Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[nimetu]

Ma väidan et ei ole, vähemalt mina ei leidnud. Kirjeldati olemasolevat ja deklareeriti probleeme aga mitte lahendusi.

Sa võid ju muidugi edasi jaurata et "madis loll" aga äkki parem paned mõne viite ?

Ma võin tegelikult ühte väga head loengut jagada, mis lahkab seda teemat. Seal räägitakse nii nende äärmusjuhtudest õppimise kohta kui ka näiteks käitumise simuleerimisest. Puhtalt masinõppimise seisukohastki on seda huvitav vaadata.
https://www.youtube.com/watch?v=Q0nGo2-y0xY

[Kriku]

Sa ei saanud algsest võrdlusest aru ja hakkasid punnitama mingit täiesti asjasse puutumatut vestlusroboti juttu.

Nõus, ma ka ei saa aru, kuidas vestlusrobot asjasse puutub.

Teemale lähemale tulles: tsiviilliikluses võiks liiklusmärgid nagunii andmebaasis olla. Ega ma eriti aru ei saa, miks nii oluline on neid automaagiliselt tuvastada. Sõjanduses on vastupidi - kaardid võivad ju olemas olla, aga üldiselt, mida rohkem ise ringi vahtida, seda parem.

[nimetu]

Ega ma eriti aru ei saa, miks nii oluline on neid automaagiliselt tuvastada.

Eesmärk on iseseisvam, paindlikum ja odavam autonoomne süsteem.
Waymo tegelikult kasutab ka kõrge definitsiooniga kaarte positsioneerimisel ja sõidu planeerimisel. Andurid on neil pigem igasuguste objektide tuvastamiseks.
Tesla tahab aga paindlikumat süsteemi, mis ei vajaks taolisi kaarte ning suudaks täiesti iseseisvalt keskkonnas orienteeruda. See, pluss ainult kaameratele lootmine, teeb nende ülesande mäekõrguselt keerulisemaks.

Ma olen lugenud arvamusi, et tegelik põhjus miks Tesla radarist loobus oli selle kehv kvaliteet ja nende võimetus selle andmeid rahuldavalt töödelda ja teiste sensoritega sulandada. Sellisel juhul pole ka ime, et otsustati tootmis- ja arenduskulusid kokku hoida.

[Kriku]

Ma saan aru, mis on eesmärk, aga ma ei saa aru, milleks seda vaja on. Militaarturule sisenemiseks...?

[nimetu]

Ma saan aru, mis on eesmärk, aga ma ei saa aru, milleks seda vaja on. Militaarturule sisenemiseks...?

Pigem vastupidi - tsiviilturule sisenemiseks. Tesla tahab oma sõidukeid müüa tavalistele inimestele ja selleks peab süsteem olema paindlik ja odav. Samal ajal keskenduvad teised autonoomsuse arendajad kommertsklientidele (igasugused veofirmad jne), kes sõidavad tõenäoliselt kindlates piirkondades ning kelle jaoks sõiduki hankimise maksumus pole nii tähtis kui selle kasutamiskulud. Autonoomsus on kallis ning kõik ei saa seda endale lubada. Ma arvan, et kommertsklientidele lootmine on pikemas plaanis perspektiivikam.

Militaarotstarbe jaoks on tõenäoliselt just vastupidiselt vaja rohkem erinevaid andureid, sest keskkond on keerukam ning masina töö peab ka anduri rikke korral olema tagatud. Kuigi ma arvan, et täiesti autonoomsed militaarotstarbelised maismaasõidukid on väga väga kauge tulevik (kui üldse otstarbekas ja võimalik). Õhusõidukitega võib olla tiba teine lugu.

[Fuchs]

Ma täiesti usun, et ühel ilusal päeval saab AI-ga isesõitev auto tootmisküpseks ja on igas mõttes parem kui suvaline inimjuht. Need isesõitvad autod jäävad ju ka mõne aasta pärast vanaks. Mul oli näiteks 5 aastat vana audiga pidev jama parkimisanduritega, audiosüsteem nöökis (makk jäi vahest ise mängima) ukselukud streikisid. Meie niiske ja suures ulatuses kõikuva temperatuuriga kliima hädad. Sellised lihtsad asjad mis inimjuhti ei sega sõitmast ja remonti ei viitsinud tükk aega nende probleemidega minna.
Mis saab siis kui isesõitvatel autodel kriitilised komponendid vananevad ja ära hakkavad kukkuma? Jääd autoga tee äärde või muutub see isesõitev masin siis tavaliseks sõiduautoks? Oht on veel, et isesõitvate autode ajastul kauges tulevikus mandub inimjuhtide sõiduoskus.

[Kilo Tango]

...

Teemale lähemale tulles: tsiviilliikluses võiks liiklusmärgid nagunii andmebaasis olla. Ega ma eriti aru ei saa, miks nii oluline on neid automaagiliselt tuvastada. ...

Liiklusmärgid kipuvad päriselus kahjuks "tekkima", "kaduma" ja "ringi jalutama". Eriti, kui vaadata Eestist väljapoole, aga ka Eestis tehakse pidevalt mingeid muudatusi. Küll ümbersõitudega, uute teedega, tee liikluskõlblikkuse ümber hindamisega, ehitiste valmimisega (koolid, lasteaiad) jne. Ainuüksi Tallinnas tekib aastas ca. 45 uut liiklusmärki (vähemalt selle artikli andmetel: https://www.err.ee/600507/ule-30-000-li ... lisamisega). Lisaks on meil nüüd ju udupeened ja moodsad muutuva teabega liiklusmärgid ja miskipärast kahtlustan, et ka muu maailm kasutab selliseid.

[Kriku]

Üldiselt tsiviilliikluses pole suurt midagi, mis pidevalt muutuks. Mistõttu loll-lihtne puhverdamine (nagu see ka inimese peas toimub) ongi minu arvates kõige otstarbekam lahendus.

Ainuüksi Tallinnas tekib aastas ca. 45 uut liiklusmärki

See on ikka VÄGA madal sagedus... Ma väidan, et pilveteenus, mis pidevalt ajakohast liikluskorraldusvahendite infot pritsib, on puhtalt ettevõtmise asi. Võimalik muidugi, et see on küll e-riigiga ära hellitatud allakirjutanu jaoks lihtne, aga maailma suurima majanduse jaoks püüdmatu utoopia. Umbes nagu maakaablid Tokyos.

[nimetu]

Liiklusmärgid kipuvad päriselus kahjuks "tekkima", "kaduma" ja "ringi jalutama".

Jah. Aga mitte ainult liiklusmärgid aga ka tänavad, ehitised, igasugused objektid jne on pidevalt muutuvad. Selle info värskendamine on üsna mahukas töö. Ja sõidukite puhul peaks see uuendamine toimuma tundide, mitte päevade, nädalate või kuudega.

Lihtne näide, sild pannakse mingitel öödel teetööde jaoks kinni. Tihti võib juhtuda, et selline asi pole kindlalt planeeritud, sest tööde graafik võib erinevatel põhjustel siia või sinna nihkuda.

[Kriku]

Aga mitte ainult liiklusmärgid aga ka tänavad, ehitised, igasugused objektid jne on pidevalt muutuvad. Selle info värskendamine on üsna mahukas töö.

Ma kirjutasin ainult liikluskorraldusvahenditest.

[nimetu]

Ma kirjutasin ainult liikluskorraldusvahenditest.

Ka need võivad olla ju ajutised.
Point on igatahes selles, et kaartide värskena hoidmine (mõistliku aja piires) on üsna suur töö.

[Kriku]

Ma kirjutasin ainult liikluskorraldusvahenditest.

Ka need võivad olla ju ajutised.

Jah - ning see taat, kes ajutise märgi üles paneb, lükkab selle nutiseadmesse ka sisse. Administratiivne, mitte tehniline probleem.

Kui muust rääkida, siis tee piirid - kus auto üldse olla tohib - võiks ju ka linnade kohta päritavad olla. Reaalsuses otsustatakse seda tihti selle järgi, kuhu rehve lõhkumata pääseb. Mulle tundub, et selle automaagiline hindamine võib olla veel keerulisem kui liiklusmärgid.

[nimetu]

Administratiivne, mitte tehniline probleem.

Oleks elu vaid nii lihtne. Päris elu pole täiuslik ja alati tuleb ette vigu ja probleeme. Keegi unustab või paneb märgi valesti jne.

Mida ma tegelikult öelda tahan on see, et kaartide kasutamine on täiesti aktsepteeritav ja praktiline lahendus keskkonna mudeldamisel, kuid see ikkagi eeldab teatavat paindlikkust autonoomsetes süsteemides. Üks asi, mis inimest masinast eristab on võime riske võtta ning reegleid rikkuda. Kui miski asi on jabur, siis võime väga kiirelt võtta vastu otsuse seda ignoreerida. Masinad ei saa seda mitmetel põhjustel teha.

Hea näide, kuidas ajutised objektid võivad autonoomse sõiduki totaalselt segadusse ajada:
https://youtu.be/zdKCQKBvH-A?t=661
Masin tõenäoliselt arvas, et otse teise ritta pööramine pole reeglipärane ja ohutu ja ei osanud enam midagi teha.

[Kilo Tango]

Ma väidan et ei ole, vähemalt mina ei leidnud. Kirjeldati olemasolevat ja deklareeriti probleeme aga mitte lahendusi.

Sa võid ju muidugi edasi jaurata et "madis loll" aga äkki parem paned mõne viite ?

Ma enam ei viitsi kõike lahkama hakata, kuid:
1. Sildistamise kohta on eraldi 2 lõiku - manuaalse ja automaatsildistamise kohta. Videos on näha nii probleemid, kui ka nende lahendamise meetodid. Kui objekti ei suudeta sildistada, ei tähenda see, et seda ignoreeritakse. Siis on see (pall näiteks) lihtsalt sildistamata objekt.
2. Kõik sõidukid jms. liikuvad tegelased joonistatakse 3D-sse ümber ja varustatakse liikumisvektoritega, mis võimaldab prognoosida ka teiste objektide varju jäävate objektide liikumist

Kõige aluseks on ikkagi see, et toimub mitme kaamera komposiitvideo analüüsimine, mitte üksikute kaadrite analüüsimine. Tulemuseks üsna hea objektide ära tundmine ja asukohtade ning liikumise prognoosimine. Kas ka piisavalt hea veel - ei tea. See, mida meile näidati, on ikkagi pinnavirvendus.

[Kriku]

Oleks elu vaid nii lihtne. Päris elu pole täiuslik ja alati tuleb ette vigu ja probleeme. Keegi unustab või paneb märgi valesti jne.

Samamoodi võib väita, et digitaalne lahendus on ohutum, sest plekitahvli võib keegi ümber lükata või endale koju viia. Vigu juhtub mõlemat pidi.