Demograafia

[Kriku]

Eurostati värske rahvastikuprognoos näitab, et aastaks 2100 väheneb Euroopa Liidu rahvastik kuue protsendi võrra. Ehk siis 2100. aastaks on Euroopa Liidus 27,3 miljonit inimest vähem.

Balti riikide kohta näitavad prognoosi tulemused, et aastal 2100 on elanike arv neis kõigis tõenäoliselt praegusest väiksem. Samas on prognoositud kahanemismäär riigiti üsna erinev. Nii võib Läti rahvaarv langeda 1,9 miljonilt sajandi keskpaigaks 1,5 miljoni inimeseni ning sajandi lõpuks 1,2 miljonini. Aastast alates 2060 võib Läti elanikkond kahaneda koguni Eestist väiksemaks.

Leedule prognoosib Eurostat rahvaarvu vähenemist 2,9 miljonilt 2050. aastaks 2,4 miljonile ja sajandi lõpuks 1,8 miljonile. "Eesti rahvaarvu kahanemist näeb Eurostat kolmest Balti riigist kõige väiksemana," ütles Puur. Aastaks 2050 prognoosib Eurostat Eesti rahvaarvuks 1,34 miljonit ja sajandi lõpuks 1,29 miljonit. Suhtväljenduses oleks rahvaarvu vähenemine 21. sajandi lõpuks 2022. aasta algusega võrreldes Eestis 3 protsenti, Lätil ja Leedul vastavalt 38 protsenti ja 37 protsenti.

Miks Läti ja Leedu rahvaarv prognoosi kohaselt Eestiga võrreldes nõnda palju rohkem väheneb, tuleneb Puuri sõnul prognoosi koostamisel rahvastikuprotsesside kohta tehtud eeldustest. Eurostati avaldatud andmetest ilmneb, et Eesti rahvaarvu väiksema kahanemise põhjuseks on eeldatud positiivne rändesaldo. Puur selgitas, et alates 2030. aastate teisest poolest on prognoosi tegijad arvestanud sellega, et sisseränne Eestisse ületab väljarännet 3500–4500 inimese võrra aastas. Sellises suurusjärgus positiivne rändesaldo kompenseerib praktiliselt täielikult negatiivse loomuliku iibe. "Asja teine pool on muidugi see, et sellises mahus sisserände ülekaalu tõttu rahvastiku koostis muutub ehk põliselanikkonna suhtarv liigub järjekindlalt allapoole nii nagu mäletame nõukogude ajast," lausus ta

. https://novaator.err.ee/1608933914/aast ... endi-vorra

[Kriku]

Servapidi teemasse: in memoriam Ann Marksoo (1930-2023):

Ann Marksoo oli esimene, kes märkas rändepööret Eesti siseses rändes 1980. aastatel, kui linnadest hakkas järjest enam inimesi maale kolima. Ann Marksoo sidus Eestis toimunud rändepöörde asustuse süsteemse arengu seaduspärade, mitte nõukogude ühiskonna eripäradega, kuigi seda olnud lihtne teha. Teame, et nõukogude ühiskond püüdis inimeste liikumist rangelt suunata. Selleks oli passisüsteem ja sissekirjutuste süsteem. Kortereid jagati riiklikult. Noori suunati tööle, tööandjatel oli tööjõu värbamisel suur roll. Toiduainete defitsiit ja sellest tõukunud põllumajanduse tähtsustamine hilis-nõukogude aastatel pani aluse tolleaegsete ühismajandite, kolhooside ja sovhooside, õitsengule, kes üksteise võid noori spetsialiste värbasid, meelitades neid maale nii kõrge palga kui korteriga. Muidugi teadis professor Marskoo peenusteni kõiki neid nõukogude ühiskonna eripärasid. Ometi oli ta kõigutamatu, tõlgendas enda kogutud ja süstematiseeritud rikkalikele andmetele tuginedes toimunud rändepööret laiemast, asustuse süsteemse arengu vaatenurgast. Lähtudes Tony Championist ja teistest tolle ajal lääne tippteadlastest nägi ta asustuses ja rändes selgete seaduspäradega süsteemi, kus üksteisele järgnevad linnade kasvu ja kahanemise etapid sõltumata konkreetse ühiskonnakorralduse eripärast. Nii nagu õunapuule kasvavad sügiseks viljad ja siis puult maha kukuvad, on ka inimeste rändes mitmeid universaalseid tegureid, näiteks see, et erinevas vanuses inimeste elukoha-eelistused on erinevad, aga samuti pere ja tööga seotud põhjused. Oma põhjendustes viitas ta muu hulgas sellele, et kümnendi võrra varem toimus sarnane muutus rändes toimunud ka lääneriikides, kus inimesed hakkasid suurtest linnadest kolima maale.

https://www.postimees.ee/7749040/in-mem ... 05-04-2023

[Kriku]

Aafrikas langeb sündimus mitmes riigis varem prognoositust kiiremini. Maailmajaos toimub demograafiline üleminek, mis varem toimus kiirelt Ida-Aasias.

https://www.err.ee/1608939626/aafrika-s ... -kiiremini

[Smith]

Loodav koalitsioon tahab peretoetuste indekseerimise tagasi võtta, mis pole õige. Pigem olgu toetuse määr väiksem, aga siis olgu see indekseeritud.

Ma eneseharimise mõttes küsin: kas taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on olnud sellist asja, et sotsiaal(pere)toetus on läinud väiksemaks? Indekseerimisest ja astmelisest kadumisest ei räägigi. Reformierakond ja sotsid olid ise need, kes selle toetuse vastu võtsid koos Isamaaga. Praegusel juhul jääb põhimõtteliselt halb maitse: riik annab sõna , riik võtab sõna. See, et see toetus liiga suur oli, jätaks ma esialgu sinnapaika, aga juba kehtestatud ja lubatud asja kohe hakata ringi keerama, no ma ei tea.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12017 ... ohkem-vaja

Loodava valitsuse eile avaldatud koalitsioonileping suurendab kõigi inimeste väljaminekuid, tõstab hindu ja nöörib topelt maainimesi. Teistest enam saavad pihta suurpered ehk prioriteediks seatakse Eestile vähem lapsi.

[parkija]

A. Ansipi valitsemise ajal vähendati pensione . Politseis tekitati ei meenu millise nimetusega alama astme ametikoht , see andis võimaluse palka vähendada .

Ja riskides üldise viha alla sattuda siis arvan et sellised sõna murdjad pole mitte poliitikud vaid siin on tegemist "naiseliku kavalusega" .

[Smith]

Just, pensionid on indekseeritud. Aga just sellist kindlat toetust vähendatud? Ei mäleta isegi 90ndatel ega 2008 kärbete aegu. Igatahes ma saan
uue valitsuse motiividest ning mõtetest aru, aga välja on kukkunud jube kehvasti. Serveerimine on teinekord tähtsam kui toit ise.

Demograafia teemasse puutub nii palju, et stabiilsus on üks väga tähtis aspekt, kui inimene otsustab kus elada ning oma lapsed kasvatada. Ise tunnen mitmeid peresid, kes elavad peredega Soomes, sest seal on elu kindel ja rahulik.

[Kriku]

Tulevane rahandusminister, kõnelustel osalenud Mart Võrklaev (Reformierakond) kinnitas Delfile, et vastab tõele, et lasterikka pere toetuste tõusu on plaan vähendada 200 euro võrra. Ehk edaspidi oleks numbrid 450 eurot (3-6 last) ja 650 eurot (seitse ja enam last). Lisaks kaotatakse peretoetuste indekseerimine ja sealt etapikaupa väljumise süsteem. „See on teinud vahe 1-2 lapsega perede ja 3+ lapsega perede vahel liiga suureks ning sellises mahus kohustused käivad nii täna kui tulevikus meie riigile üle jõu,“ kirjeldas Võrklaev sel aastal kehtima hakanud süsteemi murekohti.

https://www.delfi.ee/artikkel/120170242 ... euro-vorra

Nagu öeldud, on minu arust indekseerimise kaotamine palju suurem õnnetus kui need 200 eurot.

[2korda2]

Meil on toetusi täiega ära kaotatud. Meil on muudetud korduvalt tulumaksustamise reegleid moel, kus maha arvamisi on vähendatud (kodulaenu intressid - tänaseks lubatav määr nii tühine, et aus oleks see lihtsalt kaotada) või sootuks kaotatud (abikaasade ühisdeklaratsioon, TM-vaba miinimum). Lasterikka pere toetuse mõningasest vähendamisest mingit suurt ja enneolematut numbrit teha ei saa.
Vaatame natuke summadele otsa sotsiaalkindlustusameti lehel oleva tabeli abil. Oletame nüüd, et nii 3-6 kui 7+ realt võetakse järgmisest aastast toetus 200EUR vähemaks ja saame tulemuseks vastavalt 450 ja 650EUR.
1. ja 2. lapse toetused aastal 2022 ja oletatav toetus 2024: 60 ->80, tõus 33%.
3+pere toetus 22 vs 24: 300 ->450, tõus 50%.
7+ pere toetus 22 vs 24: 400 -> 650, tõus 62,5%.
Seega oleks isegi pakutud langetuse järel lasterikka pere toetused tõusnud rohkem kui 1-2-lapselistel peredel.
Minu jaoks on siiani müstika, kuidas hetkel kehtiv peretoetuste seadus läbis põhiseaduse vastavuse kontrolli. Vähe sellest, et seadus kohtleb meie lapsi erinevalt, läbi lubatud lasterikaste perede toetuste indekseerimise planeeriti selle ebavõrdsuse üha suurenevat kasvu.

[2korda2]

LHV foorumi kaudu jõudsin sellise artiklini. Vaadeldakse demograafiat maailmas. Mis oli üllatav:
1. India rahvaarvu kasv peatub tõenäoliselt juba järgmisel aastal. Viimati mäletasin tipuks pakutavat 2030-35.
2. Umbes pool maailma rahvastikust elab riikides, kus on juba langev demograafiline olukord (isegi Iraan!).
3. Lõuna-Korea arvandmed on päris koledad - too poolsaar läheb punastele lõpuks lihtsalt seetõttu, et lõunas saavad inimesed otsa.

Artiklis viidatakse ka, et heaolu kasv on üks olulistest põhjustest. Mõjutab sissetuleku vahemikus $5000 - 500 000 aastas. Lahenduseks pakutakse kultuuriliselt laste väärtustamist. Hea kerge lugemine.

[Kapten Trumm]

Ma eneseharimise mõttes küsin: kas taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on olnud sellist asja, et sotsiaal(pere)toetus on läinud väiksemaks? Indekseerimisest ja astmelisest kadumisest ei räägigi. Reformierakond ja sotsid olid ise need, kes selle toetuse vastu võtsid koos Isamaaga. Praegusel juhul jääb põhimõtteliselt halb maitse: riik annab sõna , riik võtab sõna. See, et see toetus liiga suur oli, jätaks ma esialgu sinnapaika, aga juba kehtestatud ja lubatud asja kohe hakata ringi keerama, no ma ei tea.

Selle viimase toetuste külvamisega oli selline lugu, et väikeparteid nagu kommunistid (ups, sotsid) ja "Isamaa" tegelesid seal veits väljapressimisega, selle vangerduse hind oli koalitsiooni koos püsimine, et väikeparteid ähvardasid otsesõnu hakata Ratasega uut koalitsiooni muidu tegema. Minuteada nii KK kui ka laiemalt RE oli sellel teemal üsna vastumeelne, kuid valitsuses oli tahtmine püsida. See, et eelarve seda priiskamist vastu ei pea, pidi RE_l olema juba kohe selge, Läänemets ja Seeder võisid muidugi ka matsu mitte jagada.

Teiseks ma arvan, et see automaksu jura, millega asutakse nüüd demoniseerima Euro 1 vastava 20a vana autoga sõitvaid vaesemaid inimesi (näe kus raisad-pursuid, sõidavad luksusautoga nagu Audi A6) on ka pärit tegelikult kommunistide (ups, sotside) käest ja see võis olla üks asju, mida KK pidi alla neelama koalitsiooni kokku saamise nimel.

See on koguaeg ju kommunistide loogika on, et võtame sealt, kus on ja jagamine sinna kus ei ole (lõppeks pole kellelgi midagi).

[Kriku]

Selle viimase toetuste külvamisega oli selline lugu, et väikeparteid nagu kommunistid (ups, sotsid) ja "Isamaa" tegelesid seal veits väljapressimisega, selle vangerduse hind oli koalitsiooni koos püsimine, et väikeparteid ähvardasid otsesõnu hakata Ratasega uut koalitsiooni muidu tegema. Minuteada nii KK kui ka laiemalt RE oli sellel teemal üsna vastumeelne, kuid valitsuses oli tahtmine püsida. See, et eelarve seda priiskamist vastu ei pea, pidi RE_l olema juba kohe selge, Läänemets ja Seeder võisid muidugi ka matsu mitte jagada.

Mis nonde viimaste peretoetuste hind eelarves üldse oli lõpuks?

[BlancoNegro]

2021. aastal 310 miljonit
2022. numbrit ei leidnud
2023. aastal pidi tõusma 164 miljoni euro võrra ehk siis kokku umbes 475 miljonit eurot

Allikas: sotsmin veeb

[Kapten Trumm]

Kui rahaministeerium kurdab, et ca miljard on puudu, siis jah, tubli pool tulebki ju sellest "külvamisest".

Saabub huvitav aeg - eelarve ei võimalda enam rahakülve teha, sest majanduskasv strutuurseid puudujääke korvata ei võimalda.
Hakkavad maksma rohkem ideed, kuidas majandust edasi viia ja rohkem teenida, mitte raha laiali loopida ja seeläbi lihtsalt hääli osta.

[Smith]

Vaatame natuke summadele otsa sotsiaalkindlustusameti lehel oleva tabeli abil. Oletame nüüd, et nii 3-6 kui 7+ realt võetakse järgmisest aastast toetus 200EUR vähemaks ja saame tulemuseks vastavalt 450 ja 650EUR.
1. ja 2. lapse toetused aastal 2022 ja oletatav toetus 2024: 60 ->80, tõus 33%.
3+pere toetus 22 vs 24: 300 ->450, tõus 50%.
7+ pere toetus 22 vs 24: 400 -> 650, tõus 62,5%.

Võtame siis pere sissetuleku ühe pereliikme kohta

Kaks vanemat, mõlemad teenivad 1000 eurot neto
(Minu kodumaakonnas täiesti adekvaatne)+ 1 laps
(1000+1000+80) : 3 = 693,3

Kaks vanemat + 2 last
(1000+1000+80+80):4=540

Kaks vanemat+3 last
(1000+1000+80+80+100+450):5= 542

Lihtsalt vaatenurga mõttes

[parkija]

Kus hr. kapten majanduskasvu näeb ?
See et ametnikel palka juurde pandi ( osteti hääli ) ei ole majanduskasv , majandus kiratseb .