www.militaar.net

Jekaterina Svanidze, esimene proua Stalin. Ei pannud omale ise kätt külge siiski.

Masuril õigus, Svanidze neh...25-aastaselt haigusesse surnud ja Stalini vanema poja Jakovi ema.

Kasutan kohe head juhust küsimust mitte esitada. Järg vaba.

Järg vaba.Esitan ise siis.Mis relv on pildil?

ППШ-41 sarvmagasiniga. Tavapäraselt oleme harjunud seda nägema trummelmagasiniga.

Lemet kirjutas:ППШ-41 sarvmagasiniga

Ei ole kahjuks.Vihjeks:Tehtud Hiinas

Noh, siis "mudel 49"...Aga kui Koreast sai Hiina, siis Typ 50...

Lemet kirjutas:Noh, siis "mudel 49"...Aga kui Koreast sai Hiina, siis Mudel 50...

Jah ajasin segamini ise .Kasutati Koreas aga tehti Hiinas.

Tegelikult tehti nii Koreas kui Hiinas. Kusjuures Hiina versioon Typ 50 oli vaid sarvega, Korea Model 49 aga vaid kettaga.

Type 50: A Chinese-made version of the PPsh-41. Unlike its Soviet counterpart, it only accepts column-type box magazines.
Type 49: A North Korean made version of the PPsh-41. This model only accepts drum-based magazines.

Peale selle tootsid veel ungarlased (7.62mm Géppisztoly 48.Minta) vietnamlased (K-50), jugoslaavlased (M-49) Aga sisuliselt ikka tegu sellesama PPŠ-41ga.

Aga nagu ma aru saan, on küsimisjärg jälle minu käes. Tahaks siis teada, millisest lennukist on jutt...katkend Teise Maailmasõja aegse lahinglenduriga tehtud usutlusest.

Kui keeruline oli kabiinist lahkuda, kas kabiinikate eraldus suurel kiirusel normaalselt?

Kate eraldus kergelt ja kabiinist võis lahkuda kiirelt, kuid lennukil oli üks suurim konstruktsiooniline puudus. Pito toru küljest, mis kabiini kohal tolknes, läksid saba külge kaks antennijuhet, side ja komando omad. Kui kabiinikate eemaldati ja piloot või tüürimees välja hüppasid, võisid nad sattuda ühte neist kahest juhtmest ja "sõita" seda mööda sabakiiluni, mis tal pea maharaius. Naturaalselt, pea lendas minema nagu arbuus."

Niisiis, mis tüüpi lennukiga oli tegu?

Kahe kiiluga? Pe-2.

Nagu alati...Küsi.

Tupolevi konstrueerimisbüroo looming polnud tuntud vaid lennunduses. Kus veel?

Torpeedokaatrid...alates 1923 aasta АНТ-3st, mis kuulduste põhjal valmistati vesilennuki ujukist kuni 1933 aasta G-6ni. Suht kipakad laevukesed, mis üle kolme palli koledat ilma ei kannatanud.

Kui sa pidasid silmas Gant-3 "Pervenets", siis see küll vesilennuki ujukist polnud

Silmas tuleb pidada, et need "G-paadid" olid põhimõtteliselt erineva tööpõhimõttega Saksa, USA ja Briti kaatritest tollel ajal.
Britid loobusid taolistest kaatritest peale juba 20ndate teisel poolel - põhjuseks nende nigel merekindlus. Siin Vabadussõja ajal möllanud briti MTB-d olid disainilt midagi G-paatide sarnast. G-5 oli hüdroplaan-tüüpi ehk täisglisseeriv kaater (sellest ka tema tohutu kiirus). Teine glisseeriv tüüp olid Itaalia MAS-id tollal.
Täisglisseeriv kaater ei armasta üldiselt lainet, sest tema sõidureziim tugineb dünaamilisel tõstejõul (libiseb tõstejõu mõjul mööda vett) ja teatud veepinna "ebatasasuse" astmest alates pole glisseerimine enam võimalik (kas lihtsalt väljakannatamatu rappumine, lisaks hiigelkoormused korpusele+võimatu relvi tarvitada).

Briti Vosperid, USA igasugu Elco ja Higginsi kaatrid olid poolglisseerivad ja saksa Schnellboot'it olid ujuvat tüüpi.

Põhja kuju järgi on lihtne vahet teha - nii suurte glisseerivate (hüdroplaanivad) kaatrite kere on enamasti põikiredaanidega. Miks nad aga polnud niisama sõites merekindlad - tulenevalt teatud seaduspärasustest peab glisseeriv kaater olema suhteliselt väike. Et panna Schnellbooti glisseerima, peab tema kiirus olema vähemalt 114 kmh, G-5 puhul hakkab glisseerimine peale kiirusest ca 87 kmh. S-100 puhul oli see tollase mootoriehituse (polnud gaasiturbiine) suhteliselt lahendamatu ülesanne -sestap ehitasid sakslased ta sarnaselt hävitajatega - pikk ja suhteliselt kitsas kere ning ümarad veealused vormid (mis tagas kokkuvõttes hea merekindluse, kuid keskpärased kiirusomadused).