www.militaar.net

Madis Reivik kirjutas:https://sport.delfi.ee/artikkel/95680265/kaks-venemaale-medali-voitnud-tostjat-jaid-dopinguga-vahele

Kui meie karuinimene Seim ka karjääri lõpetab siis tubli kusekurnamine laborites toob talle ikka ja jälle tagantjärgimedaleid
Mingil arusaamatul kombel ei saa ta kahjuks stipendiume ja preemiaid tagantjärgi, eks bürokraatia on reaalsusest olulisem.

Kriku kirjutas:Tehnilised alad jäävad. Korvpallis või sportvõimlemises aitavad steroidid vähem.

Kriku kirjutas:Tehnilised alad jäävad. Korvpallis või sportvõimlemises aitavad steroidid vähem.

Manurhin kirjutas:Aga kui ühel hetkel ilmub mõnda korvpallinaiskonda mõni nii 2,30m pikkune "neiuke"? Steroidid ja skalpell võivad huvitavaid asju teha .

Walter2 kirjutas:

Manurhin kirjutas:Aga kui ühel hetkel ilmub mõnda korvpallinaiskonda mõni nii 2,30m pikkune "neiuke"? Steroidid ja skalpell võivad huvitavaid asju teha .

Kas munade mahavõtmine paneb inimese kasvu kuidagi vohama?

mart2 kirjutas:Kui dopingust lahti ei saa (ja ei saadagi!), siis oleks mõtekas see jätta lubatuks

Eraldi nimetamist väärib John Archibald Wheeler, kes visalt propageeris kontseptsiooni infost kui mateeria eksisteerimise kolmandast vormist aine ja väljade kõrval. Ja muidugi Portsmouthi ülikooli professor Melvin Vopson, kes Einsteini massi ja energia ekvivalentsuse printsiipi (1905) üldistades avaldas äsja (2019) massi, energia ja info ekvivalentsuse printsiibi. Selle järgi ei ole info mitte üksnes füüsikaline suurus, vaid tal on ka lõplik mass. Võib välja rehkendada, et ühe biti info salvestamine toatemperatuuril suurendab salvestusseadme massi 3.2´10-38 kg võrra. Mis on muidugi kujuteldamatult väike suurus. Korrutades seda arvu alanud aastal arvestuslikult toodetavate bittide arvuga, saame 2´10-14 kg. Kuigi ka väike arv, suudavad füüsikud sellist massi suurenemist juba mõõta.

Eelöeldu sunnib vägisi mõtisklema info (ja selle kaudu teadmiste) kasvu võimalike piirangute üle. Kui info kustutamisel vabaneb energia, siis peab info loomise protsessis energiat kuluma. Muidu satuksime energia jäävuse seadusega pahuksisse, mida vaevalt ükski koolitatud inimene salliks. Peale energia hulga on oluline veel tema kvaliteet. Seda aspekti on siinkohal raske piisavalt selgeks rääkida. Lepime sellega, et info loomiseks, haldamiseks ja säilitamiseks sobib elektrienergia suurepäraselt. Paraku – nagu hiljutised sündmused tõestasid – ei pruugi elektrit alati jätkuda. Kogetut üldistades võime üsna kindlalt väita, et igasuguse infovoogude juhtimiseks vajaliku kvaliteediga energia tootmisvõimsused on pikas perspektiivis piiratud. Seetõttu saabub vältimatult aeg, kui inimkond ei suuda enam rohkem infot luua ja säilitada. Melvin Vopson on seda murrangulist teadmiste kasvu pidurdumise faasi tähistanud dramaatilise nimega informatsiooniline katastroof.

Eriline see olukord muidugi on, nii filosoofilises kui ka mitte eriti kauges tulevikus kindlasti praktilises plaanis. Inimeste reaktsioon uudistele sõltub tavaliselt sellest, kui vahetult see neid endid puudutab. Antud juhul on oluline ajaline mõõde: millal see meile kriitiline aeg kätte jõuab? Vopson on püüdnud vastata ka sellele küsimusele. Kõik tema hinnangud andsid samasuguse tulemuse. Praeguse info juurdekasvu kiiruse juures 50 protsendi võrra aastas ammenduvad maapealsed ressursid juba 100–150 aastaga. See on kõigest neli kuni kuus inimpõlve! Kasvukiirust viie protsendi peale vähendades pikeneb hingetõmbeaeg umbes 1000 aasta peale.