Hoolimata Venemaal Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonidest pole Peterburis Eesti toidukraami, eelkõige juustu osta mingi probleem. Ent hind on krõbe: välja tuleb käia poolteist kuni kaks korda suurem summa kui sama kauba eest Eesti poodides. Kui palju teenivad aga kauba üle piiri vedajad?
Peamiselt Eesti juustu täis laaditud käruga ostja on Narva poodides juba ammu tavaline. Narvalaste hulgas on levinud arvamus, et see on kindlasti Peterburist tulnud külaline, kes ostab lemmiktoiduainet endale, oma perele, sõpradele ja töökaaslastele. Tegelikult müüakse ostetud juust enamasti edasi Peterburi poodidele ja seda toimetavad korraga lubatud viie kilo kaupa üle piiri kümned narvalased, teenides niimoodi üsna tagasihoidlikku tulu ja riskimata eriti millegagi.
Müüakse interneti-, mitte tavalistes poodides
„Õnneseen, kes liitub meie grupiga ja seda postitust jagab, saab ühe kilogrammi Eesti juustu!” teatab Venemaa populaarse sotsiaalvõrgustiku VKontakte grupp, kes on septsialiseerunud Eesti ja Soome toodete müümisele. Selle grupi asutajad müüvad sanktsioonikaupu Peterburis, andes operatiivselt teada, mida parajasti saada on, ja võttes külastajatelt vastu konkreetsete toidukaupade tellimusi. Pool kilo mis tahes Eesti juustu, näiteks Atleeti, Valio Hollandi leibjuustu, Eesti juustu või Hiirte juustu maksab seal 350 rubla (5,15 eurot).
Eestist pärit keelatud toidukaupa müüvad Peterburis ka temaatilised internetipoed. Näiteks ühes sellises kaupluses küsitakse poolekilose paki Eesti juustu eest 320–380 rubla, teises aga juba 445 rubla (6,50 eurot), seega ligi kaks korda rohkem kui Eestis.
Eesti juustu saab osta ka mõnest Peterburi tavapoest. Ühes neist, mis asub Venemaa põhjapealinna Kirovi rajoonis, Eesti juuste letil ei ole, aga kui müüjale huvi väljendada, vastab ta abivalmilt ja toob soovitava. Mingit Eestis toodetud juustu on seal kindlasti.
Peterburis saab suurema vaevata osta ka Eesti ettevõtete toodetud suitsuvorste, viinereid, õli, hapukoort (200 rubla 500-grammise paki eest) ja muid toidukaupu, aga just juust on Peterburi turul kõige populaarsem Eesti kaup.
Eesti juust Peterburi turul – kilohind 550 rubla ehk 8 eurot. See juust võib olla nii Eestist pärit kui ka Venemaal Eesti brändi all toodetud, sest E-piimal on Peterburis tütarettevõte.
Meile makstakse 2,5–3 eurot korra eest
Ka Eesti kaupadest, mida narvalaste grupid edasimüümiseks üle piiri Venemaale viivad, moodustab lõviosa juust.
„Meile makstakse 2,5–3 eurot iga viie kilogrammi kauba Ivangorodi üleviimise eest,” sõnab Nikolai (nimi muudetud – toim). „Nii palju kui mina tean, tegutseb Narvas kolm punkti, kust selles äris osalevad tavalised süstikud kaupa saamas käivad. Nad viivad kauba teisele poole piiri, annavad kokkulepitud kohas üle ja saavad töö eest raha. Äri käib usalduse alusel ja selle korraldajad ei peta kunagi. Kui kaupa on veetud Ivangorodi niipalju, et kaubik täis saab, sõidab see toidukraamiga Peterburi.”
Kas on tõsi, et toidukaupade üleveoga on võimalik Narva mõistes korralikult teenida, kuni 700 eurot kuus? „See on täielik jama,” lükkab Nikolai kuulduse ümber. „Ööpäevas rohkem kui kolm korda üle piiri käia ei õnnestu: Vene pool lihtsalt ei lase läbi. Toidukaupade veoga võib teenida umbes 200 eurot kuus, kui pidevalt käia. Seda on raske teenistuseks nimetada, see kulub niisama – sigarettidele.”
Üks selliseid „juustusüstikute” punkte asub otse Narva südames – linnavalitsuse ja -volikogu hoovis, mida ümbritsevad ka elumajad. Sealsete majade elanikud on juba ammu rahulolematud, et nende kõrval keeb pidevalt kui mitte midagi muud, siis neile mittevajalik tegevus.
Puškini tänav 12 maja korteriühistu esimehe Viktor Krabu sõnul kaitseb elanikke „süstikute” eest naabruses asuval Peetri platsil tasulise parkimise kehtestamine ja hoovi sissepääsule tõkkepuude paigaldamine, et sinna ei pargiks need, kes on harjunud seda tegema tasuta. Kaupade üleviijad leiavad endale loomulikult kauba saamiseks teise koha.
Varem maksti rohkem
„Süstik” Nikolai vaatab alati, mida ta täpselt Ivangorodi viib, aga enamikul juhtudel on see ikka juust. „Viin ka lihakonserve, isegi kondenspiima, aga juustu on alati kõige rohkem,” kinnitab ta.
Nikolai sõnul on toidukaupade tasu eest Ivangorodi vedajad valdavalt 45–50-aastased Narva elanikud, paljud neist naised. „Need on tavalised inimesed, kellel on vaja lisateenistust,” märgib ta. „Nooremad veavad peamiselt tarbekaupu n-ö isiklikuks tarbimiseks. Nad viivad üle piiri juba kümnekiloseid kotte ja ka nende teenistus on parem – nende üleviimise eest makstakse viis eurot.”
Narva pensionär Eduard on piiriüleses äris osalenud aastaid. Ta viis eraisikutel vedada lubatud kogustes asju üle piiri juba enne seda, kui Venemaa 2014. aastal Euroopa Liidu kaupadele sanktsioonid kehtestas ja „süstikud” hakkasid hulganisti toidukaupu Venemaale viima.
„Siis maksti kauba üleviimise eest veel rohkem, 7–8 eurot ja isegi kuni 10 eurot, kui ma ei eksi. Vedasime ikka 30 kilogrammi kaupa. Mina lõpetasin selle, kui hinnad langesid ja läks juba raskeks,” selgitab Eduard. „See on ju kõikidel piiridel tavaline. Kus on võimalik piiri läheduselt teenida, seal inimesed teenivad sellelt. Narva oleks märksa raskemas olukorras, kui meil ei oleks piiri,” juhib Eduard tähelepanu.
„See on heategu”
„Süstik” Nikolai on veendunud, et aidates peterburilastel Eesti toidukaupu saada teeb ta heateo. „Kõik teavad ju, kuidas seal meie toidukaupu hinnatakse.”
See kinnitab eelkõige tõsiasja, et Peterburi turistid ostavad Narva poodidest juustu ja muid toidukaupu nii aukartust äratavates kogustes, et neid on hakatud Narvas musta huumori vaimus nimetama blokadnikuteks, justkui nende geneetiline mälu või elukoht sunniks neid toitu varuma. Tõsi, Narvas ei varu nad mitte ainult kohalikke tooteid, vaid ka Itaaliast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt pärit delikatesse.
„Ma käin naisega paari nädala tagant Narva-Jõesuus meditsiiniprotseduuridel ja iga kord lähen tagasi maksimaalse koguse toidukaupadega, millega Venemaale lastakse, ehk praktiliselt toidukaupa täis pagasiruumiga. Sugulaste ja tuttavate tellimusi jätkub. Mina muidugi selle pealt ei teeni,” ütleb Peterburi elanik Andrei. Ta lisab, et Eesti piimatoodete kvaliteet on kindlasti Vene toodete omast parem.
Narvas on suurem tax free käive kui Tallinnas
Venemaa kodanikud käivad Narvas sisseoste tegemas nii isikliku sõidukiga kui ka paari Peterburi turismifirma kaudu, kes korraldavad väikebussidega ostureise põhimõttel „siis, kui piisavalt rahvast koguneb”. Suur osa Vene turiste teeb sisseoste Narva poodides eelkõige teel Tallinnast koju.
2017. aasta esimese poole tulemuste põhjal möödus Narva Tallinnast mitte ainult tax free tehingute hulga, vaid ka käibe poolest, mis oli üle viie miljoni euro.
Narva kaubanduskeskuse Fama turundusdirektori Nadežda Šaševa sõnul tehti Tallinnas jaanuarist juunini 24 451 ja Narvas 50 931 tax free tehingut. Venemaa kodanikud vormistavad tax free tagastuse muu hulgas ka toidukaupade kohta. „Süstikute” üleveetavate kaupade kohta tax free tagastusi ei vormistata, sest neid viivad üle narvalased, mitte Venemaa kodanikud.
[Siin on tõenäoliselt mõeldud käibemaksutagastust? Kriku]
„Viia ei ole keelatud, aga…”
Eesti maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul pole Eesti seaduste järgi selliste kaupade nagu rõivad ja toidukaubad väljavedamine keelatud.
„Aga enne sellise tööga nõustumist peaks inimene hästi järele mõtlema,” rõhutas Aasmäe. „Selliselt tegevuselt saadud tulu ei ole seaduslik, kui tööandja ei maksa töötaja eest makse. Väga põhjalikult tasub järele mõelda selle üle, kui ohutu on selline toidukaupade ülevedu, sest vedaja ei tea, mis pakendites tegelikult on. Võib tulla ebameeldiv üllatus, kui kuhugi pannakse midagi ebaseaduslikku. Sellisel juhul vastutab esmajärjekorras see, kelle juurest üleviimiseks keelatud kaup leiti.”
Venemaa Loode tollivalitsuse pressiteenistus märkis, et riigipiiri Vene-Soome lõigus, Viiburi tolli tegevuspiirkonnas on alati olnud pingelisem olukord kui Vene-Eesti piiri Narva lõigus. Viimasel ajal on just Viiburi toll karistanud rohkesti füüsilisi isikuid, kes on viinud isiklikuks tarbimiseks mõeldud kaupade kattevarjus deklareerimata üle piiri kaupu, mida kavatsetakse müüa.
Venemaa tolli Kingissepa pressiesindaja Olga Djatko teatel alustasid Ivangorodi tollipunkti ametnikud tänavu esimeses kvartalis 80 administratiivõigusrikkumise menetlust füüsiliste isikute kohta, kes vedasid üle piiri nn kommertspartiisid või kaupu, mida on keelatud Venemaale sisse vedada, näidates neid isiklikuks tarbeks mõeldutena. „115 juhul keelduti füüsilistele isikutele neid kaupu isiklikuks tarbimiseks välja andmast,” märkis Djatko.
Selles, kui eraisikud viivad üle piiri lubatud kogustes lubatud kaupu, Vene toll probleemi ei näe.