www.militaar.net

Artikkel baltlaste tankihävitusvõimest ja Vene tankidest. Panin siia, sest huvitava asjaoluna on välja toodud, et Gruusia sõjas ei hävitanud kordagi tank tanki, ehkki siin on olnud see üheks oluliseks argumendiks, et parim tankihävitusrelv on teine tank.

http://nationalinterest.org/blog/the-bu ... tics-19336


Ehkki samas Ida-Ukrainas seda juhtus, kuigi autor on läbivalt seisukohal, et moodne tankitõrjerakett on ikkagi parem tanki vastu, kui teine tank.

1941 suvel moodustasid ka valdava osa NSVL tankikaotustest (tuhanded tankid) teede äärde maha jäetud masinad, mis olid enamasti korras.
Saksa tankikoondistele põhjustati suht väikest kahju ja ega sakslased arvukama ja paremate tankidega venelaste vastu mõõtu väga võtma kippunudki.
Analoogselt olid asjad ka lennuväes ning arvuliselt kõige suuremad olid kaotused käsirelvades - metsa visatud püsse loeti vist lausa miljonitega.

Ükski nimetatud näitaja tegelikult ei iseloomustaks selles olukorras relvade lahinguvõimet.
Gruusia suurim tankikaotus oligi üks hoiuplats Gori all, kus venelased vedasid minema üle 30 täiesti kõlbuliku tanki.
Polnud lihtsalt meeskondi ja džigittide paanika oli selline, et kellelgi ei tulnud meeldegi neile vähemalt tuld otsa panna.

Kapten Trumm kirjutas:1941 suvel moodustasid ka valdava osa NSVL tankikaotustest (tuhanded tankid) teede äärde maha jäetud masinad, mis olid enamasti korras.
Saksa tankikoondistele põhjustati suht väikest kahju ja ega sakslased arvukama ja paremate tankidega venelaste vastu mõõtu väga võtma kippunudki.
Analoogselt olid asjad ka lennuväes ning arvuliselt kõige suuremad olid kaotused käsirelvades - metsa visatud püsse loeti vist lausa miljonitega.

Ma parem ei küsigi, kust need järjekordsed "faktid" võetud on

Aga sa ära karda, küsi...näiteks Solonin väidab, et

Практически вся техника и тяжелое вооружение войск западных округов были потеряны. К 6-9 июля войска Северо-Западного, Западного и Юго-Западного фронтов потеряли 11,7 тыс. танков...

http://www.solonin.org/article_prostaya ... na-velikoy



Üldise nõukogude tankide arvu sõja algul läänepoolsetes sõjaväeringkondades leiad loodetavasti ise üles...

Bešanovi "Tankovoi Progrom 41 goda) võiks kah Andrusele silmaringi avardav lugemine olla.

Need TT-rakettide jutlustajad ei ole keegi pidanud jalaväelasena tanke tõrjuma. See, et Georgia tanke kasutati taktikaliselt valesti ja liiguti linnas toetavast jalaväest oluliselt kiiremini, andes vastasele võimaluse tanke varitseda ei vähenda tankide olulisust. Samuti see, et hoolimata tankide suurest arvust suuremaid tankilahinguid ei toimunud. TT-raketid on EKJ muidugi tähtsad, sest need annavad kergejalaväele täiesti reaalse võimaluse tanke hävitada, kuid kindlasti oleks parem hävitada tanke tankide, kaudtule või õhuväega.

Selle K-9 ostu valguses tekkis mõte, et kas korealastelt küsiti nii jutu jätkuks ka võimalust sealt kasutatuid K1 või K2 MBT-d hankida.

Taaniel Tina kirjutas:Selle K-9 ostu valguses tekkis mõte, et kas korealastelt küsiti nii jutu jätkuks ka võimalust sealt kasutatuid K1 või K2 MBT-d hankida.

K2 hakkasid nad oma armeele alles paar aastat tagasi tootma ning peaks olema üks maailma kallimaid tanke.
K1 erinevaid versioone neil palju...

Kui sarnased on K1 ja K9? Eeldan, et ysna. Kui Soome rajatav hooldus suudab teenindada ka K1 ilma suurema mureta, siis voib see toesti olla argument K1 kasuks. Eriti olukorras, kus Euroopa tankide jarelturg on pigem ahtake.

Tutvusin natuke RKIK tegevusega ning leidsin sellised asjad:

II.1.4) Hankelepingu või hanke lühikirjeldus
CV9035NL prototüüpide valmistamine, ümberehitus

II.2.1) Hankelepingu(te) lõplik kogumaksumus
Maksumus: 372000
Rahaühik: Euro

V.1.3) Pakkuja nimi ja aadress, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti
BAE Systems Hägglunds Aktiebolag, 556305-6059, Björnavägen 41, Örnsköldsvik, Västernorrlands län, 89182 Rootsi (SE) Tel.: +46 66080691

https://riigihanked.riik.ee/register/Ha ... v2gBAAA%3D

231 Toetusmasinate ümberehitus [kavandatav hanke alustamise aeg] 20.01.2017

http://www.kaitseministeerium.ee/sites/ ... n_2017.pdf

Kas sellest võib järeldada, et toetussoomukite hange on juba praktiliselt käigus või kohe käiku minemas?

Pakkuja nimi ja aadress, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti
BAE Systems Hägglunds Aktiebolag, 556305-6059, Björnavägen 41, Örnsköldsvik, Västernorrlands län, 89182 Rootsi (SE) Tel.: +46 66080691

No selle CV90 toetussoomukite ehitusega juhtuski täpselt nii nagu siin kol (r) Raivo Tamm aasta tagasi ennustas - antud masinate puhul oli see määratud masina tootjale määratud. MOTT.
Käinud jutud et "kõik võivad ju osaleda" ei maksa midagi, kui sul näiteks pole soomuskere materjalide dokumente, ei saa sa isegi kvaliteetselt keevitada (on vajalik tellida spetsiaalse koostisega elektroode ja keevitusmaterjale, kuna tegemist on legeeritud terastega, kus peab koostist teadma).

Näiteks M113 kere koostis on täiesti avalik info ja vastavad materjalid (nii lehtmetall kui keevitusmaterjalid) on Eestis kas laokaup või Soomest nädalaga tellitav. See ongi laiatarbe materjalide kasutamise võlu.

Kui tegu on hankega soomukitüübile: CV9035NL (nagu kirjas), ei tohiks sellel meie toetussoomukitega ju mitte mingit seost olla

Kapten Trumm kirjutas:No selle CV90 toetussoomukite ehitusega juhtuski täpselt nii nagu siin kol (r) Raivo Tamm aasta tagasi ennustas - antud masinate puhul oli see määratud masina tootjale määratud. MOTT.
Käinud jutud et "kõik võivad ju osaleda" ei maksa midagi, kui sul näiteks pole soomuskere materjalide dokumente, ei saa sa isegi kvaliteetselt keevitada (on vajalik tellida spetsiaalse koostisega elektroode ja keevitusmaterjale, kuna tegemist on legeeritud terastega, kus peab koostist teadma).

Näiteks M113 kere koostis on täiesti avalik info ja vastavad materjalid (nii lehtmetall kui keevitusmaterjalid) on Eestis kas laokaup või Soomest nädalaga tellitav. See ongi laiatarbe materjalide kasutamise võlu.

Nood kaks erinevat hanget ju.... Loe ikka teksti ka.

Sekeldaja ettepanekulle vastu tulemiseks sulen ajutiselt teema.

Diskussioon Vene vs Lääne tankid liigutatud Tehnika alla ja ühendatud seal varasema teemaga T90-st.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 39#p397439

Kui midagi puudu on, siis kurtke.

Täitsa nii see ei käi.

Soomusmanööver on osa mingist suuremast operatsioonist - manööversõda pidades. Tungida läbi mingist kohast, näiteks venelased on Võru vallutanud, kuid tiivad nõrgad ja saaks kotti tõmmata võrus olevad vaenlased. Selleks vaja ehk läbida 50 km.

Soomusüksus oleks siis oda ots, mis lööb kaitsest läbi. Nende taga voolaks jalaväeüksused kindlustama võidetud maala ja vainlast piirama.

See tähendab, et tankidega on kaasas üksused, kes on sama liikuvad kui tankid. Pasi pole enamuse ajast meil väga liikuv maastikul, FH-70 veel vähem.

Tankide julgestamiseks kasutatakse lahingumasinaid ikka nii, et teevad eelluuret ehk siis on samades oludes liikuvamad kui tankid. Eeldab ka korralike vaatlusseadmete olemas olu, samuti tegelevad tankide liikumistee julgestamisega kaugemalt. Moodustavad teatus mõttes liikuva mulli liikuvate tankide ümber.

Kui kaardilt on näha, et tankikompanii peab läbi sõitma metsast, kus võib olla vaenlasi, saadetakse luure, ning siis julgestus. Kui need ütlevad, et okei, vurratakse metsast läbi. Pasi kasutamine selleks on enam kui küsitav.

Kui satuvad peale vastase positsioonidele metsas on vaja kaugtulelööki. Mida pakuvad kaasasolevad liikursuurtükid. Sellele järgneb lahingmasinates oleva jalaväe rünnak jalgsi positsioonidele. Mida siis võib võimaluse korral toetada kas lahingmasinad või tankid.

Mingit tankiga 60 km tunnis lihtsalt suvalisest metsatukast läbivurramist ( kus võib olla vaenlasi ) ei teosta keegi, kellel selge mõistus. Lõppeb halvasti nii Pasile, CV90, T72, kui Leo 2A5ele.

Tankide, Paside ja järelveetavatega oleks reaalsus see, et saaks manöövrit teostada ainult korralike teededega alalt - mis saab tule alla võtta suht väikeste üksuste poolt ja kindlustada ( ning oodata abivägesid ) ja manöövri ruttu ära lõpetada. Küsimus on ka ajafaktoris, tänapäevase side korral on ehk ajaline auk midagi ära teha paar tundi, vastasel juhul vaenlane toob uusi üksusi kaitsele, kust ei anna enam läbi murda.

Ühesõnaga kaasasolevad suurtükid peaks olema sama liikuvusega kui tankid ning jalavägi parema liikuvuse ( korralike vaatluseadmetega ) kui tankid.

Rindesõjas aga ei oma tankid meile niisuurt tähtsust - tankide vastu võitlus toimuks nagunii peamiselt TT rakettidega.

Mingit manöövrit saab korraldada nii CV90nete ( pmt ww2 saksa tankid nsvl-i tungides olid rohkem tasemel CV90 vs T90 ), kui liikursuurtükkidega kui ka tankide, paside ja järelveetavatega. Kuid igal juhul oleks tulemus poolpidune.