Vene vs. Lääne tankid

[Xender]

Üldiselt on vene tankide kuni T72A mida olen ise näinud viga (ning minu andmetel pole seda ka kuidagi parandatud) kinniste luukidega väga kehva olukorra tunnetus. Kolonnis lastakse masin ära ja eessõitev tank ei saa sellest isegi arugi.

Kõik viimase aja Leo 2 ja Abramsi täiendused ongi just rõhunud sellele, et oleks võimalikult hea 360 kraadine ülevaade mis toimub masina ümber. See kõik eeldab peale korraliku panoraamsihiku, ka kaamereid, sensoreid ja tarkvara mis ütleb komandörile, et midagi kahtlast toimub.

Termosihik annab muidugi juurde palju ning eriti kinnistel ja poolkinnistel aladel. Kuid jälle - sellest on siis kasu kui keegi seda pidevalt passib ja seda veel õiges suunas.

Sealjuures lisades juurde TT rakettidel toimunud arengud, tekib väga õigustatud küsimus mis kasu on T62 lahinguväljal, kui vastase isegi kergemale soomustehnikale ta faktiliselt ohtu ei kujuta ( ma olen üsna kindel, et isegi CV90nega lõppeb tal kohtumine lahtisel - poolkinnisel maastikul fataalselt 9 juhul 10nest). Samal ajal aga kõik jalaväe TT relvad läbistavad ta (kui puhtalt jalaväge rünnata).

Selles osas oleks venelastel kordi arukam võtta see masin kasutusele näiteks 122mm STV või 120 miinipilduja kandjana, sest 2S1 hakkab ka vanaks jääma ning ukraina sõda on näidanud, et liikursuurtüki hea killukaitse (mida T62 veermik pakub) pole üldse halb asi.

[Fuchs]

Üldiselt on vene tankide kuni T72A mida olen ise näinud viga (ning minu andmetel pole seda ka kuidagi parandatud) kinniste luukidega väga kehva olukorra tunnetus. Kolonnis lastakse masin ära ja eessõitev tank ei saa sellest isegi arugi.

Selle jutu kinnituseks soovitan Trummil korra T72 tankis erinevatel kohtadel istuda proovida (Kubinka tankimuuseumis vanasti oli see võimalus). Juhikohale minul oma pikema kasvuga pole üldse asja, ilmselt kuidagi pakiksin ennast sinna ära aga mingist adekvaatsest masina juhtimisest ei oleks juttugi. Väljavaade on võrreldav lukuaugust piilumisega, tanki juht ilmselt juhib tanki korralduste järgi, mis tulevad kõrvaklappidest kellegi teise käest. Sisse-väljaronimine on väga ebamugav ja vajab kindlasti palju treenimist. Tagapool komandöril ja laskuril on esmapilgul nagu õhku rohkem aga ega tegelikult seal ka midagi hõisata ei ole kui võrrelda lääne sama perioodi konkurentidega.
Omamoodi muljetavaldav on see inseneritöö, et kuidas on nii täis topitud kasti suudetud luua 3 pisikese inimese jaoks istekohad .
Tegemist on minu hinnangul tüüpilise nõuka relvaga - paberil on palju ägedaid andmeid aga praktikas pigem kehvapoolne tulemus.

[Kapten Trumm]

Ma olen istunud sees komandöri kohal Leopard 2A4 ja 2A6. T-72 kahjuks pole (ja teades kitsust ei hakanud ka võimalust manguma), aga ka 2A4 (mis peaks olema siis T-72 vaste läänes) see olukorrateadlikkus ka väga lukuaugust ei erinenud. 2A6 oli juba tiba tummisem asi. Olen "sõdinud" Lerclerci vastu ja koti pähe panime ka sellele. Lihtsalt kui ilmud varjest ootamatult ja jalavägi tanki kõrval ei jaluta, ei nähta seal ka kõike (või vähemalt piisavalt vara) ja on väga suured shansid, et sa suudad vajutada päästikule enne ja kaduda kah.

Ma T-72-st ei arvagi suuremat midagi, aga noh parema puudumisel saab sõdida ka sellega. Kõik tankid on teatud tingimustel sõditavad ja ka võidetavad. Küsimus on vaid ja ainult taktika valikus sõltuvalt masina võimetele. T-72 külje alla pääseb lihtsamalt, 2A6 külje alla enam mitte nii lihtsalt.

Juhikoha juurde - kui paljud teist teavad, et kui 2A5/6 saab lahingu ajal pihta ja torn enam ei keera, siis tuleb juhil põlevast tankist läbi meeskonnaruumi välja ronida, sest juhiluugist on võimalik ronida üksnes siis, kui torn on keeratud täiesti küljele?

[Viiskümmend]

Tankid, millele on integreeritud droonid ning lisatud moodne BMS on kindlad võidumehed kõige varasema üle, kaasaegne tanki-drooni sümbioos muudab sisuliselt kogu vaenlase soomuse sitting duck-ideks.

[Xender]

Leo 2A4 olen ka ise istunud komandöri kohapeal, võrreldes T72 on ikka võimalused oluliselt paremad - alustades korralikust panoraamsihikust. Mis ilmusid alles uuematele T72B3 selle aastatuhande mudelitele.

Nende sihikutest, kaameratest ning sensoritest ja kõigest muust on kasu siiski ainult siis kui keegi neid koguaeg vaatab. See tähendab, et selle juures peab ka olema korralik tarkvara ning ka arvutusvõimsus, mis juhib kahtlase asja ilmumisel komandörile tähelepanu. Nii öelda tänapäevane Hunter - Killer võimekus. Mis ka enamustel lääne masinatel olemas mis tehasest välja veerunud 2000 + või saanud uuenduse.

Kuid noh, need asjad lähevad T62st juba väga kaugele. Siin on ikka kaks võimalust, kas Venemaa valmistub tõesti totaalseks sõjaks Läänega, et käiku läheb kõik mis on või siis on lihtsalt T72 toorikutega seis oluliselt kehvem kui me siin arvame - peaks neid reservis olema ju nii 7000 - 8000 tk. Viimane võimalus tundub väheusutav, sest vahet pole kas T62 või T72 kui ta on vedelenud kusagil platsil paarkümmend aastat (isegi kui heades tingimustes) vajavad nad mõlemad faktiliselt ikkagi kapitaalremonti ja ülesputitamine läheb ka vast ühekalliks. Muidugi võib selle taga olla veel kurat teab mis, arvestades Venemaa olusid.

[Viiskümmend]

Soome kaitseväes on päris ehk sõltumatu hunter-killer võimekus ainult moderniseeritud BMP-2 ja rohkem polegi.

[Xender]

Nende CV90ned? AMVd? A6ed ?

[Viiskümmend]

CV90 Mk-II pole hunter-killerit, CV90 Mk III-l on aga see ei ole sõltumatu, sama süsteem on ka Soome ex-Hollandi 2A6-el, AMVd on neil APC-d ning seal saab Kongsbergi RCWS sama asjaga hakkama.

[Xender]

Ma uurisin ka seda asja veidi ja kuigi see väide on netis levinud (redditis) siis ei saanud täpselt pihta, mis moodi nende BMP2hel on, ja A6 näiteks pole Hunter-Killer võimekust, kus peaks ka komandör saama sihikule lukustada sihtmärke. Sealjuures minu teada on see Soome BMP2hel puhul samasugune manuaalne erinevalt CV9035 kus saab komandör ka tulistada, Soome BMP 2he puhul ikkagi peab päeva lõpuks laskur suunama toru paika nagu ka A6 puhul.

Hunter - Killer : mis ise-enest tähendab seda, et laskur ja komandör võivad sihtida erinevaid sihtmärke (eeldab kahe sihiku olemasolu ning vajaliku automaatikat).

[Viiskümmend]

Mk III-e hunter-killer ei ole veel sõltumatu, toimub sama kopsikupildi jagamine, proto põlvkond.

[Xender]

See kopsiku pildi jagamine on nii ja naa, sest cv9035 puhul annabki selle võimekuse tornis olev 360 kraadise vaateväljaga termokaamera. Lisaks saavad mõlemad vaadata teistest sensoritest/kaameratest sisse tulevat pilti. Seega tegemist rohkem defineerimise küsimuses, sest selle loogika järgi poleks ka MKIV seda, sest ka seal pakub mõlemale nii öelda üldpilti sama kopsik, küll oluliselt parema kvaliteedi ja võimalustega koos augmented reality-ga.

Samuti nii öelda täpis-sihtimine toimub ikkagi laskuri sihikuga (kuid komandär näeb seda pilti ja saab ka tulistada).

Samal ajal jälle ei saa soome BMP komandör otseselt lasta kedagi, selle teeb ära laskur oma sihiku. Põhimõtteliselt on tema kasutuses lihtsalt korralik termokaamera ning kui näeb sealt kedagi siis saab ta relva suunata sinna, täpis-sihtimise teeb ära aga laskur.

Seega kokkuvõttes on defineerimise küsimus - kumb lahendus on rohkem Hunter - Killer. Sest mõlema lahenduse korral saab komandör anda laskurile sihtmärgi ja kohe hakkata järgmisi vastaseid otsima, mitte ei pea ootama kuni vastasega on ühel pool.

[Leo]

Mis venelastel täpselt meeles mõlgub nende vanade tankide renoveerimisega, ei tea ilmselt keegi täpselt. Nagu siin mainiti, siis kaasaegse armeega sõdimiseks oleksid need tankid alaväärilised, rahvarahutuste mahasurumiseks natuke palju. Jäävad siis igasugu madalama intensiivsusega sõjad ja nõrgemad vastased, kes ei suuda tanke kiiresti välja luurata ja hävitada. Samas võimalik, et lisaks Süüriale näevad venelased veel kusagil mujal oma sõprade ja liitlaste juures neile turgu, kuhu just soovitakse sellist lihtsamat ja odavamat tanki. Võimalik, et taustal on ka soov kiratsevale sõjatööstusele tööd anda oskuste ja masinapargi säilitamiseks, peale NSVLi lagunemist on olnud korduvalt jutuks, kuidas endised relvavabrikud kiratsesid ja tööjõud laiali jooksis, sest tellimused kadusid ära ja palka ei makstud.

[Lemet]

Nagu siin mainiti, siis kaasaegse armeega sõdimiseks oleksid need tankid alaväärilised, 

Teatud hulgast läheb kvantiteet üle kvaliteediks, teati vanasti kõnelda...

[huvitun]

Nagu siin mainiti, siis kaasaegse armeega sõdimiseks oleksid need tankid alaväärilised, 

Teatud hulgast läheb kvantiteet üle kvaliteediks, teati vanasti kõnelda...

Käesoleval ajal paistab see olema venelastel strateegiline lahendus. Elavneb armees käive nii elavjõus kui rahas ja rauas ja tsivilistidelt saab raha
ning kuulekust juurde nõuda .

[QRX]

Võimalik Ukraina suunaline eskaleerumine?