Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[toomasv]

To Trumm.

Ühes võiks me kokku leppida, et see siin ei ole mingi Veneleste propakanal ja me ei kasuta nende võtteid. Kohe kindlasti ei peaks me siin süvenema ajalukku ja otsima näiteid ja paralleele 50, 100 või tuhant aastat tagasi. Sellega elimineerime ära sellise mõiste nagu areng ja sealt edasi filosoofiasse libastuda on kerge. Aga mõttetu antud teemas.

Autoajakirjad. Võta lahti ja loe vahest ka muid ajakirju kui ainult need, näiteks "Imeline teadus". Veelkord, hinnata vene majanduse olukorda autoajakirjade abil on minu arvates mõttetu. Ei haaku, suureimaid üldistusi on ikka väga keeruline luua.

Stalini industialiseerimine. Veelkord, minu arvates see näide ei sobi, esiteks hind ja teiseks eesmärk, mille pärast see ette võeti. NSVL mahajäämus ei olnud nüüd nii suur jne. Ma olen seda võrdlust enne kuulnud, et nüüd teeme, hakkame tegema, varsti hakkame. Venemaa on saanud 2000 aasta algusest üle triljoni dollari kasu nafta müügist, miks selle ajaga ei ole midagi tehtud, et nüüd on vaja hakata tegema??? Sellepärast, et kunagi lepiti kokku, et valitsus tõstab aga pensione, palku ja toetusi, aga rahvas laseb neil nii valitseda, nagu nemad tahavad?? Milleks sellist käitumist õigustada.

See Armata projekt. Kõik väited on ju sul laest võetud, nad ju ikka gi lubasid, et tellivad 100 tükki, järelikult mingid mootorid sinna peale pannakse. Ja torud. Meie ja teiste õnneks võtsid nad selle Armata projekti ette ja toppisid sinna hullu raha, selleasemel et kasvõi 72 korralikult tuunida. Või 90. Strateegiliselt täiesti vale otsus või ei?? Viimane uudis, mida kuskilt lugesin, et tsehhid keeldusid Uralvagonsavodile müümast neile väga vajalike ultramoodsaid tööpinke, kartes sanktsioonide alla sattumist. Ära oli toodud ka pank, mis pidi seda tehingut vahendama. tehingu maksumus oli umbes 50 miljonit. Võibolla sellepärast ei saa venelesed endale 150 mm kahurit lubada......

Tegelikult ootaks paremat argumentatsiooni.

[a11]

kas Toomasv on arvamusel, et lääneriikide santsioonid on oluliselt Venemaa moodsa sõjatehnika tootmise võimet kahjustanud?
Ja kui nii, siis millel selline hinnang põhineb?

[toomasv]

kas Toomasv on arvamusel, et lääneriikide santsioonid on oluliselt Venemaa moodsa sõjatehnika tootmise võimet kahjustanud?
Ja kui nii, siis millel selline hinnang põhineb?

defineeri, mis on moodne?? Vana tuunimine või millegi põhimõtteliselt uue tegemine? Mis asi on oluliselt, kogustes kui palju tegemata jäi? Kõigepealt on see vist ikkagi majanduse teema ja sõjatööstus on ainult üks osa sellest. Või ma eksin?

[Fucs]

https://youtu.be/xa1PJnyIgp4

[a11]

Mõningate sinu küsimuste üle diskuteerima hakates võib ilmselt teemast väga kaugele minna.
Ma oleks oodanud näiteid või viiteid selle kohta,kuidas Lääne santsioonid on takistanud Venemaal moodsa (sõja)tehnika arendamist.
Või selle kohta,kuidas lääne elektroonika pole asendatav näiteks Hiina omaga.

[Puurija]

Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel: ,,Meie Venemaa suunalised meetmed toimivad ainult siis, kui oleme USAs ja Euroopas ühel nõul ja suhtleme üksmeelselt. Varasemalt oli see ka alati nii. Praeguse USA kongressi poolt vastu võetud sanktsioonipaketi puhul kardan ma, et need puudutavad lõppkokkuvõttes Euroopa ettevõtteid ja et majanduspoliitiliste eesmärkide poole pürgitakse tagaukse kaudu. See oleks ebaproduktiivne. Meie soov on üle saada Venemaa-Ukraina kriisist ja poliitilisest survest, mida sanktsioonid Moskvas tekitavad. USA president kinnitas, et enne uute sanktsioonide kehtestamist toimub Euroopa partneritega tihe kooskõlastamine. Ma arvestan sellega ning seda rõhutasin ma eelmisel nädalal veel kord ka Washingtonis. Suhted Venemaaga pole hetkel lihtsad. Moskva kaotas Krimmi rahvusvahelise õiguse vastase annekteerimisega ja Ida-Ukraina destabiliseerimisega palju usaldust. Me ei aktsepteeri seda ja reageerisime ka vastavalt. On hea, et meil on nendes küsimustes Euroopas selge ühine seisukoht. Samas on oluline, et me ei sulgeks Venemaaga kõiki suhtluskanaleid. Kuna meil on hetkel arvukalt teemasid, milles meil on erimeelsusi, peame me eelkõige koostööd tegema seal, kus jagame võimalusel samu huve. Vaikimise kaudu me probleeme ei lahenda. See oli hädavajalik ja õige, et NATO reageeris Krimmi annekteerimisele ja kestvale konfliktile Ukrainas ja selle ümbruses heidutusmeetmetega. Nendest ei saa Venemaa end ohustatuna tunda. Me tegime aga alati selgeks, et ainult kaitse ja heidutus üksi ei saa toimida. Seepärast panustame me seoses Venemaaga üheaegselt ka dialoogile ja läbipaistvusele ning ootame seda samaväärselt ka Moskvalt. Siin kohal on kahetsusväärne, et Venemaa ei kasuta Viini dokumendi usaldust loovaid instrumente. Me jälgime seda õppust igatahes väga täpselt. Üht saan ma Baltimaade inimestele kinnitada: teie julgeolek on ka meie julgeolek. Selles võite te kindlad olla. Mul oleks hea meel, kui jõuaksime tõepoolest tõsise aruteluni ÜRO sõdurite kohaloleku üle Ida-Ukrainas. Ukraina on juba aastaid ÜRO missiooni nõudnud. Nüüd peab arutama, kuidas see täpselt välja võiks näha. Selge on, et me vajame hädasti püsivat relvarahu. Kui ÜRO sõdurite kohalolek sealjuures aitab, oleks see hea."
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/saksa ... d=79427664

[Martin Peeter]

Esimene küsimus, mis tuleks selgeks saada, on see, et mida nende sanktsioonidega üldse taotletakse?

Kindlasti ei taotleta mingit Venemaa "nurkaajamist" majanduslikult ja tehnoloogiliselt. Meie, siin piiri ääres, peaksime olema sellele vastu eelkõige. Selle Gabrieli kanalite lahtihoidmise jutuga tuleb ka ainult nõustuda. Nii suure tuumajõuga niisama kergelt konflikti minna, ei taha keegi. Aga kui palju ja millist kahju ikkagi sanktsioonidega tahetakse saavutada - ega ka mina sellele küsimusele vastata ei oska.

Koosmõjus madala nafta hinnaga on õnnestunud peatada Venemaa majanduskasv, teha asjaajamine raskemaks ja kallimaks, tekitada hulga ebamugavusi, takistada investeeringuid tulevikus olulistesse objektidesse, tekitada finantseerimisraskusi. Samas keegi pole nii naiivne, et arvaks nagu Venemaa ei suudaks kuidagi suht levinud tehnoloogiat mujalt hankida või ise teha,

Aga samas võib siiski öelda, et nagu vähevõitu, kui vaadata, kui palju raha jätkub militariseerimisse toppida.

[Elagu Ukraina]

Esimene küsimus, mis tuleks selgeks saada, on see, et mida nende sanktsioonidega üldse taotletakse?

Kindlasti ei taotleta mingit Venemaa "nurkaajamist" majanduslikult ja tehnoloogiliselt. Meie, siin piiri ääres, peaksime olema sellele vastu eelkõige. Selle Gabrieli kanalite lahtihoidmise jutuga tuleb ka ainult nõustuda. Nii suure tuumajõuga niisama kergelt konflikti minna, ei taha keegi. Aga kui palju ja millist kahju ikkagi sanktsioonidega tahetakse saavutada - ega ka mina sellele küsimusele vastata ei oska.

Koosmõjus madala nafta hinnaga on õnnestunud peatada Venemaa majanduskasv, teha asjaajamine raskemaks ja kallimaks, tekitada hulga ebamugavusi, takistada investeeringuid tulevikus olulistesse objektidesse, tekitada finantseerimisraskusi. Samas keegi pole nii naiivne, et arvaks nagu Venemaa ei suudaks kuidagi suht levinud tehnoloogiat mujalt hankida või ise teha,

Aga samas võib siiski öelda, et nagu vähevõitu, kui vaadata, kui palju raha jätkub militariseerimisse toppida.

See Venemaale kahjutegemise soov on venemeelne (trollide) tõlgendus. Lihtsam oleks taibata, et sanktsioonidega soovitakse, et Venemaa lõpetaks Ukraina afääri.

[tommy]

kas ....... on arvamusel, et lääneriikide santsioonid on oluliselt Venemaa moodsa sõjatehnika tootmise võimet kahjustanud?

Kui Ukraina kah "lääneriikide" hulka arvata, siis on küll..
Ja väga oluliselt.

[Martin Peeter]

Esimene küsimus, mis tuleks selgeks saada, on see, et mida nende sanktsioonidega üldse taotletakse?
...

Koosmõjus madala nafta hinnaga on õnnestunud peatada Venemaa majanduskasv, teha asjaajamine raskemaks ja kallimaks, tekitada hulga ebamugavusi, takistada investeeringuid tulevikus olulistesse objektidesse, tekitada finantseerimisraskusi.
...

See Venemaale kahjutegemise soov on venemeelne (trollide) tõlgendus. Lihtsam oleks taibata, et sanktsioonidega soovitakse, et Venemaa lõpetaks Ukraina afääri.

Jah, aga äkki lugupeetav kaasfoorumlane selgitaks, kuidas Ukraina afääri lõpetamist kahju mittetegevate sanktsioonidega saavutada? Või mis on üldse saavutatud? Kui ei plaanitagi midagi saavutada, siis milleks kahjustada oma enese majandust? Venemaa on oma kõige valusama käigu põllumajandussaaduste ekspordikeelu näol vastusammuna välja käinud. Läänes ei räägitagi näiteks Vene nafta- või gaasiekspordi keelust (mis tõesti oleks väga valus) või kas või piirangutest selles valdkonnas (näiteks põhimõte, et Vene gaas peaks olema kiirelt asendatav või ainult sellel ei tohiks põhineda elulised teenused).

[Kriku]

Minu arust taotletakse kontrollitud tühjaksvisisemist. Mida kauem on visisenud, seda väiksem pauk lõpuks tuleb. Ideaaljuhul kestavad sanktsioonid ja majanduse vaikne allakäik kuni järgmise lagunemisvooruni millalgi sajandi teises veerandis.

[Kapten Trumm]

On ka selline rahvatarkus, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
Venemaa poliitiline isolatsioon 1920-1941 viis selleni, et agressiivne kommunism leidis võimalused ja 1917 kaoses mahajäänud põllumajandusmaa kaotas WWII lõpuks sõjatehnoloogias Läänele vaid mõned aastad (kui 1920 seisuga oli mahajäämus vähemalt 20aastat).

Vene riigi eksistentsil ja majanduslikkusel pole ajaloos suuremat seost olnud - ka 1991 kollapsit ei põhjustanud ei 10-15% SKP-st võttev relvakoorem ega Afganistani sõjakulud (kus oli hõivatud 2% NSVL armee RA isikkoosseisust ja kus kaotati põhiliselt vananenud sõjatehnikat nagu T-55 tanke, mis oleks mõne aasta pärast nagunii relvastusest maha võetud). NSVL püsis täpselt senikaua, kui inimestel tekkis teadmine, kuidas mujal on ja tuli siiber kartulikoortest ja puhvaikast, eelkõige aga ideoloogiast (õigemini selle ammendumisest ja selle taga lokkavast "võrdsusest"). Püssirohtu selleks andis Gorba glasnost, kus mass sai veidi teada, mis toimub. Pankrot on seda riiki ähvardanud kogu aeg.

Sestap küsimuse vastus sõltub sellest, mis arvamusel on 100 miljonit vene lihtinimest - kui neil saab toimuvast siiber, siis kukub see värk kokku.
Hetkel näib Kremli strateegia olevat väljavingerdamine, mille tulemus sõltub sellest, kui osavasti seda korraldatakse.
Aga et kollaps on vältimatu lõpptulemus, ma eriti ei usu - esiteks saadakse läänes hästi aru, et kollaps võib lõppeda ka tuumaseentega ja teiseks vähemalt ajaloos on nad üle elanud hullemaid aegu, kui elamiskulude 2-kordne hinnatõus.

[Veiko Palm]

Alustan oma (pikemat) kommentaari varemgi välja öeldud lausega, et kpt Trumm tihtipeale edastab otseselt kremli propagandat. Tahan olla väga täpne oma süüdistusega - ma ei väida, et Trumm on kremli agent või troll, või hoopis eestivastane õõnestaja. Ei, mitte midagi sellist. Mida ma ütlen on see, et Trummi seisukohad kattuvad tihtipeale otseselt Venemaa ametliku propagandaga ning oma seisukohtade esitamiseks kasutab Trumm vene propaganda võtteid. Räägin siis allpool paarist mulle silmatorkanud meetodist ja müüdist.

Sanktsioonidest.
1. Venemaa propaganda põhivõte on kujutada sanktsioone otsese Venemaa vastase rünnakuna, mille eesmärk on Venemaa majanduse ja selle läbi kogu Venemaa nõrgendamine. See ei vasta ju tõele. Sanktsioonide eesmärk on lõpetada Venemaa otsene sõjaline sekkumine Ukrainas. Punkt. Loomulikult võib nüüd öelda, et sanktsioonid ei ole seda eesmärki täitnud, sest vene relvajõud on ikka veel otseselt Ukrainas sees. Vastab tõele. Kuigi alati võib küsida, et mida Venemaa oleks Ukrainas teinud ilma sanktsioonideta? Kuid veelkord - sanktsioonide eesmärk ei ole nõrgendada Venemaad või selle majandust;
2. Teine levinud propagandavõte on valetada selle kohta, mida sanktsioonid puudutavad. On väga lihtsalt leitav (vaadake kasvõi wikipediat https://en.wikipedia.org/wiki/Internati ... ian_crisis), et sanktsioonid on suunatud kolme sektori vastu - naftapuurimiseks vajalik kõrgtehnoloogia, pangandus ja sõjatehnoloogia. Kõik need sektorid on tugevalt sanktsioonidest mõjutatud ja ainult täielikult vene propagandaruumis elav inimene suudaks väita vastupidist. Rohkem ei oska mina siinkohal midagi tõepoolest kirjutada;
3. Eelmise punkti täienduseks - piiratud on ka nn dual-use tehnoloogia müük Venemaale. See tähendab tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviilasjade kui ka sõjaasjade valmistamiseks. Tundub natuke hajus? Nii ja naa. Õigemini tegelikult mitte. Et sõdur sööb leiba ja nüüd on leivamüük keelatud? Tegelikkuses on piirid selged ja ausalt öeldes mingit erilist segadust pole;
4. Ja jälle üle-eelmise punkti täienduseks - mina näiteks ei tea, et sanktsioonide tulemusena oleks keelatud veoautomootorite tarnimist Venemaale. Mina tunnistan, et ei tea mitte midagi Kamazide hingeelust ja Cumminsi mootoritest, aga põgusa internetiotsingu tulemusena https://kamaz.ru/en/press/releases/cumm ... s_engines/ näen, et tehas on olemas ja töötab edasi. Miks siis mingit jama ajada?
5. Venemaa kehtestas ise sanktsioonide vastuseks vastusanktsioonid, nagu näiteks osade toidukaupade sissetoomise keeld ja muu säärane. On tavaline Venemaa propagandavõte kuulutada iseenda poolt kehtestatud vastusanktsioonidega hakkamasaamist võiduna sanktsioonide üle. Siia ei tasu isegi minna. Ja jällegi puudutab see näiteks veoautode või siis reisilennukite tootmist. No ei puuduta sanktsioonid neid asju. Ehitasin ise endale müüri ja ise kangelaslikult ka sellest üle ronin;
6. Sanktsioonide teemas aetakse ka igasugu muud häma. Seesama reisilennukite väidetav müümine Iraanile ja selle kooskõlastamise kohustus USA-ga. No kuidas see sanktsioonidesse puutub? Õige vastus - mitte kuidagi. Igal riigil (kaasa arvatud Venemaal) on reeglina selline otsustusõigus. Puudutab eriti just sõjatehnikat. Kui oled ostnud (hüpoteetiline näide) M113 masinaid 1960-tel USA-st ja nüüd tahad neid edasi müüa, siis pead ikka veel kooskõlastama (õigemini - loa saama USA-lt);

Venemaal on eriline roll maailma ajaloos. Kas siis vaimujõu, suuruse, vene hinge, või lihtsalt sellepärast, et Venemaa on Venemaa. No kuidas muidu lugeda lauset, et Venemaa majandust kuidagi mõistusega aru ei saa? Muidugi saab. Mis siin keerulist on? Lihtne majandusstruktuur, mis põhineb peamiselt tooraine kaevandamisel ja müügil, suur korruptsioon ning kogu otsustusvõim on koondunud väga väikese grupi inimeste kätte. Oluline on küsimus, et kas need otsused on ka ennustatavad? Kõik ei ole ja see on ohtlik kogu muu maailmale. Kuid muidu ei ole Venemaal mitte mingit erilist missiooni maailmas. Vähemalt ei ole see saavutatav praeguste meetoditega.

Venemaa saab ise hakkama ja Lääne abi vaja pole. Vastab tõele ja ei vasta tõele. Tegelikkuses ei ole globaliseerunud maailmas (nõme termin, tean) enam mitte ühtegi riiki, kes täiesti iseseisvalt hakkama saaks. Mitte ühtegi. Trummi jutt ja näited oli muidugi täielik jama. Loomulikult saab kasutada iidamast-aadamast asju. Saab minna veelgi rohkem minevikku. Kunagi rakendati ju hobune adra ette ja ikka elati ära. Muidugi nii saab. Kuid samas pole nagu raha, et uut iphone või paremat autot osta või mis? Ja tegelikult ei saa ju isegi Põhja-Korea ise hakkama. Ühesõnaga - tavaline propagandamull.

Siinkohal pean ütlema, et ei mõelnud ma mitte mingil juhul, et Venemaa elanikud oleks vastupidi kuidagi rumalad ja saamatud. Muidugi mitte. Samamoodi ei ole rumalad ja saamatud põhjakorealased. Kindlasti mitte. Kuid siiski tundub lõunakorealastel paremini minevat.

Ja minu täielik lemmik "Lääs on raha-ahne loll" meem. Väga laialt levinud nii endises nõukogude liidus kui ka praeguses Venemaal ning põhineb täielikult maailmast mittearusaamisel. Õigemini - oma maailmapildi rakendamisel kõikidele muudele. Ei ole olemas sellist asja nagu "Lääs". Õigemini - ei ole olemas sellist asja nagu ühendatud, ühetaoline ja ühtne läänemaailm. Me kõik oleme erinevad ja omanäolised. Erinevalt jällegi sellisest riiklikust moodustisest kui Venemaa. Loomulikult on see suur lihtsustus, aga Venemaa on tsentraalselt juhitav (see kuulus võimuvertikaal) ja ikkagi rangelt kontrollitav riik. Lääs ei ole. Kui läänes kehtib põhimõte "kõik mis ei ole keelatud, on lubatud", siis miks imestada, kui firmad tahavad (ja on alati tahtnud) Venemaaga äri ajada? See on ju normaalne ja lubatud, niikaua, kuni teatud tegevused pole otsesõnu ära keelatud. Nagu need praegu sanktsioonidega seoses on. Ja ei tasu siin luua mingit üldist kuvandit lääne-räpastest-ärimeestest-kes-müüvad-kasvõi-lihase-ema-maha. Nõukogude propaganda.

Selle viimase punkti jätkuks - miks alati kujuneb ikka nii välja, et just vabal maailmal on ikka need saladused, mida tasub varastada (ja mida siis teatud riikide targad, osavad ja vaprad luuretegelased kavalalt varastavad)? Ja millegipärast neid "analooge mitteomavaid" asju ei taha keegi isegi tasuta saada (erandeid muidugi alati on)? Võib-olla ei põe läänemaailm selle varastamise pärast alati väga palju? Varsti tuleb ju uus ja parem. Aga sellel vargal on natuke sitt seis - ise ju ei oska ja nii jäädki varastama. Nägin vist tänases lehes Voinovitši lauset, et "kui pole vabadust, pole ka vorsti". Olen täielikult nõus.

[ermot]

1. Venemaa propaganda põhivõte on kujutada sanktsioone otsese Venemaa vastase rünnakuna, mille eesmärk on Venemaa majanduse ja selle läbi kogu Venemaa nõrgendamine. See ei vasta ju tõele. Sanktsioonide eesmärk on lõpetada Venemaa otsene sõjaline sekkumine Ukrainas. Punkt. Loomulikult võib nüüd öelda, et sanktsioonid ei ole seda eesmärki täitnud, sest vene relvajõud on ikka veel otseselt Ukrainas sees. Vastab tõele. Kuigi alati võib küsida, et mida Venemaa oleks Ukrainas teinud ilma sanktsioonideta? Kuid veelkord - sanktsioonide eesmärk ei ole nõrgendada Venemaad või selle majandust;

Selle tasub ehk veel üle rõhutada. Sanktsioonide rakendamise alguses öeldi väga selgelt välja, et eesmärgiks ei ole lihtrahva elujärje alandamine sellel lihtsal põhjusel, et nemad pole süüdi tekkinud olukorras. Sanktsioonid rakendusid eelkõige kindlate võtmeisikute suhtes ja kindlate firmade suhtes (algsetest abinõudest saab lugeda siit: https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... fOXXoPqOYg). Nii sattusid viimasena näiteks EU sanktsioonide alla isikud ja firmad, kes osalesid Siemensi gaasiturbiinide tarnes Krimmi (http://www.consilium.europa.eu/en/press ... s-ukraine/). Hetkel on selles nimekirjas kokku 153 isikut ja 40 firmat, mille puhul rakendatakse sissesõidukeeldu ja varade külmutamist. Vastav EL õigusakt leitav siit: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ ... 7:203I:TOC

See, et majandus seisma jäi, on tegelikult ebasoovitav tulemus, sest häälestab 150 isiku asemel 140 miljonit venemaalast EL vastu. Ja see oligi ilmselt Putini üks eesmärk,kui ta ise kehtestas piirangud oma rahva toidulaua valikutele. Nii on saanud väga suunatud sanktisoonidest "venevastane" lauprünnak kõikvõimalikel tasemetel ja meie oleme hakanud seda ise uskuma.

[Kriku]

On ka selline rahvatarkus, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
Venemaa poliitiline isolatsioon 1920-1941 viis selleni, et agressiivne kommunism leidis võimalused ja 1917 kaoses mahajäänud põllumajandusmaa kaotas WWII lõpuks sõjatehnoloogias Läänele vaid mõned aastad (kui 1920 seisuga oli mahajäämus vähemalt 20aastat).

Need võimalused seisnesid peaaegu et pärisorjuse taaskehtestamises ja tulemuseks oli 20 sajandi üks suuremaid näljahädasid. Sellise verehinnaga majandamine on jätkusuutmatu, sest lõpuks saavad inimesed ka otsa. Reeglina tuleb küll enne juba lagunemine, nagu sa allpool isegi kirjutad.

Teiseks, tehnoloogia arenemine on viinud selleni, et pariteeti enam verehinnaga hoida ei saa. Mingist tasandist alates on vajaliku detailid ja tehnoloogilised protsessid, mida lihtsalt piitsa viibutamisega enam ei saavuta, tee mis tahad. Heaks näiteks on pastapliiatsid, millest ma siinsamas teemas vist pool aastat tagasi kirjutasin. Nõukogude Liit ei suutnud kogu oma võimsusest hoolimata sisse seada kodumaist pastakatööstust, kuna selleks oli vaja metalli kvaliteetset peentöötlust, millega nad hakkama ei saanud. Lõpuks osteti kõik komplektis Šveitsist sisse. Täpselt sama käib elektroonika kohta. Kui sanktsioonide tõttu komponentide ja tootmisseadmete juurdevool katkeb, siis areng mitte ei peatu, vaid tuleb tagasilangus, sest et ka 2000. aasta tehnoloogiat ei suuda nad iseseisvalt jäljendada.

Jah, 1970-ndate kallur veab killustikku täpselt samamoodi kui 2017. aasta kallur, kui kütust laialt käes on. Aga see pädeb ainult tsiviiltehnika kohta. Põhimõtteliselt on võimalik Venemaa autarkne marineerimine 1960-1970-ndate NSVL-i tehnoloogilisel tasemel, aga sama võib ju ükskõik millise arengumaa kohta väita.

Kõigest sellest on käesolevas teemas juba palju kirjutatud.