www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Kas tegemist on sama Oidsaluga, kes oli kamina julgeolekuosakonna juhataja ja kelle vahikorra ajal Simm käis õhtuti kamina salajaste dokumentide arhiivi vene luure tarbeks paljundamas? Kui see tõsi on, siis julgeolekuametnikule suuremat läbikukkumist on raske ette kujutada.

Siinkohal on vist sobilik parafraseerida klassikuid Moskvast ja pisarate uskumisest (aga ka vere ja vee paksuste erinevusest)

Kapten Trumm kirjutas:Kas tegemist on sama Oidsaluga, kes oli kamina julgeolekuosakonna juhataja ja kelle vahikorra ajal Simm käis õhtuti kamina salajaste dokumentide arhiivi vene luure tarbeks paljundamas? Kui see tõsi on, siis julgeolekuametnikule suuremat läbikukkumist on raske ette kujutada.

Siinkohal on vist sobilik parafraseerida klassikuid Moskvast ja pisarate uskumisest (aga ka vere ja vee paksuste erinevusest)

Riigikantselei koordinatsioonidirektor Indrek Sirp tegi eelmisel nädalal, vaevalt mõni tund pärast Meelis Oidsalu teadet kaitseministeeriumi asekantsleri kohalt lahkumise kohta viimase asjus kaitsepolitseile avalduse, heites talle ette, et ta ei ole ministeeriumis riigisaladusega kõige korrektsemalt ringi käinud - kaitsepolitsei asus saadud teavet uurima, kirjutab Postimees.

Konkreetselt puudutab riigikantselei koordinatsioonidirektori kapole saadetud teavitus üht memo, mille Oidsalu asekantslerina riigikantseleile saatis. Sirp pani Oidsalule süüks, et kuigi dokument sisaldas riigisaladust, oli see memos jäänud korrektselt märgistamata, kirjutab Postimees. Oidsalu ise ja tema kolleegid kaitseministeeriumist peavad koordinatsioonidirektori saadetud teavitust aga veidraks, kuna nende hinnangul oli dokumendiga kõik korras.

...olen ühes asutuses töötanud 21 aastat, juhiametis 14 aastat ja asekantsleri ametikohal kaheksa aastat.

Olen juba viimased 13 aastat teinud riigitöö kõrvalt täiskohaga kultuuriajakirjaniku tööd ja vähemalt viimased viis aastat olen mitu korda mõelnud valdkonnavahetusele, teen selle nüüd teoks. Lisaks kultuuriajakirjandusele aitan isal ja vennal ettevõtteid arendada.

Aga midagi on meie tippametnikonna strateegilise taseme dünaamikas valesti, mis sellel konkurentsivõimel ei võimalda avalduda. Eesti riigil puudub praegu toimiv käigukast. Üleilmseid kriise menetleme tavakorras.

Anna nõu, kuidas ajakirjanik saab kirjutada julgeolekuteemadest. Kunagi aastaid tagasi kirjutasin loo, et paraadidel näitab kaitsevägi uhked torusid, aga kui asjaks läheb, siis need torud pauku ei tee, kuna Eesti laod on laskemoonast tühjad. Riho Terras kutsus mind pärast seda artiklit enda juurde ja põhimõtteliselt kärkis pool tundi järjest...Hiljem muidugi tunnistati, et mul oligi õigus.


Aitäh selle loo eest, mina olin selle eest pisarateni tänulik. Terrasest tuleb ka aru saada. Selles olukorras on tal vaja hoida mitu asja korraga. Tal on vaja reservist inimesed välja tuua.

Terrase kontseptsioon kaitseväe juhatamisest oligi teine kui Heremil. Terras ütles, et ärme iseennast üleliia nüpelda, sest olukord pole niikuinii kiita ja Eesti kaitseväge keegi teine ka niikuinii eriti ei kiida – peale välisriikide, kellega koos missioonidel oleme käinud. Saan sellisest valikust aru, aga Terrase suur ja nähtamatu teene on tegelikult see, et ta muutis varasemat veidi deliirset suhtumist plaanidesse ning tõi koos kantsler Vsevioviga kaitseplaneerimisse tingimatu realismi.

Sinu laskemoona-artikkel tõi aga välja ühe olulise valiku: paraadil saad näidata igasuguseid asju, aga tühjasid laskemoonaladusid ei näe keegi, sest see on kõik kaetud saladusega.

Ikkagi on küsimus, kuidas probleemidest rääkida.
Herem muutis seda. Tuli ja otsustas teha teisiti. Ta ütles, et me ei valeta oma olukorra kohta – mitte et Terras oleks valetanud, aga ta lahendas sama dilemma lihtsalt teistmoodi. Peame ütlema ausalt, kuidas meil on, ja teeme, mida suudame, kuid ei saa ennast valetada paremaks.

Herem on praegu aga olukorras, et piltlikult öeldes pool armeest on koos. Kui valitsus ütleb, et me kärbime, siis on sul kaks valikut: küsi välisabi või leia ressursid seest. Kümnendi pärast peame olema märksa lähemal sajale protsendile. Meil oleks vaja selgelt rohkem kaitsesse investeerida, et Eesti territoorium ja valitsus võiks sõjalise probleemi korral ennast suhteliselt hästi tunda. See on ebapopulaarne, aga see on tõde, eriti kui vaadata, mis meie naabruses toimub.

Seda aga pole juletud öelda. Herem läks kõigepealt Balti kolleegide juurde ja ütles, et näitame üksteisele oma operatiivplaane. Isegi Balti riikide vahel oli kõik salastatud. Herem ei ütle, et mul pole täisväge ja järelikult ei saa ma üldse midagi teha. Ikka saab, Süüria paljasjalgsed ka sõdisid. Ka täisrahastuseta saab sõdida, aga tagajärjed on teised ja pärast sõjalist konflikti on valitsus teistsuguses läbirääkimise positsioonis. Ja Herem vaatab julgeolekut laialt. Ega ilmaasjata kaitsevägi Leedu piirivalvele nii vara appi ei jõudnud, varem kui Leedu enda kaitsevägi.

Mudakoon kirjutas:https://www.postimees.ee/7337920/kubervaejuhatuse-ulemaks-sai-kolonelleitnant-rene-innos
Väidetavalt siis küberkaitseüksuse pealiku kohale.