547. leht 1299-st
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 18:54
Postitas Masur
Jekaterina Svanidze, esimene proua Stalin. Ei pannud omale ise kätt külge siiski.
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 18:58
Postitas Lemet
Masuril õigus, Svanidze neh...25-aastaselt haigusesse surnud ja Stalini vanema poja Jakovi ema.
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 19:00
Postitas Masur
Kasutan kohe head juhust küsimust mitte esitada. Järg vaba.
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 19:54
Postitas SSthebest
Järg vaba.Esitan ise siis.Mis relv on pildil?

Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 19:59
Postitas Lemet
ППШ-41 sarvmagasiniga. Tavapäraselt oleme harjunud seda nägema trummelmagasiniga.

Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 20:02
Postitas SSthebest
Lemet kirjutas:ППШ-41 sarvmagasiniga
Ei ole kahjuks.Vihjeks:Tehtud Hiinas
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 20:06
Postitas Lemet
Noh, siis "mudel 49"...Aga kui Koreast sai Hiina, siis Typ 50...
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 20:07
Postitas SSthebest
Lemet kirjutas:Noh, siis "mudel 49"...Aga kui Koreast sai Hiina, siis Mudel 50...
Jah ajasin

segamini ise .Kasutati Koreas aga tehti Hiinas.
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 20:16
Postitas Lemet
Tegelikult tehti nii Koreas kui Hiinas. Kusjuures Hiina versioon Typ 50 oli vaid sarvega, Korea Model 49 aga vaid kettaga.
Type 50: A Chinese-made version of the PPsh-41. Unlike its Soviet counterpart, it only accepts column-type box magazines.
Type 49: A North Korean made version of the PPsh-41. This model only accepts drum-based magazines.
Peale selle tootsid veel ungarlased (7.62mm Géppisztoly 48.Minta) vietnamlased (K-50), jugoslaavlased (M-49) Aga sisuliselt ikka tegu sellesama PPŠ-41ga.
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 20:31
Postitas Lemet
Aga nagu ma aru saan, on küsimisjärg jälle minu käes. Tahaks siis teada, millisest lennukist on jutt...katkend Teise Maailmasõja aegse lahinglenduriga tehtud usutlusest.
Kui keeruline oli kabiinist lahkuda, kas kabiinikate eraldus suurel kiirusel normaalselt?
Kate eraldus kergelt ja kabiinist võis lahkuda kiirelt, kuid lennukil oli üks suurim konstruktsiooniline puudus. Pito toru küljest, mis kabiini kohal tolknes, läksid saba külge kaks antennijuhet, side ja komando omad. Kui kabiinikate eemaldati ja piloot või tüürimees välja hüppasid, võisid nad sattuda ühte neist kahest juhtmest ja "sõita" seda mööda sabakiiluni, mis tal pea maharaius. Naturaalselt, pea lendas minema nagu arbuus."
Niisiis, mis tüüpi lennukiga oli tegu?
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 21:37
Postitas EOD
Kahe kiiluga? Pe-2.
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 22:10
Postitas Lemet
Nagu alati...Küsi.
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 22:44
Postitas EOD
Tupolevi konstrueerimisbüroo looming polnud tuntud vaid lennunduses. Kus veel?
Re: Viktoriin
Postitatud: 03 Apr, 2012 22:59
Postitas Lemet
Torpeedokaatrid...alates 1923 aasta АНТ-3st, mis kuulduste põhjal valmistati vesilennuki ujukist kuni 1933 aasta G-6ni. Suht kipakad laevukesed, mis üle kolme palli koledat ilma ei kannatanud.
Re: Viktoriin
Postitatud: 04 Apr, 2012 7:50
Postitas Kapten Trumm
Kui sa pidasid silmas Gant-3 "Pervenets", siis see küll vesilennuki ujukist polnud
Silmas tuleb pidada, et need "G-paadid" olid põhimõtteliselt erineva tööpõhimõttega Saksa, USA ja Briti kaatritest tollel ajal.
Britid loobusid taolistest kaatritest peale juba 20ndate teisel poolel - põhjuseks nende nigel merekindlus. Siin Vabadussõja ajal möllanud briti MTB-d olid disainilt midagi G-paatide sarnast. G-5 oli hüdroplaan-tüüpi ehk täisglisseeriv kaater (sellest ka tema tohutu kiirus). Teine glisseeriv tüüp olid Itaalia MAS-id tollal.
Täisglisseeriv kaater ei armasta üldiselt lainet, sest tema sõidureziim tugineb dünaamilisel tõstejõul (libiseb tõstejõu mõjul mööda vett) ja teatud veepinna "ebatasasuse" astmest alates pole glisseerimine enam võimalik (kas lihtsalt väljakannatamatu rappumine, lisaks hiigelkoormused korpusele+võimatu relvi tarvitada).
Briti Vosperid, USA igasugu Elco ja Higginsi kaatrid olid poolglisseerivad ja saksa Schnellboot'it olid ujuvat tüüpi.
Põhja kuju järgi on lihtne vahet teha - nii suurte glisseerivate (hüdroplaanivad) kaatrite kere on enamasti põikiredaanidega. Miks nad aga polnud niisama sõites merekindlad - tulenevalt teatud seaduspärasustest peab glisseeriv kaater olema suhteliselt väike. Et panna Schnellbooti glisseerima, peab tema kiirus olema vähemalt 114 kmh, G-5 puhul hakkab glisseerimine peale kiirusest ca 87 kmh. S-100 puhul oli see tollase mootoriehituse (polnud gaasiturbiine) suhteliselt lahendamatu ülesanne -sestap ehitasid sakslased ta sarnaselt hävitajatega - pikk ja suhteliselt kitsas kere ning ümarad veealused vormid (mis tagas kokkuvõttes hea merekindluse, kuid keskpärased kiirusomadused).