Kriku räägib ikka tiba teisest asjast. Point pole mitte selles, kas tegu on avalikusele tuntud isikuga, vaid et kogu sündmus toimus avalikus kohas. Avalikus ruumis ei saa seada samu piiranguid, sest tihtilugu tähendaks see juba otseselt inimeste põhiõiguste riivamist.
Veel enam tegelikult, avalikul üritusel. Hartleb ei täitnud registreeritud meeleavaldusel korda pidanud isikute korraldusi ja kippus nendega tõuklema. See, kui meeleavalduse korraldajatelt võetakse võimalus niisugust tegevust avalikult kommenteerida, ei kõlba kuhugi. Ükskõik kes need korraldajad ka poleks või millist ideoloogiat nad ka ei esindaks.
Õigus olla unustatud käib üldiselt otsingumootorite, mitte avaldamiskoha kohta.
Nagu ma saan aru läbi Ratase suu,siis maksuküsimused olid need,mis esimest katset valitsust moodustada edu ei saavutanud.
Nüüd siis see teine variant.
Kahtlemata on mõlemad nii SDE,kui Isamaa nüüd soodsamal positsioonil.
Aga siin ollakse jällegi maksuküsimuste ees,eelkõige sotsidega.
Ning erinevuses pensionisüstemi osas,mis puudutab Isamaad.
Kui palju on erinevusi tulumaksu osas sotside ja reformarite vahel on muidugi suur küsimärk.
Aktsiiside langetamise vast nad elavad üle.
Tegelikult on ka Ratas kahe tule vahel.Lugesin eks.kesiku Sepa arvamuslugu valimistest läbi ja eriti pakkus huvi sisemine nägemus kesikute valikutest.
Just see oli huvitav,tsiteerin:
Mõistan valimistulemustes pettunud nn vana vene kaardiväe survet Ratasele ja soovi kogu kaadervärk radikaalselt tagasi pöörata. Aga tunnistage lõpuks, et Savisaare fenomeni varjus soojendas end terve põlvkond vene poliitikuid, kelle arvates piisas vaid sellest, et olla venelane ja Keskerakonnas, ja see andis justkui õigustuse kõigeks: korruptsiooniks, omakasuks, edevaks laristamiseks või inimeste lollitamiseks ja hirmutamiseks. Võib-olla sai valijatel sellest lihtsalt mõõt täis ja viga pole üldse Keskerakonna uues näos?
Ja nüüd siis minu arust on suur küsimus kesikute jaoks see,kas tunnistada probleemi ning Kõlvartile ja Toomile tuua probleem lauale või jätkata vana tantsu,mille etaloniks on kahekeelne ja kahemeelne parteipropaganda.Üks,mis suunatud eestlastele ja teine venekeelsele valijale.Või jätta kahestumine.
Kindlasti majanduslikes küsimustes on kesikud rohkem lähedasemad EKRE-le.
1.Pensionitõusud,mõttemall on samasugune,suurendada järsult väljamakseid.
Mille arvelt,ma valimiskampaanialt vastust ei saanudki.
2.Välispoliitika,ka see mis puudutab Venemaad.Mõlemad ei näe ohtu ida suunal,mõlemad kompavad vene valijat.Kesikud aktiivsemalt,EKRE pehmemalt(näiteks oli Helme Postimehe venekeelse toimetuse intervjuu).
3.Maksuküsimused.Minu imestuseks ei vaidlustanud EKRE kesikute astmelist tulumaksu,mis tähendab seda,et selles osas ollakse sarnases vaatenurgas.
Usun,et ka 2000 aastate alguses kehtestatud investeeringute tulumaksuvabastuse muutmine,mis on toonud kaasa pangakasumi väljavoolu,sobiks mõlemale.
Mis võiks kesikuid suunata EKRE poole,ma arvan,see,et venekeelse valija tulevik on ebaselge ning kesikutele on vaja saada kanda EKRE põhisegemendis,mis on maapiirkondade elanikkond ja valimispiirkondades,mis ei asu Tallinnas.
Nagu ma ühe kaasfoorumlasega sõnumeid vahetades väljendasin on siin kaks tendentsi:
Esmalt vaatame venekeelset valijat.Vananemine.Enamik venekeelsest valijaskonnast,kes peavad Savikat iidoliks on kuskil 60-70-80 aasta vahel,sageli halli passiga.Ja,mis siin salata,vikatimees teeb oma töö.
2.Noorema põlvkonna aeglane integreerumine aga ikkagi integreerumine,mis teeb aga nende valikud ettearvamatuks.Osa näiteks võiks vabalt liikuda EKRE alla,sest ordotokslik maailmavaade sarnaselt konservatiivse kristlusega ei vaata eriti hea pilguga pealt näiteks pepupoistele või lesbidele.Ei soovi suuremat sõnaõigust naistele ühiskonnas ja peres ning lastekasvatuse küsimustes.Siin ma arvan on võimalik häälte liikumine kesikute kahjuks.
Valijaskond väljaspool Suur-Tallinnat:
Siin selgelt on Savika ajast saavutatu vaid kena mälestus,mäletate,Savikas oli ju see,kes Reiljaniga semmis ning otseselt ka sellest kasu lõikas.Kui Rahvaliidul hakkasid jamad,siis oli just Kesk see,kes sai väljaspoolt Tallinna suurima toetuse.Nüüd on sellest vaid helge mälestus.Kas Ratas proovib samasugust lahendust näitab aeg.
Selge on see,et sotsiaalse poole pealt on neil ja EKREL palju ühist ning läbirääkimised ka selles osas kergemad.
Viimati muutis kaugeltuuriv, 09 Mär, 2019 13:10, muudetud 1 kord kokku.
Minule jääb arusaamatuks, miks REF lasi terve nädala lahkuval peaministril kõikjal lamiseda nagu REF-i TM muudatuse kava oleks soodne vaid "jõukatele", "rikastele", "2100+ teenivatele". Reaalsus on see, et juba tänase päeva seisuga võidaksid sellest plaanist ENAMUS Tallinna ja Harjumaa töötajaid (wink-wink - järgmiste KOV valimiste puhul hea üles tõsta, kui muudatust ei peaks tehtama) ja seaduse jõustumise ajaks (mitte enne 2020) võib ka kogu riigi mediaanpalk sinna lähedale (1200+) küündida. STAT ameti andmetel oli 2018 IV kvartali keskmine kuupalk 1384EUR, detsembris 1455EUR (siia satuvad tihtipeale mitmesugused lisatasud/preemiad, mistap päris adekvaatne pole).
Arvestades saavutatud Riigikogu kohtade arvu ja väljaöeldud välistamisi, on või tegelikult vist juba oli nende valitsuskõneluste põhiküsimuseks, kas Reformil õnnestub Kesk ja Isamaa panna omavahel konkureerima. Kuna sotsidel on EKRE välistamise tõttu ainus võimalus valitsusse pääseda koos Reformi ja Isamaaga ning selline variant motiveerib neid ka ideoloogiliselt (jällegi, et hoida EKRE valitsemisest eemal), siis nende hääled on Reformil enam-vähem kindlalt taskus. Seepärast vajus minul küll suu lahti, kui selgus, et Reform tegi esimese ettepaneku Keskile. Ratase silme ees sädeleb peaministri koht, mistõttu Keski äraütlemine oli võrreldamatult tõenäolisem kui Isamaa oma. Ratase seisukohalt on võtmeküsimus peaministri tooli säilitamisel, et läbirääkimised Reformi juhtimisel ei saaks üldse alata. Polnud muidugi mingit garantiid, et esimese ettepanku tegemine Isamaale (ja sotsidele) oleks parema tulemuse andnud, aga selline valik Reformi ees seisis. Isamaa oleks saanud nendel läbirääkimistel väga palju endale meelepärast nõuda, kuid peaministri kohta neile ei paista, mistõttu nende huvi läbirääkimisi põhja lasta oleks olnud väiksem. Ja mis kõige olulisem, läbirääkimis-tehnilisest küljest, kui läbirääkimised Isamaa (ja sotsidega) oleksid juba alanud, siis oleks Isamaa ja Keski vahel alanud puht objektiivselt konkurents. Nüüd ongi huvitav seis, kus Reform on algatuse käest andnud ja hoopis Isamaal on valiku koht, kumb pakub neile rohkem - Reform või Kesk. Isegi kui Isamaa valib Reformi, siis lõplik valik on ikkagi Isamaa käes, teiste sõnadega, mitte Reformil ei õnnestunud Kesk ja Isamaa panna omavahel konkureerima, vaid Isamaal õnnestus panna Reform ja Kesk omavahel võistlema. Teatud tingimustel on Reformil muidugi võimalik uuesti initsiatiiv haarata, aga see eeldab tõenäoliselt, et keegi vastaskoalitsiooni moodustajatest - Kesk, EKRE või Isamaa - peaks tegema mingi sarnase suurusjärgu vea.
Ega tõepoolest ei saa välistada, et Seederi eesmärk on valimistulemuste selgumisest peale olnud Keski-EKRE-Isamaa valitsuse moodustamine. Aga nagu öeldud, selline valik Reformi ees seisis ja valitud tee tõenäoliselt kergendas Seederil oma eesmärkide elluviimist.
Kas Isamaa on oma "aktsiaid" tõstnud? Pigem hoopis KE ja EKRE omi tolles koosluses. Ootan ja vaatan huviga, mida Isamaa laiemas koosluses esmaspäeval otsustab. Milliste põhipunktidega minnakse võitlusesse ja mis jäetakse kompromissikääride nudida.
Ei suuda enam leida aga kuskilt vilksas läbi uudis, et KESK, EKRE ja I juhid olid juba varem kokku saanud ja nõu pidanud. Kui see on tõsi siis võib tegu olla juba otsustatud asjaga ja sellest ka Ratase enesekindlus. Põhjus pole ehk koalitsioonilepingu punktides vaid poliitikud lihtsalt mäletavad mis sai REF-iga koalitsiooni läinud väiksemate parteidega. Ei taha keegi sama reha otsa astuda.
Kui vaadata jaotust teise poole pealt, siis kellel võiks olla kasulik jääda opositsiooni? Ilmselt ikkagi EKREl, 19 kohta on kõva tulemus, aga see on mu arvates veel selline positsioon, mida võiks oponeerides suurendada, 22-24 oleks juba seis, mida tuleks valitsuses realiseerida, muidu hakkavad poolehoidjad juba nurisema, mida veel, et programmi ellu viia? Üle selle on juba väga raske saada kah. Huvitav, et vana opositsioon EKRE + Ref tööle ei hakanudki, aga mõlemad on suhtelised võitjad. Sotsid võiksid vist ka sisekaemusega tegeleda ja omale uued juhtoinad valida - nii et, ma paneksin nad samuti opositsiooni. Järele jäävad KE, Ref ja Isamaa. Siit tuleks ikkagi KE ja Refi liit. Opositsioon seega: EKRE, Isamaa ja sotsid. No ei ole Isamaa seis hea.
Kurjam kirjutas:Ei suuda enam leida aga kuskilt vilksas läbi uudis, et KESK, EKRE ja I juhid olid juba varem kokku saanud ja nõu pidanud. Kui see on tõsi siis võib tegu olla juba otsustatud asjaga ja sellest ka Ratase enesekindlus. Põhjus pole ehk koalitsioonilepingu punktides vaid poliitikud lihtsalt mäletavad mis sai REF-iga koalitsiooni läinud väiksemate parteidega. Ei taha keegi sama reha otsa astuda.
Nägin Ringvaates intekat Ligiga, kes väitis, et Ke juhatusel olla peamine Ke-ga koalitsiooni vastane Ratas olnud. Kaks juhatuse liiget olla olnud poolt. Kas on kusagilt veel mingeud kõlakaid läbi käinud?
Üks, kes tõenäoliselt Reformi poolt oli, oli Y T. Seisukoht tuli välja ühest varasemast intervjuust. Samas Kõlvart tundub olevat vastu või vähemalt tolerantne muu suhtes - mis on kasuks mu arvates.