www.militaar.net

Sõbrake, tšetšeenide kompaniid liikusid mägedes ringi, 82 mm toru kordamööda õlal ja igal kompanii sõduril 2 miini nööriga kaelas. Said sõditud küll. Polnud ühtegi autot. Kaks DOSi veeti ära ühegi autota. Järelikult saab ka muudmoodi.

Tunnista lihtsalt, et sa ajad pada ja ei tea millest sa räägid. MP ei lase sul ühest kohast 360 kraadi selleks on vaja palju erinevaid positsioone, need on vaja ennem välja mõõdistada, kui relvameeskonnad sinna jõuavad. Kujuta nüüd ette, et sa oled just tellinud oma motorolaga tuld ja MP alustab kuskil padrikus kahe kilomeetris jalksirännakut miinid kaelas uude positsiooni, arvad et sa saad tuld?

Õnneks progressiivsem osa Eestist nii päris ei mõtle ja tänu sellele ehk me pole täna seal, kus on Ukraina ja Moldova ja raha jagub, et sellist pompoossust harrastada.

See progressiivsem osa Eestist pakkus just miinipilduja mürskude üle treimist. Ma ei ole enam eriti kindel kui pädevad selle progressiivse osa ideed raha säästmise teemal üldse on. Fakt on see, et moon maksab just nii palju nagu ta maksab. Võid jalgu trampida või teha mida iganes, kuid sellest kulud ei lange ja KV jõudu märkimisväärselt kasvama ei pane.

Kui oleks lihtsaid lahendusi, oleksid nad juba rakendatud.

Nii pädevad, nagu arvutimängust hinnakirja võtmine näitab

See teema on väga käest ära läinud

See teema on väga käest ära läinud

Alguses oli huvitav, nüüd on meelelahutuse eest. Nalja nabani.

Kapten Trumm kirjutas:MPR-il pole mingeid tulejuhte.

See lause on kinnitus selle kohta, et autor on teemas täielik võhik. Väike vihje - rühmas on lausa tulejuhtimismeeskonnad kellele on ette nähtud elektroonilised abivahendid. Laserkaugusmõõtjadbussoolidgpsid. Ja isegi Tallinna maleva LaKo-de TJM-el on need reaalselt olemas ja kasutusel. Palun ära enam miinipildujarühmast ja sellega seonduvast räägi.

aj1972 kirjutas:Eriliselt hea on see,et on olemas suve ja talve Unimog Camo raha saab kokku hoida!

Saaks aga ei hoita, selle asemel ostetakse hoopis otse tehasest kaitseväele 200 000 euroseid uusi Unimoge. Ma usun, et Suurbritanniast oleks sarnase summa eest saanud kasutatuna vähemasti 10 korralikku Unimogi.

http://pildid.mil.ee/picture.php?/425405/category/58613

Aitab nüüd. Autode hind pole enam kuidagi teemakohane.

OT

Saaks aga ei hoita, selle asemel ostetakse hoopis otse tehasest kaitseväele 200 000 euroseid uusi Unimoge. Ma usun, et Suurbritanniast oleks sarnase summa eest saanud kasutatuna vähemasti 10 korralikku Unimogi.

Need on Pioneeripataljoni jaoks eritellimusel valmistatud masinad. Neid on täpselt kaks(!) tükki. Mingit erilist säästu poleks sealt tulnud. See pole mingi edevuse värk, vaid masin peab lihtsalt võimalikult kaua kestma ja kasutatud masinaid sellise ümberehitamise jaoks ei usaldata. Lisaks sellele on U5000 kandevõime oluliselt suurem võrreldes U1300-ga (täismass 12-15 tonni vs 7,5 tonni), mis oli kahtlemata üks määravatest teguritest.

/OT lõpp

Ehk on siin viimaste lehekülgede üks vastuolude põhjuseid see, et kõneldes kergetest säästupataljonidest üritatakse ikkagi kirjeldada täievõimelist motoriseeritud jalaväepataljoni. Meie rikkaimate liitlaste struktuurides on ka kerged jalaväepataljonid täiesti kirjeldatud, milledel orgaanilist transporti ongi 60 masina ümber ja miinipildujaid ongi struktuuris vähem. Näiteks selline: https://fas.org/man/dod-101/army/unit/toe/07015L000.htm . Kui see nüüd relvastada analoogiliselt, kuid mehitada mitte kui palgasõjavägi minimaalselt, vaid reservüksusena täievääriliselt, lisades jagudesse laskureid (rutiinide koormuse jagamiseks ja inimkaotustele vastupidavuse loomiseks on suured jaod eelistatud), siis võiks saada küll tuhandemehelisi pataljone, mis ei tarvita oluliselt rohkem moona ja masinaid, kuid on võimelised maastikuala hõivama ja hoidma, patrullima, võitlema hoonestatud alal.

Ehk on siin viimaste lehekülgede üks vastuolude põhjuseid see, et kõneldes kergetest säästupataljonidest üritatakse ikkagi kirjeldada täievõimelist motoriseeritud jalaväepataljoni. Meie rikkaimate liitlaste struktuurides on ka kerged jalaväepataljonid täiesti kirjeldatud, milledel orgaanilist transporti ongi 60 masina ümber ja miinipildujaid ongi struktuuris vähem. Näiteks selline: https://fas.org/man/dod-101/army/unit/toe/07015L000.htm .

Sellest skeemist on puudu tagalatoetuskompanii (Forward Support Company), kus asubki enamus veokaid. USAs antakse see brigaadis kõikidele pataljonidele ühest tagalapataljonist. Jalaväe- ja staabikompaniides puuduvad vastavad veokad. Terve jalaväekompanii peale on ainult üks veok määratud. Jalavägi ise liigubki ainult jala.
Ühesõnaga, mingist 60 veokist ei saa siin mitte kuidagi rääkida. Lisaks on see säästu variant kolmest kompaniist koosnev (meie arvestasime nelja kompaniiga). Ka USA rakendab tänapäeval kergejalaväepataljonis nelja kompaniid, üks neist on nö weapons company, mis on raskemini relvastatud ja sõidab soomustatud Hummerite peal.

Kui sa lähemalt vaatad, siis näed, et nimetatud on jah kolme jalaväe kompaniid, aga struktuuris pea pooled masinad on hummerid, relvastuses on pooletollised kuulipildujad, op-struktuuris ka 40mm kiirlaskegranaadiheitjad ning 81mm miinipildujad, mis ei kuulu jalaväekompaniide koosseisu. Ilmselgelt on ka selle neljanda kompaniiga arvestatud, kuigi seda ei ole eraldi kirjeldatud. Oluline vahe on, kas üksuste transpordiks kasutatakse orgaanilisi taktikalisi veokeid, või vastavalt vajadusele "laenatavaid" logistilisi veokeid. Viimaste puhul pannakse masinasse küll terve rühm, aga pärast jalastumist tuleb pikem maa jalgsi positsioonidele liikuda, kaugemalt tuleb tuua lisamoona, kaugemale tuleb seljas tarida oma üksuse varustus, kaugemale tuleb käeotsas evakueerida oma haavatud. Selline pataljon, kui ta kord on maha pandud, on suht-koht paikne, kuni olukord jälle piisavalt maha rahuneb, et seda liigutada on võimalik. Kindlasti on seda keerulisem kasutada aga küllap on sel ka positiivseid omadusi, kui ka jänkid säensete kasutamise mõtet päris maha pole matnud.

Ilmselgelt on ka selle neljanda kompaniiga arvestatud, kuigi seda ei ole eraldi kirjeldatud.

Kohe kindlasti ei ole.
Praeguse seisuga on USA (kerge)jalaväepataljonis üle 120 sõiduki. Isikkoosseisu transportimiseks "laenataksegi" FSC veokaid. Tegelikult ka nendest 120 sõidukist ei piisa, sest USAl on brigaadi tasemel veel veokaid, mis tagavad pataljonide varustatuse ja tagalatoetuse.
Pooletollised on valdavalt staabi Hummerite pea. Ka 81mm miinipildujad on staabikompanii all. 60mm MP on orgaaniliselt jv kompanii osaks (va weapons company).

Mida iseseisvam mingi üksus peab olema, seda rohkem ressursse tuleb allapoole anda. See USA üsna sale kompanii toimibki ainult tänu sellele, et kõrgemalt tagatakse rohkem toetust.

Kui sa lähemalt vaatad, siis näed, et nimetatud on jah kolme jalaväe kompaniid, aga struktuuris pea pooled masinad on hummerid, relvastuses on pooletollised kuulipildujad, op-struktuuris ka 40mm kiirlaskegranaadiheitjad ning 81mm miinipildujad, mis ei kuulu jalaväekompaniide koosseisu. Ilmselgelt on ka selle neljanda kompaniiga arvestatud, kuigi seda ei ole eraldi kirjeldatud. Oluline vahe on, kas üksuste transpordiks kasutatakse orgaanilisi taktikalisi veokeid, või vastavalt vajadusele "laenatavaid" logistilisi veokeid. Viimaste puhul pannakse masinasse küll terve rühm, aga pärast jalastumist tuleb pikem maa jalgsi positsioonidele liikuda, kaugemalt tuleb tuua lisamoona, kaugemale tuleb seljas tarida oma üksuse varustus, kaugemale tuleb käeotsas evakueerida oma haavatud. Selline pataljon, kui ta kord on maha pandud, on suht-koht paikne, kuni olukord jälle piisavalt maha rahuneb, et seda liigutada on võimalik. Kindlasti on seda keerulisem kasutada aga küllap on sel ka positiivseid omadusi, kui ka jänkid säensete kasutamise mõtet päris maha pole matnud.

Nimetu esineb siin kamina poole rehkenduse parimas vaimus, sõjapidamine ideaaloludes, kus kõike on piisavalt. Ilmselt pole kokku puutunud oludega, kus kõike on poole vähem. Ja ei ole see 120 autot ka täna pataljonis olemas. Minul oli eelmisel Kevadtormil 2 autot tabelikohase nelja asemel, no sitt päev, kellele kurdad. Sõitsime siis kahega. Jalastuda tuli natuke varem ja asju tuli teha teistmoodi veidi, aga no sõda poleks sellest pidamata ka jäänud.
Mingi elementaarne tase peab siiski olema.

Nimetu esineb siin kamina poole rehkenduse parimas vaimus, sõjapidamine ideaaloludes, kus kõike on piisavalt. Ilmselt pole kokku puutunud oludega, kus kõike on poole vähem. Ja ei ole see 120 autot ka täna pataljonis olemas. Minul oli eelmisel Kevadtormil 2 autot tabelikohase nelja asemel, no sitt päev, kellele kurdad. Sõitsime siis kahega. Jalastuda tuli natuke varem ja asju tuli teha teistmoodi veidi, aga no sõda poleks sellest pidamata ka jäänud.
Mingi elementaarne tase peab siiski olema.

Sa vist ei saa aru, et see USA poolt rakendatavad 120 sõidukit kergejalaväepataljonis jaotuvad ainult staabi ja tagala üksustele, jalavägi põrkabki valdavalt jala.
Näiteks lugedes kokku tagalakompaniis olevad veokid (ilma Hummeriteta!): staabis 1, toitlustusgrupis 3 (üks neist suur 8x8 konteinerveok), kütuse jaoks 2 paakautot (samuti 8x8), moona jaoks 5, üldiseks veoks 15, remondirühmas 15, naasterühmas 4 (kolm neist puksiirmasinad). See teeb juba ise 45 veoautot... ja väikeautosid ma ei arvestanudki.

See kõik ongi juba absoluutse miinimumini viidud.