www.militaar.net

Fucs kirjutas:Säilinud postide asukohad CA

XY
6474952.8 678113.9
6474952.7 678115.4
6474948.8 678113.6
6474948.8 678115.0
6474944.9 678113.3
6474944.9 678114.8

poste läbiva mõttelise sirgjoone ligilähedane suund
6474813.9 678103.5

Kavastu postid.png

Mis tähendab,et postid ei kuulu silla juurde.
Sirgjoone suund on Parve teest läände,mitte ida poole.

Vaadates siin korduvalt esitatud fotosid tundub mulle, et parv on asukohta muutnud mitu korda.
Akf retti postituses lisatud sõjaeelsest perioodist pärit fotodel on näha, et "jõnksuga" tee läheb valge maja juurest ja selle otstes on parv.
1941. a pontoonsilla fotol on näha, et see asub valge maja juures oleva tee otsas, seega parv on viidud kõrvale ehk ülesvoolu. Silla paiknemine allavoolu võis jääda praeguse tee asukohta.
Peale pontoonsilla demonteerimist võidi viia parv esialgsele kohale ja minu arvates 1948. a fotoplaan seda asukohta näitabki.
Hiljem liigutati parv teega kohakuti nagu 1963. a fotoplaanilt näha.
Mis puudutab pontoonsilda. siis see on ekspluatatsioonis ikka omal kohal ja trossidega kinnitatud. Kui on vaja kedagi läbi lasta, siis võetakse laevateelt paar pontooni ajutiselt eest ära.
Sillaehitusel kasutati mingisuguseid ujuvvahendeid, kas parv või pigem pontoonid kindlasti, aga laevaliiklust need ei segaks, seal on ruumi küll.

Dr.Sci kirjutas:

retti kirjutas:croman40
.....
Lahingute ajal oli sillaehitus sõjalaevadele/kaatritele suurem takistus kui pontoonsild.
.....

Tegelikult ei ole, kui tegemist just ei ole monoliitselt jõkke valatava raudbetoonsillaga. Lisan ühe mitte asjasse puutuva silla ehitamise kohta ka foto (ok, jõgi on sama) kus on näha palju 1 või teine tehnoloogia isegi raudbetooni korral keskkonda mõjutab.

Ihaste sild.PNG

Foto on minu tehtud ja kui keegi seda kuskil kasutab siis oleks ju viisakas kui mainitaks autor ka ära, aga arvestades mu oma laiskust kõiksugu viitamisel, siis Robert Sarve või kedagi teist kallale ässitama ei hakka

Kas seal ei olnud niimoodi, et tellingud olid maa peal ja jõkke tehtud täitel, samas osa jõest pidi jäama vabaks ja seal kasutati ripptoestust, mis on fotol paremas servas.
Käisin ka ise vaatamas.

Kui need pildid meelevaldselt ja mitteprofessionaalselt kokku panna, siis isegi mingisugune üldine visuaal tekib.

devision kirjutas:Kui need pildid meelevaldselt ja mitteprofessionaalselt kokku panna, siis isegi mingisugune üldine visuaal tekib.

Juba panin need korra kokku
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 10#p635210

***

Silla kaugus hoonest A Silla kaugus hoonest A jäi ca 7 m kaugusele.

retti kirjutas:croman40
kas nii,et pontoonsild on demonteeritud ja parv on viidud pontoonsilla kohale - on sinu versioon?
Siis tuleb kohalikelt küsida

Akf devision ülal kirjutab, et mingil hetkel olid kõik 3 kõrvuti, nii parv, pontoonsild kui suur sild.

Fucs kirjutas:

devision kirjutas:Kui need pildid meelevaldselt ja mitteprofessionaalselt kokku panna, siis isegi mingisugune üldine visuaal tekib.

Juba panin need korra kokku
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 10#p635210

***

Silla kaugus hoonest A

Manus Silla kaugus hoonest A.png ei ole enam saadaval

Silla kaugus hoonest A jäi ca 7 m kaugusele.

Igati tänuväärne kui akf Fucs teeks skeemi ka siia nt.

Kriku kirjutas:

retti kirjutas:croman40
kas nii,et pontoonsild on demonteeritud ja parv on viidud pontoonsilla kohale - on sinu versioon?
Siis tuleb kohalikelt küsida

Akf devision ülal kirjutab, et mingil hetkel olid kõik 3 kõrvuti, nii parv, pontoonsild kui suur sild.

Kolmandale pole hästi kohta.
Sadamasild tuleb vastu.Ja pealegi tee ja sadama vahel oli jõesopp nn valge maja suunas (on paljudel piltidel hästi näha 1963 a pildini).
Croman40 on õigus - pontoonsillad on kõik Parve tee otstes sirgjoones Parve teega
Ja parv on olnud siis üle viidud sadama ja jõesopi vahele ?

Igati tänuväärne kui akf Fucs teeks skeemi ka siia nt.

Sinna ei saa seda lambist teha, sest aluskaardilt puudub hoone A.

Hoone A puudub ka 1973a aerofotolt...


http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 69#p636369

...ja puudub ka 1948...1950a aerofotolt


... ja nagu ma varemalt mitu korda olen öelnud, siis ei ole piisavalt alusmaterjali mille najal midagi hoone A täpse asukoha kohta väita või millega midagi võrrelda ja ainus asi mis võib alusmaterjale silmas pidades (aerofotod) lisaväärtust teemasse tuua on Luftwaffe aerofotod.

retti kirjutas:

Kriku kirjutas:

retti kirjutas:croman40
kas nii,et pontoonsild on demonteeritud ja parv on viidud pontoonsilla kohale - on sinu versioon?
Siis tuleb kohalikelt küsida

Akf devision ülal kirjutab, et mingil hetkel olid kõik 3 kõrvuti, nii parv, pontoonsild kui suur sild.

Kolmandale pole hästi kohta.
Sadamasild tuleb vastu.Ja pealegi tee ja sadama vahel oli jõesopp nn valge maja suunas (on paljudel piltidel hästi näha 1963 a pildini).
Croman40 on õigus - pontoonsillad on kõik Parve tee otstes sirgjoones Parve teega
Ja parv on olnud siis üle viidud sadama ja jõesopi vahele ?

Joonistasin orienteeruva kaldajoone 1941.a pontoonsilla fotole ja õhitud silla fotole. Kui see on 1944. a foto, kas võib olla tegemist silla ehituseks kohale toodud palkidega esiplaanil?

Käisin täna ühe tunnistaja juures pilte näitamas ja veel juttu vestmas. Mõned infokillud juurde.

1. Silla madalam osa kanti kohalike poolt kiiresti laiali, sest seda oli lihtne kätte saada. Kauemaks jäi vaid see kõrgem karkass.
2. Vanahärra mainis, et tolle aja suur "kangelane" oli punaväelane Paul Tõldsepp, keda pidevalt Emajõe forsseerimisel esile toodi, kellest kirjutati ja keda intervjueeriti. Olevat ka raamatuid välja andnud ning soovitas neist uurida... ehk midagi huvitavat.
Kiire Google andis kohe ühe 1966. aasta lastejutu Emajõe lahingutest. Kuulamisväärtus omaette

https://arhiiv.err.ee/vaata/lastehommik-paul-toldsepp

P.S. kommentaarid on piltide kohal

Parandan oma varasemat postitust parve ja silla võimalikest asukohtadest. Vaadates ja mõõtes vahemaid nii akf fucsi piltidelt kui ka fotodelt, tegin tingliku plaani samale fotole. 1948. a fotoplaanil on veel sõja-aegne parve asukoht ja sild jääb ol. oleva tee kõrvale.

Silla kasutusaeg jäi lühikeseks. AOK18 ei ole rohkem maininud oma dokumentides Kavastu silda, ilmselt sellepärast, et taanduti Väike-Emajõe liinile ja Tartu piirkonda jäänud üksused liikusid armeegrupp „Narva“ alluvusse.
AG „Narva“ päevikutes ei ole samuti Kavastu sillast juttu, mis tähendab, et midagi olulist seal ei toimunud, aga pioneeriüksuste juhi tegevusaruandes on 14.08.1944 selline sissekanne: kell 02.30 konsultatsioon AOK18 pioneeriüksuste juhiga Emajõe sildadest. Järgnevad sillad on ettevalmistamisel: Jõesuu sild, Kärevere sild on juba laetud (lõhkeained paigaldatud?), 2 maanteesilda ettevalmistamisel, Luunja ja Kavastu sillad laetud. Võimalik, et viimast korda mainiti Saksa sõjaväe materjalides Kavastu silda seoses Peipsi 4. flotilli tegutsemisega. Saksa mereväe ülemjuhatuse päevaraamatus on 24.08.1944 sissekanne, kus Eestis mereväe üksuseid juhatanud Läänemere Ida-piirkonna admiral teatab, et 4 MAL (Flak kahuritega väike praam), 2 ZPK ja 2 V-kaatrit kaitsesid ja toetasid armeed tulistades Emajõel ja Peipsil öösel vastu 22.08. Ülejäänud madruseid kasutati maavagedes eelpositsioonidel. 13 V-patrullkaatrit kaitsesid Võrtsjärve. Planeeritakse kasutada 2 MAL Praaga sillapea kaitseks, 1 MAL silla- ja kaldakaitseks Kavastul, 1 MAL kaldakaitseks Kastres.

croman40 kirjutas:Silla kasutusaeg jäi lühikeseks. AOK18 ei ole rohkem maininud oma dokumentides Kavastu silda, ilmselt sellepärast, et taanduti Väike-Emajõe liinile ja Tartu piirkonda jäänud üksused liikusid armeegrupp „Narva“ alluvusse.
AG „Narva“ päevikutes ei ole samuti Kavastu sillast juttu, mis tähendab, et midagi olulist seal ei toimunud, aga pioneeriüksuste juhi tegevusaruandes on 14.08.1944 selline sissekanne: kell 02.30 konsultatsioon AOK18 pioneeriüksuste juhiga Emajõe sildadest. Järgnevad sillad on ettevalmistamisel: Jõesuu sild, Kärevere sild on juba laetud (lõhkeained paigaldatud?), 2 maanteesilda ettevalmistamisel, Luunja ja Kavastu sillad laetud.

APiF14.08.jpg

Võimalik, et viimast korda mainiti Saksa sõjaväe materjalides Kavastu silda seoses Peipsi 4. flotilli tegutsemisega. Saksa mereväe ülemjuhatuse päevaraamatus on 24.08.1944 sissekanne, kus Eestis mereväe üksuseid juhatanud Läänemere Ida-piirkonna admiral teatab, et 4 MAL (Flak kahuritega väike praam), 2 ZPK ja 2 V-kaatrit kaitsesid ja toetasid armeed tulistades Emajõel ja Peipsil öösel vastu 22.08. Ülejäänud madruseid kasutati maavagedes eelpositsioonidel. 13 V-patrullkaatrit kaitsesid Võrtsjärve. Planeeritakse kasutada 2 MAL Praaga sillapea kaitseks, 1 MAL silla- ja kaldakaitseks Kavastul, 1 MAL kaldakaitseks Kastres.

Kriegsmarine24.08.jpg

Juba 16. augustil lahkusid saksa miinikaatrid Kastrest Tartusse, kuna Punaarmee üksused lähenesid. Järgmisel päeval saabus teade kolme suure vene kaatri ilmumisest Emajõe suudmesse (juttu oli ilmselt vene dessandist). KM 4 ja KM 29 sõitsid Tartust Praagani, kuid venelasi ei leidnud. Kavandatud edasine operatsioon koos suurtükipraamidega tuli ära jätta, sest tugevas õhurünnakus Praagale sai mitu laeva vigastada. Hävitanud kõik leitud aerupaadid, loovutasid saksa laevad Praaga ja pöördusid tagasi Tartusse. Viimaseks tegutsemiseks jäi patrullimine Emajõel 19. augustil. Morozovi andmetel tulistasid veel 16. augustil siiski kaks suurtükipraami ja veel 5 laeva vene positsioone Lämmijärve idakaldal. Tõenäoliselt ei võimaldanud Punalennuväe suur üleolek õhus sakslastel teha katsetki läheneda maabumiskohtadele (Praagalt Mehikoormani on ca 25 kilomeetrit) ja seal dessantlaevu rünnata.
23. augustil, vahetult enne Tartu langemist, jõuti neli säilinud miinikaatrit aegsasti lahti võtta, raudteeplatvormidele laadida ja Tallinnasse saata. Ülejäänud Tartusse jõudnud Peipsi flotilli alused, mis rasketes õhurünnakutes veel terveks olid jäänud (ühe saksa allika järgi 4 suurtükipraami ja 9 erineva otstarbega paati) uputati või õhiti tõenäoliselt oma meeskondade poolt. Mõnedel andmetel oli saksa mereväelasi ka Tartu kaitsjate hulgas maapealsetes võitlustes.

http://www.militaar.net/phpBB2/posting. ... 0&p=138976

Ei saa vastutada saksa dokumentide täpsuse või õigsuse eest, aga akf retti poolt viidatud kirjelduses on vist aluseks nõukogude versioon.
Nüüd jääb üle hinnata, kes teadis saksa vägede tegutsemist paremini, kas sakslased ise või nõukogude väed, keda seal veel ei olnud (Tartusse jõudsid esimesed väed 25.08.1944). 4. flotilli tegutsemist peaks arutama edasi oma teemas.