www.militaar.net

Lemet kirjutas:Õige, "raami" ehk Fw-189. Küsi.

Läheb pisut aega, kui homseks pole küsinud on järg vaba. Eelmine kord unustasin öelda..

Nimetatud Pokrõskin oli tegelikkuses punavõimu jaoks "kangelane, kes tuli ära kannatada", kuna ta mitte kõike NSVL lennuväes heaks ei kiitnud.
Mis oli see tema eelistus, mille pärast teda mõneti ebapatriootlikuks tegelaseks peeti (muideks - paistab välja ka Sõjataevast lugedes)?

Kapten Trumm kirjutas:Nimetatud Pokrõskin oli tegelikkuses punavõimu jaoks "kangelane, kes tuli ära kannatada", kuna ta mitte kõike NSVL lennuväes heaks ei kiitnud.
Mis oli see tema eelistus, mille pärast teda mõneti ebapatriootlikuks tegelaseks peeti (muideks - paistab välja ka Sõjataevast lugedes)?

Vale tüüpi lennuk? Lisaks ei hoidnud ta kunagi end eriti tagasi nõukogudeliku lolluse kritiseerimisel kui see puudutas tema eriala.

Jah, ta olevat eelistanud ameeriklaste lennukeid, võimsa relvastuse ja töökindluse pärast.

Jätkame. Pokrõskini nimega on nimetatud ka midagi kosmose valdkonnast, küsime - mis täpsemalt?

"Rotiurgu" mõtled? Kus käik püssirohukeldrisse oli sedapalju pisike ja kitsas, et moona mahtusid tooma vaid poisikesed.

corvus kirjutas:Tundub, et ma vastasin vist õigesti?
Küsimus:
Vanasti kasutati just seda ääretult lihtsat preventatiivset ehitusvõtet laevade nn püssirohukeldrite tuleohtlikkuse vähendamiseks. Mida täpsemalt?

Ehitati veeliinist allapoole ja vooderdati vaskplekiga? Lisaks valgust lasti sisse eraldi kajutist läbi paksu klaasiga akna.

Sisse lasti ainult alasti....

Aga samas meenub ka üks ammunähtud merelahingu teemaline maal kus kujutatud lahingumöllu mille käigus ühele mehele toobriga vett selga valatakse.

corvus kirjutas:TTA on mingis mõttes lähedal, kuid vaskplekki kasutati (algselt enamasti brittide sõjalaevadel 18.saj lõpp 19.saj algus) laevadel väljaspool laeva ja selle mõte oli laeva sõiduomaduste parandamine.

HMS Victory vähemalt omas vaskplekiga vooderdatud püssirohukambrit. Aga ilmselt jah, kallis lõbu. Ehk lihtsalt krohviti ruum seest ära? Või mäkerdati niisama saviga?

corvus kirjutas:TTA on mingis mõttes lähedal...

TTA kirjutas: Ehitati veeliinist allapoole..

Laevakeres oli mingi "punn", mille sai eest ära tõmmata, et ruum vajadusel üle ujutada?

Ajaleht "Säde"? Pakun, et püssirohukeldris ei tohtinud olla rauast esemeid.

Lukksepa tundidest ammustel aegadel, mäletan ma vasest haamrit(tõsi küll, vask ta vast ei olnud, pigem pronks), mille eesmärgiks oli vältida sädeme teket kui töötati tuleohtlikus keskkonnas. Ju ehk siis ka seal kasutati vasest tööriistu, mis ei anna löögiga sädet.

Kõik sõlmed jms olid raudnaelte asemel fikseeritud puidust abivahenditega?

Kõik magasini ehitusel kasutatud naelad olid vasest?

Vasknael laevakeres ei tundu sugugi kohatu, peaks teine ju päris sitke materjal olema? Sõltub sulamist muidugi. Pronks seevastu on oluliselt hapram, väike vääne ja plaks pooleks.
Kuna tegelikult tegi vastuse leidmisel suurema töö ära ikkagi TTA, siis palun temal ka uus küsimus esitada.