postitamist ennetada ei saa ning seda juhtub kindlasti ka edaspidi, aga me teeme kõik endast oleneva, et need tooniandvaks ei saaks. Suhtugem neisse kui ajutisse häiringusse.

Võtan end nüüd siis kokku ja üritan uuesti kirjatükkide tegemise lainele tagasi saada. Mott oli vahepeal selle siinse teema jätkamiseks ikka täiega läind...
Okei alustame siis soikumise järgset teemakäsitlust sissejuhatava eessõnaga. Kui ma selle dialoogi peale Trummiga (mis, nagu kirjutasin koheselt kustutati, ja päädis ühele mehele kogu oma senise jutu eest justkui kirsina tordil kuuajalise "jalapuhkamisega") kõik see aeg tagasi mõtlesin, siis tegelikult tabasin tema jutust ka õigeid toone, mida nüüd sisejuhatuses täiendavalt selgitan. Lihtsalt kõik sõltub toonist või ka alatoonist, millisel kujul kellelegi midagi öeldakse. Trummi sõnadest jäi sealt hõljuma mõte, et justkui ma tegelen lihtsalt vereorkide propaganda tegemisega, nende ülistavate materjalide tõlkimisega, ja üleüldse kas ma üleüldse ise midagi tegelikult kah ikka tean, või mis. Aga vat tema teab, sest tema on kuskilt saanud lugeda, kuidas ja milliste manöövritega F-16-tega vene ÕT eest ära saab minna ja neid hoopis ise hävitada.
Ja nüüd ongi see selgitamise koht. Nagu olen korduvalt öelnud, siis mina istusin masinas sees ja õppisin RLS-i operaatoriks 1987 aasta kevadel. Peale seda suunati mind õppekeskuse siseselt edasi remrotasse, kus alustasin radiomasterina. Sellel postil näidatud oskuste eest tõusin RLS-ide remondi ja hoolduse vanemmeistriks ja teiste juhendajaks ja ülemuseks. Näidatud oskuste eest omistati 1.-klassi spetsialisti tase, sest ohvitseride sõnul M-i meie väeosas üleüldse enam kellelegi ajateenistujatele välja ei antud. Teenistuse käigus õnnestus mul 1988 aasta suvi-sügisest 1989 mai lõpuni tutvuda põlvkonna mõttes uusima vene ÕT-tehnoloogia lahendusega. Buk oli juba vanem(1983-4) (ja ka ses mõttes primitiivsem), aga Tor üllatas oma uue lähenemisega ja arvutustehnikaga. Peale seda ei ole ma tõepoolest enam kordagi olnud ÕT-tehnikaga vahetult füüsiliselt seotud. Aga ma olen järjepidevalt aegajalt jälginud tehnika arengut, jälginud tehnilisi parameetreid, jne jne. Sest ma lihtsalt sain aru, mida tähendavad need pelgad nubrid või kraadid või sekundid vmt tegelikult, st millist ülesannet need sõlmed selliste parameetritega suudavad täita, või millega nad hakkama ei saa. Jah ma olengi tuginenud peale seda teada olevatele materjalidele masinate juures olemata, justkui pelgalt tõlkides neid lehekülgi. Aga ka sellel pelgalt tõlkimisel ja tõlkimisel on väga suur vahe sees, kui tõlkija teab, kuidas töötab selline kompleks, millised on protseduurid ja tehnilised võimekused ja muud asjaolud, ja kui midagi edasi arendatakse, siis millisele parameetrile või sellest tulenevale kasutusnüansile see mõju avaldab. Et lugejale selgitada, siis siinses teemas kaasamõtleja jaoks sobib näiteks üks arutelu-seik Pantsiri kompleksi ümber. See toimus peale minu siinseid Pantsiri käsitletavaid kirjatükke ühes teises siinse foorumi teemas. Nimelt üks akf Pantsiiri puudustele viidates seletas, kuidas Pantsiri laskenurk on ainult ca 80 kraadi, et sihuke asi ei suudagi ju täies ulatuses õhumärkidega võidelda, pidades silmas mõtet, et tegemist oleks justkui mingi ürgvana ratastel kohale veeretatava kahurilaadse asjapuuga, mida tuleks justkui siis pidevalt ümber paigutada, kui enam keerata ei kannata.... Lugesin ja ohkasin... niipalju siis pelgalt tõlkimisest või kuskilt kelleltki millegi kuulmisest.... Tahtsin kohe kirjutada tehnilise teksti välistamaks järjekordse jutu-väär-arenguteema, et APU liigub ikkagi ümber oma telje täies ringi ulatuses 360 kraadi ja veel pealegi, üle 500 kraadigi, et see number (ca 80 kraadi) iseloomustab mitte APU asimuudi suutlikust, vaid APU-l asuvate radarite tõusunurga amplituudi. Aga siis lõin käega.

Jätkan hiljem.

Lisasin veel eraldi: P.S. See, et ma siin vahepeal ei kirjutanud, ei tähenda üldsegi mitte seda, et ma vahepeal tehnilist infot ei jälginud ega otsinud. S300 arendamine sobitamiseks S400 võrguga või koos paralleelselt või võrgus ka sees töötamiseks jne. Täpselt samamoodi jooksis mul eest läbi ka info Tor-ile jne tolle insenerigrupi masinate nende uuemate AESA-antennimunade (vaata ja loe üle siin teemas minu poolt varem postitatud Tor-i APU pilte) töösektorist, mis ka neil piltidel on, mille siia postitasin. Aktiivse töö katvusulatus neil on antud 60*60 kraadi töösektoris (+/-30 kraadi nii asimuudi, kui tõusunurga tsentri suhtes), st maakeeli tähendab see seda, et kui Tor on ühe raketi minema suunanud märgile, siis järgmist raketti (otse üles välja visatavat) ei suuda ta kindlasti enam kahte raketti korraga haarata, kui juba märgile startinud see varasem rakett on peale starti suundunud juba madalamale kursile ja on juba madalamal tõusunurgal, kui see 30 kraadi. See on konkreetne number, mis tähendab, kui raketisihitamisradari AESA-antenni aktiivne töösektor ei kata ei 180 kraadi, ega ka mitte isegi 90 kraadi. Aga ometi on Torile märgitud ühe radari korral selle sama AESA radariga 2 raketi üheaegse juhitamise suutlikkus ja kahe radari korral 4 raketi üheaegse juhitamise suutlikkus. See näitab kätte nõrga koha madalalt lendavate objektide eriti veel erinevatelt vektoritelt ründe tõrjumise situatsioonis. Radarite käiguulatus ei tule järgi.... mida me nägime foorumis orkide kaotuste teemas droonidega Toride tabamise videote teemas, kuhu ma videotes nähtu kohta ka selgitava tehnilise postituse tegin... sest (vb nõrgima lülina) raketisihitamisradaril on ainult +/-30kraadi üles-alla-paremale vasakule külghaaramiseks suutlikkus. Ja keda see siis enam kotib, kui sul on paigaldatud uuem ringvaatlusradari signaalitöötlusmoodul, mis nüüd 48 märgi asemel kasvõi 150 märki jälgida suudab...
Niipalju siis sellest pelgast kuskilt mingite teadmata päritolu materjalide lugemisest ja/või tõlkimisest, võrreldes selle tõlkega, milledes esitatud numbritele oskab tõlkija ka tehnilise sisu anda ja kui ta seejärel midagi ka saadud materjalidest analüüsida oskab, siis on juba päris hästi.

Lennukite "ZRK-dest ümberpõigetest" räägin uuesti üle järgmises postituses.

Trummi sõnadest jäi sealt hõljuma mõte, et justkui ma tegelen lihtsalt vereorkide propaganda tegemisega, nende ülistavate materjalide tõlkimisega, ja üleüldse kas ma üleüldse ise midagi tegelikult kah ikka tean, või mis. Aga vat tema teab, sest tema on kuskilt saanud lugeda, kuidas ja milliste manöövritega F-16-tega vene ÕT eest ära saab minna ja neid hoopis ise hävitada.

Tahtsin vaid öelda seda, et need venekeelsed PVO saidid on pahatihti kantud vene hurraa-patriotismist ja sealt selgub kiiresti, et vene vastav relvastus väga äge on. Et neid saite pidavad vene inimesed omamaist tehnikat hindavad, ei saa neile pahaks panna. Aga selliste asjade sisu vajab ikkagi tublit annust soola.

Aga vat tema teab, sest tema on kuskilt saanud lugeda, kuidas ja milliste manöövritega F-16-tega vene ÕT eest ära saab minna ja neid hoopis ise hävitada.

F-16A MLU peale on paigaldatud selline radarihoiatuse süsteem, mis suudab kindlaks määrata allika kauguse ja seeläbi kiiresti kindlaks teha, kas sa oled vastava süsteemi tuleulatuses või mitte. Ühelgi vene lennukil, mis UKR relvastuses on, taolist asja pole. Võibolla, et venelastel endal ka pole. Seeläbi on võimalik eetris olevaid süsteeme lihtsalt vältida, hoidudes nende tuleulatusse sattumast. Süsteem suudab klassifitseerida nii õhus kui maapinnal olevaid radareid (näiteks töötava radariga MiG-29 vastu lendamisel ilmub ekraanile täis "29" ja kõrvaklappidesse ilmub vastav, antud ohule omane signaal), määrata nende asimuudi ja kauguse. Loomulikult on ka seda võimalik üle kavaldada, aga kvalitatiivselt on tegu sootuks teise tasemega, mis ukrainlastel täna võtta on.

Kuna F-16 arhitektuur lubab sinna igasugu mööndusteta panna peale ka AGM-88 HARM radarivastased raketid, mida saab kasutada kogu võimaluste ulatuses (vene lennukite peal olid need väga piiratud), siis prognoos on, et VF PVO meeste matuseid hakkab sagedamini olema (või lõpetavad nad lihtsalt töötamise).

Aga jätka palun.