www.militaar.net

В основу глиссирующего катера АНТ-3 был положен поплавок гидросамолета.

http://www.e-reading.org.ua/chapter.php ... zhiya.html

Lemetil õigus. Torpeedokaatrid jah.
Võimalik, et Berijevi büroo oleks leidnud õnnestunuma lahenduse, arvestades kogemusi vesilennukitega.
Küsi.

Hmm, ma arvan, et asjast tuleb nii aru saada, et GANT-3 loomisel võeti eeskuju vesilennuki ujukist. Need on ka muide redaanide ja asjadega.
Mis iseenesest on ka loogiline, sest eesmärk on sama - glisseerimine võimalikult väikese energiakuluga.
See pidi ikka suur lennuk olema, millel sellist mõõtu ujukid oleks.

Võimalik, et Berijevi büroo oleks leidnud õnnestunuma lahenduse, arvestades kogemusi vesilennukitega.

Vene G-paatide probleem polnud niivõrd projekteerimise kalad kuivõrd asjaolu, et kogu kontseptsioon oli WWII ajaks aegunud ning ei tõestanud oma elujõulisust sõjas.
Mitte ilmaasjata ei konstrueerinud venelased selle asemele uut, sedakorda sügava-V põhjaga glisseerivat kaatrit, mille sõiduomadused laines olid paremad ning millel polnud selliseid relvastuse kasutuspiiranguid nagu G-5-l. Mati Õun pajatas, et G-5 üks suur probleem oli suur minimaalne kiirus (18 sõlme), mis muutis sildumise keerukaks toiminguks. Eks lennukimootorid ei jäksanud aeglasemalt vedada

Liitlaste näitel tõestan ennast hoopis mõnevõrra aeglasem, poolglisseeriv ja puidust valmistatud massikaater.
Puidust laeva valmistamine vajab vähem kalleid seadmeid ja pädevat tööjõudu. Nagu oli nt puust lennukite valmistamine korraldatav igas korralikus mööblivabrikus.
Seda ideed vorpisid venelased ise teha 60ndate aastateni.

Annan järje vabaks...

Kes on see naisterahvas? Antud pildil küll alles väga peenikese preilina.

Kuna tegu pole vast temast kõige tavalisema fotoga, siis annan ka vihje.
Muude tegemiste kõrval kuulus ta mingi aeg ka oma riigi valitsusse.

inessa armand

Loomulikult õige vastus.
Seda ma ei saa oma häbiks küll enda tegutsemise kohta õelda. Panin täiesti vale isiku pildi ja pidasin küsimusega silmas kedagi teist Hommikune meeltesegadus?

Masur kirjutas:Loomulikult õige vastus.
Seda ma ei saa oma häbiks küll enda tegutsemise kohta õelda. Panin täiesti vale isiku pildi ja pidasin küsimusega silmas kedagi teist Hommikune meeltesegadus?

...et mõte käis siis Aleksandra KOLLONTAI peale või

Selline lihtne küsimus sõjaväe veoautode teemal.

Kuni selle veoauto loomiseni käis NSVL sõjaväe veoautode ehitus paralleelmudelite teed (unifitseeritud sõjalised ja mittesõjalised mudelid olid tootmises korraga) ja sõjaväe mudelid lood üldveoautode baasil nende sõlmesid kasutades. Või sõjavägi sõitis väheke kohandatud tsiviilmudelitega. See veomasin oli aga esimene spetsiaalselt sõjaväe vajadusteks nullist loodud ja selle toodang läkski lõviosas armeele. Hiljem, loodi sõjaväe veomasina baasil vähendadud läbivusega tsiviilmudel (mis oli vastupidine senisele praktikale, kus üldveoauto baasil loodi kõrgendatud läbivusega sõjaväemudel).

Mis veokiga tegu? Nimetage nii sõjaväe- kui tsiviilmudel.

Äkki ZIL 131 ja ZIL 130?

Sõjaväeauto Ural 375 (6x6) ja tsiviilversioon Ural 377 (6x4).

Õige vastus on jah Ural.

Zil-131 oli siiski Zil-130 paraleelmudel, kus tõsi - unifitseerituse aste oli juba üsna väike -mootor, käigukast ja pisiasjad. 130 kabiini sõjavägi ei tahtnud (nõuti vahetatavate poritiibadega lihtsamat varianti.

Populaarteaduslikes allikates on väidetud, et Ural oli ühtlasi esimene vene sõjaväeveok, mille kabiin oli hermetiseeritud.
Mulle arusaadavalt tähendaks see, et kapotini ulatuva veetakistuse ületamisel ei istu juht vööni vee sees nagu varasematel autodel - Siberi talves püsib kabiin soe.
Pole olnud võimalust lähedalt uurida ja Eestisse alles jäänud vaevalt et enam eriti tihedad on.

Vaadates Youtubest metsaveoUraalide jõeületamisi võiks arvata, et vesi jääb ikka kabiinist väljapoole...

http://www.youtube.com/watch?v=5RVptjzP ... re=related

Kapten Trumm kirjutas:
Zil-131 oli siiski Zil-130 paraleelmudel, kus tõsi - unifitseerituse aste oli juba üsna väike -mootor, käigukast ja pisiasjad. 130 kabiini sõjavägi ei tahtnud (nõuti vahetatavate poritiibadega lihtsamat varianti.

131 kabiin koos puritiibadega, samuti poritiivad eraldi sobisid 130-le probleemideta. Kabiini osas oli 131-l erinev vaid kaheosaline esiklaas, rehvirõhu reguleerimise kraan manomeetriga, SMU lüliti, relvahoidikud... Kõik see ei seganud.
131-le 130 poritiivad vast ei sobinud, kuna rattad oleksid võinud vastu käima hakata.
Aga küsimisjärg vaba.

Natuke keerulisem ja laialivalguvam küsimus.

Briti hävituslennuki Spitfire (suhteline) edukus WWII alguperioodil (tema parameetrite kohta) tulenes ühest keemilisest ühendist, ilma milleta oleks RR Merlin mootor üsna keskpärane asjake ja see suhteliselt suure tiivapinnaga lennumasin lennutehniliselt - ei midagi erilist.

Millise ühendiga on tegemist?