www.militaar.net

Asi võib olla selles, et erinevatel aastaaegadel ja linnast väljas pole seda hüdraudilist jalga kuhugi panna. Kõik tahaks 120mm, aga kui rahakott ja terve mõistus ütlevad ei, siis mis sa teed.

Aeg tiba täpsustada // vaielus vajub fookusest välla:
- küsimus kas 81 või 120mm ei ole n-ö "maitse asi" vaid värk on hoopis selles, et kui 120mm MP on konkreetselt PATALJONI TASANDI TOETUSRELV, siis 81mm MP ongi üldiselt vaid KOMPANII TASANDI TOETUSRELV..
- seega, pannes 6tk kergemiinipildujaid "roomikutele", ei anna see pataljonile suurt midagi juurde - nohh, kolm mehh.kompaniid saavad igaüks ühe liikurMP jao (2tk) juurde..
- õigus tundub olevat neil, kes arvavad, et antud keredele ei olekski võimalik olnud 120mm MP paigaldamine - või kui, siis vaid üle mõistuse üüberkulutuste hinnaga (mis mäng niiväikse relvasüsteemide arvu juures muidugi küünlaid ei vääriks)..

Ergo - igasugune jutt(ja/või vihjed) neile keredele pataljoni tasandi toetusrelva elik 120mm MP installimisest on algusest peale olnud ASJATUNDMATULT EKSLIK..

Siin paar posti tagasi kutsuti HEREMit ja PALMi üles "kaaskannatajaid valgustama" - nohh, ma tuletaks meelde, et kui keegi Borja juba aastapäevad tagasi väitis, et need "kered" 120mm MPdega ei "ühti", siis just PALM üritas seda konkreetselt vaidlustada

nimetu kirjutas:Need M113 ei kasuta tavalist miinipildujat, vaid eraldi tagasilöögisüsteemiga Cardom miinipildujaid, mis maksavad koos paigaldusega miljon+ masina kohta. SPEAR peaks olema selle edasiarendus.

Milline tagasilöögi summutaja on soome Nasul?

Igatahes miljon € per masin ei paista küll kusagilt ja tagumine korv on täislastis u.3000 kg..







Kas kogu teema keerleb selle Cardomi poolt pakutava lahenduse ümber?

Jah, tehakse igasuguseid lahendusi. Muidugi igal asjal oma hind. Toon ära pildi, kus on põhimõtteliselt näha mida Bv206 vedrustus teeb 120mm miinipilduja all. Konkreetsed isendid on muidugi veidi täiustatud. Isegi vist mingid täiendavad vedrud on külge vorbitud (vaata nurkasid). Muuseas paistab, et osa sellest energiast suunatakse külgepidi raami sisse. Nasu ja Bv206 eelis ongi vast see, et raam ja platvorm on põhimõtteliselt eraldi. Platvormi modifitseerida on suhteliselt lihtne. Ma ei ole kindel kuidas soomlased selle asja Nasul on lahendanud, kuid kindlasti on nad mingeid tagasilööki pehmendavaid mehhanisme sinna juurde ehitanud. CV90 on kere nii nagu ta on. Kui tahad muuta, siis pead masinat ennast hakkima.

Nu vot, pildil ei suuda tuvastada mingeid üüber- hüdrolahendusi. Vedrukorv täisraamil, hulk tugirullikuid, kõik.


Ja juudi Soltam (üüber Cardom- kirves heebria k.) ei ole teps mitte 120mm Tampella tehnoloogia spetsialistid.

HeiniR kirjutas:Tänases Postimehes siis tulevaste hangete ülevaade:

https://pluss.postimees.ee/4347475/jala ... utm_source

29 miljonit EURi kulutada kahe propellerputka jaoks on samuti ikka päris räige summa. Kokku pea 80 miljonit eurot raha, mis esmase kaitsevõimekuse (mis peab olema vähemalt meie praeguses olukorras prioriteet) on suht ümmergune null.

see 29M€ ei ole ainult nende kahe lennuki jaoks, seega see lause ei päde eriti.

Kõik õige selles suhtes, et saab ka lihtsamalt. Ainult, et pigem siis juba ka lihtsama platvormiga. CV90 sellisel ümberehitamisel ma hetkel mõtet ei näeks, sest ümberehitus oleks keerukam ja tulemus mitte eriti parem. Tunduks juba pigem raiskamisena.

Kas kogu teema keerleb selle Cardomi poolt pakutava lahenduse ümber?

Kui teha, siis juba midagi sellist, mis on selgelt parem tavalisest järelveetavast. Vastasel juhul pole vist mõtet raha üldse raisata, sest kasu on minimaalne. See on muidugi puhtalt minu arvamus. Teised võivad vastupidist arvamust omada.

Jube suur summa tundub olevat see 308 miljonit, mis läheb sõidukite peale.

Kuna tegemist on sõidukitega, mis meid valdavalt ei kaitse kuulide-kildude eest, siis kipub mõte sinna kollast värvi koppade kanti...

Kas seal sees on ka olemasoleva sõidukipargi hooldus?

Sinna alla jäävad ilmselt CV90 osamaksed ja kerede modimine ja K9 sissemakse. Need juba iseenesest peaks päris suured summad olema.

Kas seal sees on ka olemasoleva sõidukipargi hooldus?

Graafikul on kirjas "ja nende elutsükkel", seega ilmselt küll.

nimetu kirjutas:Kõik õige selles suhtes, et saab ka lihtsamalt. Ainult, et pigem siis juba ka lihtsama platvormiga. CV90 sellisel ümberehitamisel ma hetkel mõtet ei näeks, sest ümberehitus oleks keerukam ja tulemus mitte eriti parem. Tunduks juba pigem raiskamisena.

Kas kogu teema keerleb selle Cardomi poolt pakutava lahenduse ümber?

Kui teha, siis juba midagi sellist, mis on selgelt parem tavalisest järelveetavast. Vastasel juhul pole vist mõtet raha üldse raisata, sest kasu on minimaalne. See on muidugi puhtalt minu arvamus. Teised võivad vastupidist arvamust omada.

gorilla kirjutas:Jääb vaid loota, et meie norra keresid vähevajalike fantaasiate heaks ei ohverdata. Rohkem selliseid kingitusi ei saa.

Te olete ikkagi mõtlev inimene...

Nendest 16 000 eurostest "täiesti erakordsetest" Norra keredest on saamas juba mingu uus "püha hõberemmelgas", ohverdada ei tohi, kaitsta tuleb.

Tänasel päeval toetan mõtet, et CV kered oleksid võinud vähemalt 50% ulatuses minna veel ühe jalaväekompanii ratsudeks, ilmselt saaks kasvõi 12,7mm “torni” mõistliku raha eest. Ülejäänud kered luurele/juhtkonnale ja ehk ka pioneeridele. Olen akf gorillaga nõus,et mingi lihtsa asja jaoks neid kasutada ei tundu hea idee. Varasemast on silma jäänud,et uue soomustatud Bandwageni (Viking) hind olla 1miljoni euro kanti.
Kuna ümberehituseks on nagunii raha olemas, siis olekski need lisamasinad tellinud needsamad soomustatud BV-d ning oleks olnud ka väike amfiibvõimekus,eriti luurel.

PS! Mina tavakodanikuna lähtun neist andmetest,mis mulle ajakirjandus pakub. Antud juhul oli allikaks tänane Postimees. Teevad vigu need ajakirjanikud,sageli ei jaga matsu, aga sellise nn “promoartikli” puhul oleks asjakohane,et EKV vastavad isikud selliste artiklitega rohkem või vähem seotud on.Ma vähemalt eeldan,et see artikkel/ülevaade oli läbi käinud EKV või KM laualt.
Seega minu vastus akfile,kes väitis,et jutt ei päde oleks see,et mina lähtun sellest,mis kirjas ja nagu eelnevalt öeldud,peaks olema loetud enne avaldamist ka mingi asjalikuma kaitse valdkonda tundva isiku poolt. Ma väga loodan,et selle 29miljoni euro taga on midagi rohkemat kui need kaks propellerputkat,aga jääb see nii ehk naa nišivõimeks. Nišivõimeks mitte ainult meie Kaitseväele,vaid ka meie EOG meestele.
Mul ei ole objektiivset infot rohkem kui see,mis ajakirjanduse vahendusel saada, kuid kui need arvud ja võimekused kasvõi 50% ulatuses on kattuvad kirjeldatuga, on seis jama. Mõtlen praegu isegi sellele,et kui president Trumpile panna ette valik, kas 80miljoni euro eest plastkünad (mida ehk võiks teatud hetkel vaja minna,aga mis lennukikandja grupile kuskil Vaikses ookeanis lihtsalt jalgu võivad jääda) ning pisikesed lennukid ja 4Robinsomi või 80 miljoni euro eest Javeline,millega eestlased reaalselt võiksid rappida 2 brigaadi jagu vastase rasket rauda, siis valik poleks vist väga keeruline...?

NEMO suudab käigu pealt nii otsesihtimisega kui suure tõstenurgaga sihitud tuld anda kuid hind olevat soolane. Kaudtule maksimaalset laskekaugust tasub teada kuid reaalselt on sellest võimalik lasta 2/3 sest viimane kolmandik eeldab maksimaalset laengut ja nii CEP ehk loomulik viga kui ka lennuaeg lähevad päris suureks. Efekti saamiseks on vaja palju loenguid. Väga kaugele lastes on mõistlik kasutada juhitavaid miine. Nasu MP kinnituse kohta ei leidnud ühtegi pilti kuid reaalselt on see kast tugevdatud põhja ja veermikuga. MP ise on aluse peal pööratav ja alusel on mingist kummist klotsid all. Kokkuvõttes kannatab tagasilöögi välja küll ja ilmselt maksab mõni protsent ägedamatest arendustest. Kui keegi Põhja Soome Sodankylässe satub siis küsige jooniseid.

See, et Norra kerede nõidus hakkab vaikselt üle minema ning juba tunnistatakse, et mitmes positsioonis on end veidike kinni pargitud on ju täitsa hea.

Minu jaoks on kurjakuulutav hoopis automaatide hankimine mingi "täisspektraalse automaatide võimena"... can we afford it?