www.militaar.net

Kui jalaväeluure peab vaikselt imbuma kohta X ja kontrollima, kas vastast on või ei ole ja siis vaikselt eemalduma, siis soomusüksuse luure peab peamiselt kontrollima, kas marsruudid on põhiüksusele sõidetava, teed terved, sillad mineerimata jne. Niimoodi on ka oluliselt suurem võimalus vastasega kokku sattuda, siis on oluline soomuskaitse ja relvasüsteem, mille tulega eemalduda.

Siin oli teemaks pikamaa TT-raketid EKJ 2 brigaadi TT kompaniidele. See oleks siis 2x12 relvasüsteemi, koos varurelvadega 30 relvasüsteemi. Näiteks Spike NLOS vms oleks siin kõige mõistlikum valik, 25 km maksimaalne laskekaugus on ikka tõsine argument. Näiteks Plasan Sandcat soomustatud maasturile mahub laskevalmis 8 raketti ja oma laskekauguse tõttu ei olegi kriitiline, et TT-raketid suudaksid põhiüksusega igale poole kaasa sõita. 24 relvasüsteemi paarisaja laskevalmis raketiga on tõsine argument.

Ilus unistus see NLOS aga ühes interviuus (hetkel ei leia) ütles kaitseminister, rääkides nendest kaugmaa rakettidest, et need on "sellised raketid, mis ulatuvad 4 kilomeetri peale."

NLOS oleks muidugi täispanga peale minek, kuid kuna hangitakse ikkagi 10-20 a perpektiiviga, siis ei saa ka seda välistada. See 4 km laskekauguse jutt tuleb ilmselt sellest, et selle klassi raketi lennukauguseks loetakse 4-5 km. Igatahes peavad nende meeskonnad olema mingi soomustatud liikuri peal ja kui on kriitiline üksusega maastikul kaasa tiksuda, siis ilmselt sama aluse peal. NLOS annaks ka taktikaliselt vabamad käed, sest raketi lennukaugus on oluliselt suurem kui MBT ja IFV põhikaliibri otselasu kaugus, ehk siis relvasüsteemi ja meeskonna ellujäämise võimalused suurenevad, kui saab kaugemalt raketi välja lasta.

Lihtsalt, et kinnitust saada:

Selleks, et NLOS rakett kohale lendaks, peab keegi ju sihtmärki nägema? Kui see keegi sihtmärki näeb, siis miks tal endal ei võiks raketti olla? Ehk miks meil NLOS vaja on?

Ja teine küsimus - kui kõrgel lendab NLOS rakett? Kui mitu päeva aastas / tundi päevas on see juhitamatu?

NLOS on peale lasku juhitav ja sellel on kolm lennurežiimi. Low kasutatakse tihedate pilvede korral.

Kas see oli nüüd vihje et Eesti planeerib hankida relvastatud droonid?

Lihtsalt, et kinnitust saada:
Selleks, et NLOS rakett kohale lendaks, peab keegi ju sihtmärki nägema? Kui see keegi sihtmärki näeb, siis miks tal endal ei võiks raketti olla? Ehk miks meil NLOS vaja on?
Ja teine küsimus - kui kõrgel lendab NLOS rakett? Kui mitu päeva aastas / tundi päevas on see juhitamatu?

Siin on näha väidetavalt Spike NLOS-i (25 km kaugusega) kluu pilt, sellise vaatevälja ja kiiruse korral tundub, et liikuva vastase korral piisab ka kaardiruudu teadmisest.
https://www.youtube.com/watch?v=pXw9SqnXqZQ

Sellisel pool-lagedal maastikul taolise vaateväljaga - no kui vastase asukoht on teada kaardiruudu täpsusega, siis leiab küll üles, liikumine ei ole eriti kiire ja pilt paistab hea.
Juhtimissoomuki leiaks üles küll ja sõidutaks raketi sinna.

Mul on selle Spike NLOS-ga seoses pigem see küsimus, et kui palju reaalselt annab juurde see +17km Spike ER-ga võrreldes? Eriti kui arvestada tublisti emotsioonirohkemat hinnasilti.

Pmst on muidugi NLOS-l oma koht, kuid mulle tundub, et seda suure lennukaugusega versiooni võiks hankida kombinatsioonis ER-ga, kusjuures kahe peale kokku oleks rohkem seadmeid ja rakette sama raha eest.

Minuarust on see selline "vaese mehe Tomahawk", mida vale mehe maja aknast sisse sõidutada, ameeriklased teevad seda 1500 km tagant, sina teed 25 km tagant.
Küll aga tundub, et sellisel asjal võiks äkki rannakaitses jumet olla, sest sellega saab ju lasta pea Soome lahe keskele ja sealt kluust paistev pilt näib olevat piisavalt äge, et sellega tabada sõjalaevas kas elulisi kohti või kohti, mille tabamisel käib sekundaarne, märksa kõvem pauk.

Maaväes näib selle tegelik kasutus tankitõrje asemel siiski olevat vastase võtmeobjektide hävitamine nagu juhtimispunktid, sidemasinad, juhtimismasinad, eriti olulised relvasüsteemid. Sama asja tegemine suurtükiväega teeb kole palju kära ja avastatakse kindla peale, lisaks pole tabamine nii kindel. Selline asjake õnnestub äkki märkamatult kohale sõidutada.

Iisraelis pidada need olemagi suurtükiväeüksuste relvastuses, lihtsalt selleks, et mingi Hezbollah raketiseadme avastamisel mitte 155 mm-ga tervet kvartalit CNN kaamerate ees maatasa teha.

Vaatan, et see Spike vajab oma toimimiseks andmesidet, et videopilti reaalajas edastada. Siinkohal ei maksa ära unustada, et taktikaline vastane omab eriti arenenud elektroonilise sõja võimekust ja neil pole probleem see raadioeeter ära solkida, nii, et Spike ei lenda...
https://en.wikipedia.org/wiki/Krasukha_EW_System
https://southfront.org/krasukha-4-in-sy ... m-airbase/

Raadiotehnilise võitluse aktiivsete vahendite (ehk segajate) kasutamine tähendab ühtlasi sellest suure-suure raadiomajaka tekitamist, mis on lihtsasti avastatav. Seepärast ei peaks tõenäoliseks, et sellised asjad neil pidevalt onlainis istuvad. Ilmselt pannakse nad käima siis, kui seirevahendid registreerivad huvipakkuva tegevuse või venelased alustavad ise operatsiooni, kus on vajalik vastase side mahasurumine.

Spike pikamaa-variantide puhul on see miljoni-dollari küsimus, kas venelaste brigaadi õhutõrjedivisjoni radarid suudavad seda lennu ajal avastada ja jälgida. Kui suudavad, siis on tõenäoline mitte ainult segamine, vaid ka selle pihta ka tule avamine. Need NLOS asjad näivad lendavat päris kõrgelt ja omavad soliidset tiivapinda, see tähendab kõik ju radarit peegeldavaid pindasid ja kergemat avastamist.

Ukrainas igatahes olevat vene pool suutnud raadiolingi kaudu juhitavaid nõuka päritolu kaugmaa TT rakette Shturm edukalt segada, misjärel võttis UKR pool kasutusele juhtmeid pidi juhitavad raketid, mida segada ei õnnestunud. Muidugi Iisraeli tänane tehnoloogia on midagi muud kui nõuka ajast lattu jäänud UKR Shturmid. Õhusõjas igatahes lahendati see segajate probleem väga lihtsalt - kui AMRAAMi hakata segama, muutub ta automaatselt radaritõrje raketiks, mis hakkab suundima segaja suunas. Sestap pole kuigi tark mõte lennuki pardal olevaid segajaid käima panna, sest see muudab lennuki eetris kõvasti karjuvaks sihtmärgiks. Mismoodi juudid seda lahendanud on, ametlikest materjalidest netis arusaadavalt ei selgu ning vägagi võimalik on, et neil on oma tarbeks tehtud sinna asju, mida eksporti ei müüda (just põhjusel, et teatud saladused levima ei hakka).

Nimetatud Krassuhha ise peaks olema suunatud toimega süsteem (vt seda suurt parabooli), mõeldud teadaoleva või enamvähem teadaoleva asukohaga sihtmärkide vastu, mitte eetri täis tatistamiseks. Ehk siis sellele on vaja kuskilt saada infot, et mingi neid huvitav asi on tööle hakanud. Raadiosaatjad, mis pritsivad signaali enam ümber leiavad nad ise, aga selle Spike signaalid ei pruugi nii lihtsalt leitavad ollagi.

Spike NLOS kohta ei oska öelda, kuid LR ja ER variandid peaks töötama kaabliga.

nimetu kirjutas:Spike NLOS kohta ei oska öelda, kuid LR ja ER variandid peaks töötama kaabliga.

NLOS on wireless:

http://www.rafael.co.il/Marketing/343-1 ... eting.aspx

- Enables real time tactical intelligence
- Features a wireless data link to missile
- Equally lethal in both day and night operations

Spike NLOS lennu parameetrid etteprogrammeeritavad. Elik kui on kahtlusi, et rakett ei jõua vastase hea EW võimekuse tõttu online
juhtimisega kohale siis enne laskmist antakse käsk- lenda sinna, taba sellise soojussignatuuriga objekti. Pmts. nagu Javelin steroididel.

Segamiste puhul väitis mulle üks soome sidespetsialist--kasuta suundantenni ja tugevat saatevõimsust ning ükski segaja ei võta su
signaali maha, kuna nad ei tea täpset sagedust, vaid töötavad kogu lainealaga.. Vaadake NLOS laskeseadmete tagumisi osi..

Kas kusagil on kirjas palju NLOS üks rakett maksab? Ise eelistan eriti oluliste sihtmärkide kottimiseks juhitavat 155mm mürsku. Raketiga relvastatud droonid EKJ kontekstis kuuluvad pigem ulmevaldkonda. Predator maksab 4 milj $ ja sellest väiksemad ei jaksa raketti kanda. Kui mingi trikiga punnitada 2 Predatori ja neile 8 Hellfire raketti siis see ei ole võimekus vaid raha põletamine.

Väike ülevaade TOW raketisüsteemi võimekusest

https://thaimilitaryandasianregion.word ... iles-atgm/