www.militaar.net

Cкорость, с которой лидер российской нефтедобычи сжигает наличные, достигла 1,93 миллиарда рублей в день, или 80 миллионов рублей в минуту.

Оставшиеся у "Роснефти" резервы покрывают лишь пятую часть ее краткосрочного долга, сумма которого увеличилась на 25%, до 2,02 триллиона рублей.

Venemaa-ekspert: uutele sanktsioonidele vastamine läheks Putinile kalliks maksma

Mark Galeotti hinnangul peavad ka Euroopa ettevõtted kaaluma, kuidas Ameerika sanktsioonidega mitte tule alla jääda.

Praha rahvusvaheliste suhete instituudi UMV teaduri ja õppejõu Mark Galeotti sõnul märgivad USA uued Venemaa-vastased sanktsioonid rahvusvahelise olukorra muutumist. Galeotti hinnangul peavad nii venelased kui ka eurooplased lähiajal arvestama sanktsioonidega, mis jäävad tõenäoliselt paika väga pikaks ajaks.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ütles uute Venemaa-sanktsioonide kohta, et see hetk muutis USA-Venemaa suhteid lausa järgmisteks aastakümneteks. Kui ajalooline on see hetk teie arvates?

Vaatame neid kahte asja eraldi: sanktsioone endid, mis on küll märkimisväärsed, aga mitte kriitilise tähtsusega, ja sedasama uut mehhanismi, mis nõuab, et kongress peab olema see, kes sanktsioone leevendab. Me oleme jõudnud olukorda, kus sanktsioonide režiimi oleks niikuinii olnud keeruline leevendada. Aga kongressi paika pandud nii-öelda lapselukk kindlustab selle, et sanktsioonid kestavad kindlasti väga pikka aega. Muidugi aitab kaasa see, et Venemaa tõenäoliselt ei lahku Krimmist. Kindlasti mitte sel ajal, kui Putin võimul on, aga suure tõenäosusega ka pärast seda mitte.

Seniajani oli vähemasti võimalus sanktsioone osalt leevendada, juhul kui näiteks Donbassi jaoks Ukrainas mingi lahendus leitakse. Kuid uute sanktsioonide puhul on tegemist tagasivaatavate meetmetega. Need ei ole sellised, et „me kehtestame piirangud seniks, kuni te hakkate tegema õiget asja”, vaid niisugused: „Te tegite midagi halba ja nüüd me karistame teid.” See on oluline erinevus.

President Trump ütles, et kongress on sellega tema käed sidunud. Kui palju võib see muuta USA välispoliitikat üldse?

Ausalt öeldes ei olnud minu arvates lähemas tulevikus Ukraina ja sanktsioonide puhul oodata mingit positiivset arengut. Niisiis: kas Trumpil on õigus, et sanktsioonide seadus võtab temalt tegevusvabadust vähemaks? Muidugi ja see oligi asja mõte. On see kongressi süü? Kongress poleks seda ju teinud, kui Trump poleks ise jaburalt käitunud ja Venemaa ja Putini kohta imelikke asju öelnud. Seega saab Trump süüdistada ainult iseennast. Süüdlasest hoolimata tundub mulle, et see käik muudab täielikult kogu sanktsiooniderežiimi ja selle aluseks olevat poliitilist ja majanduslikku konflikti.

Kirjutasite ühes artiklis, et Vladimir Putini vastulöök – USA diplomaatilise esinduse vähendamine Venemaal – tundus olevat pigem vastumeede eelmistele sanktsioonidele, mille kehtestas president Barack Obama eelmise aasta lõpus. Mida Venemaa veel teha saab? Mis hoovad neil alles on?
Selles asi ongi: aus vastus on, et neil pole varuks midagi, millel poleks liiga kõrget hinda Venemaa enda jaoks. Võib-olla nad võtavad poliitilistel põhjustel veel midagi ette, kuid huvitav oli vaadata, kuidas Putin nädal tagasi pühapäeval üsna otseselt välistas uued vastumeetmed juhul, kui midagi uut ei tehta. Samuti on sümboolne see, et just Dmitri Medvedev – palju vähem oluline tegelane riigi eesotsas – oli see, kes väga jõuliselt rääkis majandussõjast. See viitab, et nad kavatsevad olla sõnades karmid, kuid uusi meetmeid ei ole oodata.

Kui vaadata, mida neil üldse oleks võimalik ette võtta, siis kõigepealt oleksid neil majandusmeetmed. Tõsi on, et paljud USA ettevõtted on Venemaal aktiivsed ja neil on suur turuosa, rääkigem kasvõi Apple’ist ja Google’ist või McDonalds’ist ja Mastercardist. Aga kui vastumeetmed võiksidki neid ettevõtteid häirida, siis poleks see märkimisväärne. Venemaa pole suurte firmade jaoks niivõrd oluline. Lõppude lõpuks moodustab Venemaa osakaal Ameerika impordist 0,1% ja ekspordist 0,2%.

Venemaa võiks ka näiteks keelduda Ameerika astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama saatmast. Ent ma olen kuulnud, et Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos tegi asepeaminister Rogozini juures lobitööd, et seda ei muudetaks, sest NASA järgmise 18 kuu jooksul makstav miljard dollarit on nende jaoks kriitilise tähtsusega. Venemaa võiks peatada mõne maavara nagu titaani eksportimise. See tõstaks natuke maailmaturu hindasid, kuid USA suudaks kindlasti leida uusi allikaid. Seega on kõik need majandushoovad keerulised.

Geopoliitiliste vastumeetmete mõttes võivad nad tõesti hakata palju jõulisemalt tegutsema näiteks Süürias, kuid siin tuleb mängu kahaneva kasulikkuse seaduspära. Kui Venemaa ei lähe niikaugele, et ründaks seal Ameerika sõjaväebaasi – mis võrduks sõja kuulutamisega –, siis väikest viisi eskaleerimine või uute sihtmärkide ette võtmine ei annaks suuremat tulemust. Venemaa võib hakata ka Põhja-Korea liinis rohkem probleeme tekitama, kuid nende peale võib Hiina ärrituda. Seega on neil ka geopoliitiliselt ootamatult vähe võimalusi, mida nad võiksid suuremate kuludeta kasutada.

Lõpuks on veel sümboolsed käigud. Ma tean, et kui detsembris arutati võimalikke vastukäike Barack Obama diplomaatide väljasaatmisele, siis Ameerika diplomaatide vähendamise võimalus oli kõige ekstreemsem käik, toona otsustasid nad seda mitte kasutada ja panid selle praeguseni kõrvale. Kõik järgmised saatkonnatöötajate hulga vähendamised võivad hakata mõjutama viisade väljastamist, kuid see ässitaks omakorda ameeriklasi oma meetmetega vastama. Samuti poleks sellel enam samasugust mõju – ühel korral pälvib see suurt tähelepanu, kuid uuesti tehes ei vii sind enam kuhugi.

Tahtmata Putinile ja tema sõpradele kuidagi kaasa tunda, võib öelda, et nad on olukorras, kus igasugune eskaleerumine läheb neile endale kalliks maksma. Ukrainas võivad nad veel aktiivsemaks muutuda, kuid ka seal pole odavaid lahendusi.

Euroopa Komisjon on juba teinud lobitööd selle nimel, et USA sanktsioonid oleksid vähem jäigad. Sellest hoolimata suhtuvad Saksamaa ja komisjon sanktsioonidesse endiselt ettevaatlikult. Kui palju see kõik Euroopat mõjutab?
Mulle tundub, et see võib hakata Euroopat mõjutama küll. Tõepoolest on seaduses klausleid, mis nõuavad konsultatsioone, sanktsioonide rakendamises on samuti paindlikkust ja kui USA soovib, võivad nad Euroopa projektidesse leebemalt suhtuda. Ühtaegu tunduvad ameeriklased olevat praegu üsna jõuliselt meelestatud. Me oleme näinud, et nende poliitikast paistab üha rohkem välja põhimõte „Ameerika ennekõike”. Ja hoolimata sellest, et kongressi vabariiklased panid sisse klauslid, et Valge Maja ei saaks ise neid sanktsioone leevendada, tundub, et nad on ülejäänus Donald Trumpiga üsna samal lainel, otsides võimalusi, kuidas kaitsta maailmas USA majandushuve.

Euroopa ettevõtted on olukorras, kus nad peavad kas riskima Ameerika sanktsioonidega või loobuma osast projektidest. See hakkab tekitama probleeme ja seda tuleks vaadata laiemas USA ja Euroopa Liidu suhete kontekstis. Ühtepidi ei taha ükski Euroopa riigijuht paista Donald Trumpi vastu avalikult kriitiline, sest kõik on aru saanud, et ta on tegelikult väiklane ja kättemaksuhimuline mees.

Teisalt on terve Euroopa üha ettevaatlikum, sest need sanktsioonid on puhtalt USA soolo. Tegemist ei ole maailmakorra stabiliseerimiseks mõeldud meetmetega, nagu olid Krimmi ja Donbassi puhul kehtestatud sanktsioonid. Neil puudub täielikult väljumisstrateegia. Varasemad, Krimmi ja Donbassi sanktsioonid olid üsna selged: need pandi paika, sest juhtus asi X – „kui sa enam ei tee, siis me leevendame sanktsioone”. Uued on nii ulatuslikud, et mitte ainult venelased ei arva, et need jäävad igaveseks paika, vaid ka eurooplased peavad nendega kuidagi hakkama saama. See on väga suur muutus ja näide sellest, kuidas ameeriklaste vimm Putini vastu mõjutab nüüd kogu maailma.

2korda2 kirjutas:Otto,
oli aeg kui VF kuulutas välisvõla teenindamisele moratooriumi. Minul on see aeg veel selgelt meeles - sain sealt oma esimese (ja siiani suurima) laksu isiklikelt investeeringutelt. Kokkuvõttes aga riigi suurt kokkukukkumist ei juhtunud - näe, siin juba õieti ei mäletatagi seda.
Rahvusvaheliste laenude teenindamine on asi mille punktuaalne järgimine on oluline tsiviliseeritud osapoolte korral. Kui VF kuulutab ühelt hetkel välisvõla sarnaselt EV redistega "non-grata-ks", siis nii ongi. Laenu juurde ei saa aga samas juba hundi kõhus oleva kättesaamine on ka võrdlemisi raske (rahvusvaheline kohus võib igasugu otsuseid teha aga kui süüdiolev pool otsuseid lihtsalt täitma ei hakka, siis...).
Samal ajal on VF-l muule maailmale ihaldusväärset kaupa. Küll leitakse keegi, kes (küll alandatud hinnaga) kauba eest kõva valutsi ka lauale lööb. Ahnus, eksole, viib edasi. Ja erinevalt eestlastest on venelastel (suurel osal) ikka veel valmisolek "suure isamaa" nimel kartulikoori süüa.
Kokkuvõttes:
VF ei ole tavaline riik ja seetõttu ei saa selle toimimisse ka tavalise loogikaga läheneda. Venelased on harjunud kannatama. Õigupoolest seal vist ei osatagi elada heaoluriigi tingimustes - ikka peab "ora perses" olema.

ruger kirjutas:Rosnefti rahatagavarad pidid põlema tempoga 2 miljardit rubla päevas...
Tsiteeri:
Cкорость, с которой лидер российской нефтедобычи сжигает наличные, достигла 1,93 миллиарда рублей в день, или 80 миллионов рублей в минуту.
Оставшиеся у "Роснефти" резервы покрывают лишь пятую часть ее краткосрочного долга, сумма которого увеличилась на 25%, до 2,02 триллиона рублей.
http://www.finanz.ru/novosti/aktsii/ros ... 1002233926

"I don’t think we’ll see a lot of Russians returning to the land. We tried to hire local people but they would just get drunk and disappear. Russians don’t want to work on farms. Our five employees are from Central Asia. They know how to work."

Daniel is skeptical about the "boom" in Russia's organic market, which reportedly grew 60 percent from 2010-16. After Russia implemented its targeted ban on foreign food imports, President Vladimir Putin said his country could become the world's leading producer of "healthy, ecologically clean, high-quality food."

Daniel: "I think those numbers are probably inflated. My theory is it’s mostly just big companies putting a sticker saying “organic” on things and charging more. There’s no regulation here. The trend for organic is limited to a very small demographic.

"The quality of the Russian equipment is generally poor. Once, we bought a Russian machine for grinding berries, but we eventually just had to send it back. The foreign machines are much more expensive, but we need something reliable."

But he says high lending rates present a hurdle for many people looking to get into farming.

Sergei: "It's impossible for a farmer to get a loan, that's something you only see on Russian TV. At 25 percent interest you'd have to be crazy. I wouldn't be able to repay a loan like that in my lifetime."

Sergei: "It is true that Russians don't want to work on farms. I start laughing when I watch the news. They talk about unemployment, but meanwhile my farm manager can't find a dairymaid or a shepherd. Russians are like Italians, always on siesta."

Jura kirjutas:Kirjutatakse MC-21 arenguplaanidest
http://tehnoomsk.ru/node/2805
Samas - vaadates müüginumbreid, siis... ma ei saanud korraks aru, miks nad üldse sellega tegelevad.
https://en.wikipedia.org/wiki/Irkut_MC-21

Sanktsioonid Venemaal. Sisemaine infosõda ja tavainimese toidulaud

Juuli alguses olin Udmurtia pealinnas Iževskis kongressil. Suur ja pompoosne üritus ja sama muljet avaldav bankett. Lähenesime ühe vene kolleegiga toiduga kaetud lauale. Meie ees laiutasid liuad juustupallidega. Kolleeg võttis taldriku ja libistas pilgu üle laua. Juustupalle silmates jäi ta käsi kõhklevalt õhku rippuma. Võtsin ise juustupalli ja näkitsesin seda ettevaatlikult. Tegemist oli ehtsa juustuga – mitte just kõige maitsvamaga, aga siiski.

Venemaast ja sanktsioonidest kirjutades kipuvad korrespondendid tavaliselt kajastama suurt poliitikat ja majandust. Üksikutel juhtudel küsitakse ka tavalise venemaalase arvamust. Selliseid reportaaže on lõbus vaadata. Kaamerasse püütud venemaalane üldjuhul naeratab pingutatult ning teatab, et kas tema ei märka mingeid sanktsioone, kõik on hästi; ta pole kunagi armastanud välismaa toitu, nüüd on kodumaist rohkem ja kõik on hästi või nojah, esimest jogurtit või vorsti just osta ei maksa, peab veidi otsima, aga on kõik hästi.

Praktiliselt ükski Venemaa elanik ei hakka välismaa reporteri kaamerasse kaeblema. Nad ju teavad, et tegemist on infosõjaga ja igaüks on lahinguväljal sõdur.

Vesine viin ja seebimaitseline õlu

Infosõda ja elustandard on Venemaa sanktsioonidest rääkides ühe mündi kaks külge. Välismaal eriti ei teata, et olenevalt müügiartiklist on 60–90% Venemaal tehtud piimatooteid palmiõlist. Ametlike andmete järgi. Lihatoodete olukord ei ole palju parem. Näiteks Jakutskist nalja pärast ostetud Tallinna vorst, mida seal peetakse üheks parimaks kohalikuks lihatooteks, oli nii sulfaate ja nitraate täis, et seda keeldusid Eestis söömast nii inimesed kui ka loomad. Kaamera taga tunnistab enamik venemaalasi suhteliselt ruttu, et toiduainete kvaliteet jätab soovida. Tavaliselt aga lisatakse ruttu, et on võimalik osta hirmkallist kodumaist võid, juustu ja vorsti, peab lihtsalt raha olema. Omast kogemusest väidan, et tegelikult on asi märksa hullem, kui ka kõige avameelsem venemaalane räägib. Inimesed on tasapisi, ent pidevalt halveneva toiduainete kvaliteediga lihtsalt harjunud.

Putin oma eluajal sanktsioonide lõppu ei näe (189) 03.08.2017
PUUST JA PUNASEKS: Kuidas on sanktsioonid mõjutanud Venemaad, kuidas Euroopa Liidu riike? (125) 08.07.2017


Uurimisandmete järgi suudab 70% Venemaa elanikkonnast katta ainult oma esmased vajadused: toit, riietus, kommunaalkulud.

Illustreerimiseks järgmine lugu. Mul on Moskvas väga hea sissetulekuga kolleeg. Ta jutustas mulle, et tänu piisavalt paksule rahakotile suudab ta leida peaaegu kõik, mida vajab. Ta ostab toiduaineid hirmkallist elitaarsest poeketist Azbuka Vkusa või väiketootjatelt. „Aga ma tean, et kuulun moskvalaste ülemise 10% hulka, kes seda endale lubada saavad.” Ta kiitis mulle Vologda koorevõid. Kui tal hiljuti külas käisin, palusin seda kiidetud Vologda võid proovida. Eestis oleks selline poolmargariin või odava segmendi kaup, poeketi oma kaubamärgi kandja. Venemaal maksab sama suur pakk rubla kursist olenevalt kolm või neli eurot. Ühesõnaga, kui teil ei vea ja te satute Venemaal regiooni, millel pole oma piima- ega lihatööstust, siis ei saa te surrogaattoiduainetest üle ega ümber. Lisage siinkohal seebimaitseline õlu, madala sordi jahust tehtud leib ja – see on Venemaal ennekuulmatu! – järjest vesisemaks muutuv viin.

Miks venemaalased seda stoiliselt kannatavad? Sellepärast et nad teavad, et lääne sanktsioonide eesmärk on hävitada Venemaa ja kangutada võimult lahti armastatud president. Seda räägitakse inimestele televiisorist. Kusjuures president ise on mitu korda ütelnud, et lääs oleks Venemaa-vastased sanktsioonid niikuinii varem või hiljem kehtestanud. Krimm ja Ukraina ei puutu asjasse, läänele ei meeldi tugev ja rikas Venemaa.

Nii irooniline kui see ka poleks, ühes mõttes lääne poliitikute ja Venemaa elanikkonna eesmärgid kattuvad: mitte ajada asja nii hulluks, et tekiksid rahutused. On vähe teada fakt, et Venemaal toimub aastas u 500 protestiaktsiooni, see on u 1,5 juhtumit päevas. Need on aga mittepoliitilised sotsiaalsed või majanduslikud meeleavaldused: polikliiniku sulgemise vastu, nõudmised maksta kinnipeetud palku, uuesti avada lasteaed, anda üle lubatud korterid. Tihti kannavad protestijad presidendi portreid, meenutamaks korrumpeerunud ametnikele, et nad ei täida riigijuhi korraldusi. Aga kardetakse „Maidani kordumist Venemaal”.

Müügiartiklist olenevalt on 60–90% Venemaal tehtud piimatooteid palmiõlist. Ametlike andmete järgi.

Uusimate uurimisandmete järgi suudab 70% Venemaa elanikkonnast katta ainult oma esmased vajadused: toit, riietus, kommunaalkulud. Jaanuarist kärbiti meditsiini finantseerimist 40%. BBC Venemaa korrespondendid arvutasid vanade ja uute poetšekkide põhjal välja, et keskeltläbi on Venemaal toiduained viimase kolme aasta jooksul kallinenud 69%, samal ajal kui palgad on tõusnud ainult 19% ja ametlik tarbekaupade indeks 29%. Teisalt, inimesed on aeglaselt langeva elukvaliteediga kohanenud, otsest kollapsit ei ole ja kõiges saab süüdistada läänt. Niikaua kui enamik usub, et kannatada on vaja, sest tegemist on Venemaa purustamise vandenõuga, ei hakka Venemaa elanikkond protestima. Vähemalt presidendi ja tema poliitika vastu mitte.

Mässu ei tule

Sanktsioonidest kõneldes kasutatakse Venemaal tihti väljendit „külmkapp televiisori vastu” – kas rahvale loeb rohkem riiklikult kontrollitud infotulv või reaalne eluolu. Paljud lääne analüütikud prognoosivad Venemaale juba aastaid peagi saabuvaid rahutusi. Kui mõnevõrra tunda idanaabri elu ja mõtteviisi, on selge, et suuri poliitilisi mässe ei tule. Oranžide revolutsioonide paranoia on nii suur, et lihtinimesed tulevad ise tänavale võimukukutajaid kukutama.


Asi on märksa hullem, kui ka kõige avameelsem venemaalane räägib. Inimesed on tasapisi, ent pidevalt halveneva toiduainete kvaliteediga lihtsalt harjunud.

On aga üks muret tekitav pisiasi, mis näitab, et midagi on nihu läinud või minemas. Hoolimata Keskpanga ametlikust avaldusest, et inflatsioon pole üldse nii hull, ja võimulolijate kinnitustest, et läänes on asjad veel hullemad, on Vene ametlikus ja mitteametlikus meedias (eriti foorumites) hakatud kõnelema peagi saabuvast sõjast. Seda õõvastavat entusiastlikku sõjaootust mäletan ma Venemaal esimeste sanktsioonide kehtestamisest, ent alates teadetest uute USA sanktsiooniseaduste kohta paistab narratiiv kasvanud ja rohkem levinud olevat. Ametlikud isikud seda narratiivi ei toeta, ent ei tehta ka midagi rahva rahustamiseks.

Miks venemaalased seda stoiliselt kannatavad? Sellepärast et nad teavad, et lääne sanktsioonide eesmärk on hävitada Venemaa ja kangutada võimult lahti armastatud president. Seda räägitakse inimestele televiisorist. Kusjuures president ise on mitu korda ütelnud, et lääs oleks Venemaa-vastased sanktsioonid niikuinii varem või hiljem kehtestanud. Krimm ja Ukraina ei puutu asjasse, läänele ei meeldi tugev ja rikas Venemaa.