www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:...Et siis mida peaks võrdluse mõttes ämbriga kaasas vedama... prootoneid... elektrone? Kuidas?

Millest sa aru ei saa? Mis Dr.Sci sa oled kui elementaarne redoksreaktsioon pea seina vastu tagumist põhjustab.

Tõepoolest... reaktsioon iseenest sobib aga äkki tood siis mulle enne edasi vaidlemist mingis konteineris 2 kg puhtalt ladustatud elektrone ilma parasiitsete positiivseid laenguid kandvate osakestega?

Dr.Sci kirjutas:...Tõepoolest... reaktsioon iseenest sobib aga äkki tood siis mulle enne edasi vaidlemist mingis konteineris 2 kg puhtalt ladustatud elektrone ilma parasiitsete positiivseid laenguid kandvate osakestega?

Esiteks ma ei teadnud et meil mingi vaidlus on.
Teiseks on asi baastasandil väga lihtne. Mõlemal juhul on meil tegemist reagentide keemilise potentsiaali vallandamisega. Ühel puhul tekib sellest soojus, teisel puhul elektrivool. Kui ka elektrivoolu tekitamiseks saab kasutada atmofääriõhku, siis on energia salvestamise tihedus 4-5 korda suurem, kui praegu. Metall-õhk akud on ammu olemas, aga need sobivad kas ainult primaarelementideks, või on neil muud vead.

Kuidas see pangega elektronide vedu mängu tuleb ja mismoodi see asjasse puutub jääb mulle segaseks.

Kapten Trumm kirjutas:Ainus automootor, mida lennukitel on edukalt kasutatud, on VW Kupla oma ja sedagi kergelennukitel.

On kasutatud ka Subaru boksereid. EA-81 kindlasti ja kuskilt on meelde jäänud, et vist EA-82 samuti. Viimane oli mul Aussis oma "Subarožetsi" peal ja alati, kui kapoti lahti tegin, mõtlesin, et huvitav, kui edukalt see lennuki peal toimiks. Subaru boksermootorid olnudki algselt lennukimootoriteks mõeldud, aga kui selgus, et lennukeid tootma firma siiski ei hakka, muudeti neid natuke ja läksid autode peale.

Kilo Tango kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:...Tõepoolest... reaktsioon iseenest sobib aga äkki tood siis mulle enne edasi vaidlemist mingis konteineris 2 kg puhtalt ladustatud elektrone ilma parasiitsete positiivseid laenguid kandvate osakestega?

Esiteks ma ei teadnud et meil mingi vaidlus on.
Teiseks on asi baastasandil väga lihtne. Mõlemal juhul on meil tegemist reagentide keemilise potentsiaali vallandamisega. Ühel puhul tekib sellest soojus, teisel puhul elektrivool. Kui ka elektrivoolu tekitamiseks saab kasutada atmofääriõhku, siis on energia salvestamise tihedus 4-5 korda suurem, kui praegu. Metall-õhk akud on ammu olemas, aga need sobivad kas ainult primaarelementideks, või on neil muud vead.

Kuidas see pangega elektronide vedu mängu tuleb ja mismoodi see asjasse puutub jääb mulle segaseks.

Elektrivooli aluseks on potentsiaalide vahe ja kestvust annab laengukandjate hulk. Ämbritäis puhtaid elektrone on kindlasti efektiivsem igasugusest praegusest variandist kus vool vabaneb tegelikult keemilise reaktsiooni tulemusena (või fotoelektriliselt). Ja isegi kui mul oleks ämbritäis elektrone, ei oskaks ma seda sööta mõistliku kasuteguriga mootorisse mis viiks LEO peale seadeldised mis tuvastaksid ära kus ma parasjagu olen kui ma seda ise ei tea...

Mitte väga ammu ei suutnud reaktiivmootorid lennukeid iseseisvalt õhku tõsta. Minu teada orbiidile ei suuda nad tänini midagi viia. Point on lihtsalt selles, et elektrimootori potensiaal on suurem.

Teada oli see juba hetkel kui mindi üle reaktiivmootoritele. Sisepõlemismootorid võidutsesid, kuna need said olla vabalt hingavad (piisas ühe komponendi kaasaveost)... ja lihtsam tehnoloogia.

Shackleton kirjutas:Mitte väga ammu ei suutnud reaktiivmootorid lennukeid iseseisvalt õhku tõsta. Minu teada orbiidile ei suuda nad tänini midagi viia. Point on lihtsalt selles, et elektrimootori potensiaal on suurem.

Teada oli see juba hetkel kui mindi üle reaktiivmootoritele. Sisepõlemismootorid võidutsesid, kuna need said olla vabalt hingavad (piisas ühe komponendi kaasaveost)... ja lihtsam tehnoloogia.

Ma küll pole propelleritega kosmoserakette näinud ja uskusin lihtsameelselt siiamaani, et kosmoseraketid saavad oma tõukejõu reaktiivmootorite abil.
Muidugi pole ma näinud ka footonmootoreid ega päiksetuule purjesid, milledest on juba kaua aega tagasi räägitud.

Raketimootorid peavad oksudeeria eraldi kaasa vedama. Et orbiidile saada.

Shackleton kirjutas:Raketimootorid peavad oksudeeria eraldi kaasa vedama. Et orbiidile saada.

Täpsemalt siis keemilisel energial töötavad rakettmootorid. Ja meil võivad tulevikus olla küll ülikerged ja ülisuure mahtuvusega akud... aga orbiidile minemiseks, (või isegi mõistliku kiirusega lendamiseks) sobilikku mootorit ikka ei ole...

Vana kirjatükk, amatöörid elektriautoga: https://www.accelerista.com/proovisoidu ... i-hakanud/
Võttis päris itsitama, kuigi ise samas olukorras olla ei tahaks

Dr.Sci kirjutas:

Shackleton kirjutas:Raketimootorid peavad oksudeeria eraldi kaasa vedama. Et orbiidile saada.

Täpsemalt siis keemilisel energial töötavad rakettmootorid. Ja meil võivad tulevikus olla küll ülikerged ja ülisuure mahtuvusega akud... aga orbiidile minemiseks, (või isegi mõistliku kiirusega lendamiseks) sobilikku mootorit ikka ei ole...

Praegu ei ole, kuid põhimõtteliselt ei ole võimatu luua elektrit energiaks kasutavat rakettmootorit, mis suudab raketi ka kosmosesse viia. Orbiidil ja kõrgemal kasutatakse elektrienergiat kasutavaid mootoreid juba ammu.

"Orbiidil ja kõrgemal kasutatakse elektrienergiat kasutavaid mootoreid juba ammu."

Et siis milliseid ? Ega sa güromootoritega segi aja ?

Madis Reivik kirjutas:"Orbiidil ja kõrgemal kasutatakse elektrienergiat kasutavaid mootoreid juba ammu."

Et siis milliseid ? Ega sa güromootoritega segi aja ?

Ioonmootor on elektrit energiaallikana kasutav mootor. Igal impulssmootoril peab olema ka propulsiivmeedia (miski, mida tagant otsast välja visata), aga ioonmootori puhul energia ei tule selles ainest (enamasti inertgaasid), vaid elektrist.

Kas kommertskasutuses tõesti ioonajameid ? Ma arvasin et ainult eksperimentaalsed.
Mingid eelised sel kindlasti oleks. Anna viiteid, huvitav teema.

Madis Reivik kirjutas:Kas kommertskasutuses tõesti ioonajameid ? Ma arvasin et ainult eksperimentaalsed.
Mingid eelised sel kindlasti oleks. Anna viiteid, huvitav teema.

Starlinki satelliidid kasutavad. Tiangong kosmosejaam (hiinlaste oma). Lisaks igasugu süvakosmose missioonid juba mmusest ajast: https://en.wikipedia.org/wiki/Ion_thruster

Üldiselt kui lahendatakse ära suure koguse elektri tootmine kosmoselaeva pardal, siis on igasugu elektriajamid vältimatu asjade areng. Huviline loeb lähemalt siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Electrica ... propulsion

Kaitseväel seisab ees rohepööre: https://epl.delfi.ee/artikkel/94575823/ ... briidautod
Ehk siis kasutama hakatakse taastuvenergiat, diiselautode asemel hakatakse eelistama hübriide ja diiselgeneraatorite asemel vesinikul töötavad PowerUp generaatorid.