www.militaar.net

Etüleenglükool?

EDIT:

Või siis seesama tetraetüülplii bensiinis? Mille abil oktaanarv 100 peale aeti ja tänu millele saksa piloodid keeldusid uskumast, et tegu on nendesamade masinatega, millistega nad mõni aeg varem Prantsusmaa kohal lahinguid pidasid. Venelased kutsusid seda kütust "airakobravskii" tänu ameeriklaste kütusetarnetele ja hävitajamargile, mis seda bensiini algselt kasutas.

Ei ole.
Et seda suhteliselt suure tiivapinnaga lennukit panna piisavalt kiiresti vertikaalselt lendama (suur tiivapind=suur takistus) läksid britid lihtsat teed.
Et ajada välja rohkem võimsust, pandi kompressor pandi andma rohkem rõhku.
Et mootor seejuures tükkideks ei lendaks, oli vaja ühte kemikaali.
Bensiin on õige suund.

Atsetoon?

Vesi jahutamiseks?

Väga väike atsetoonilisand parandab küll küttesegu moodustumist, kuid mootori koormustaluvust vast ei suurenda.
Üks võimalus oleks kütuse oktaanarvu suurendamine, lisades näiteks naftaliini (uuemal ajal kutsutakse naftaleeniks), toluooli (tolueeni), piiritust...
Teine võimalus - alandada põlemistemperatuuri. pihustades sisselaskesse piiritust, selle segu veega või vesinikülihapendi vesilahust. Viimast kasutati sakslaste kõrghävitaja Focke-Wulf Ta-152 juures. Seal küll atmosfääri ülakihtides oleva väga hõreda õhu tõttu.

aniliin

Noorpõlves sai auto mootori võimsust tõstetud lisadüüsi abil vee pihustamisega karburaatorisse. Töötas muidugi, aga pikemas perspektiivis oli tekkiva keemia tõttu mootori elueale küllaltki mõrvarlikult mõjuv...egas ometi inglased sama teed ei kasutanud...

Kusjuures lennunduse teooriaõppe materjalis on kirjas, et suurem veeauru kogus sisseimetavas õhus vähendab mootori võimsust põhjusel, et seetõttu on samas õhukoguses vähem hapniku molekule.
Vedelas olekus vee sissepritsimisel on muidugi sama efekt, kuid vee aurustumisel toimuv paisumine suurendab rõhku ja samas vähendab põlemistemperatuuri.
Puhta vee sissepritset küll hästi ei usu, kuid Merlinil kaheastmelise turbokompressori kasutamine nõudis kindlasti kas väga kõrge oktaanarvuga kütust või "sisemist jahutust".

http://en.wikipedia.org/wiki/Rolls-Royce_Merlin

Areng algas 700-st suksujõust ja oktaanarvust 87

Avgas (aviation gasoline, also known as aviation spirit in the UK)

Piiritust leiaks ma oma arvutist muidugi suurel hulgal.

Aga isand Telcil on õigus-

Better results were achieved by adding 2.5% mono methyl aniline (M.M.A.) to 100 octane fuel

Vihje - see aine on nimetatud ühes siin tõlkena olemasoleva ja Eestis üsna tuntud Kuibõsevi lennundusinstituudi lõpetaja sulest....

Igasugu ainete pritsimisega mootorisse tegelesid rohkem suured tehnoloogialiidrid sakslased, USA-s oli selleks ajaks leiutatud massikasutuseks piisavalt töökindel turbokompressor. Kogu USA raskepommitajate vägi lendas Saksamaa kohal turbokompressorite vilinal. Sakslased aga pusisid ja pusisid ja kasutasid ikka mehhanilist kompressorit ja üsna ohtlikku nitrosüstemi.

Härra Solonini teosest:

Veel üks “Spitfire” edu komponent kandis nime “isopropüülbensool”
Asi selles, et mingit maagilist vormelit “Rolls – Royce” insenerid ei tundnud. Nad tegid mootori lihtsalt väga suure ülelaadimisega, mis ulatus 1,94 atmosfäärini. Konkurentidel õnnestus ülelaadimise suuruseks saada vaid 1,35 – 1,45 atm. Suur ülelaadimine tähendas vastavalt ka suurt surveastet silindrites, mis omakorda nõudis bensiini oktaanarvuga mitte vähem kui 100. See tähendas, et lennukikütuse valmistamiseks oli vajalik spetsiaalsete detonatsioonivastaste lisandite lisamine, kusjuures neid lisandeid oli vaja tohututes, tuhandetesse tonnidesse ulatuvates kogustes. Isopropüülbensooli tööstusliku tootmise küsimus õnnestus esimesena lahendada ameerikas grupi vene teadlaste poolt, kelle eesotsas seisis tsaariarmee kindral – leitnant professor V.N. Ipatjev.Ipatjevi isopropüülbensool töötas tõrkumatult nii ameerika, inglise kui ka nõukogude hävitajate mootorites. Kummalise saatuse iroonia tõttu oli professor Ipatjevil lihane vend, mäeinsener N.N Ipatjev, kel oli maja Jekaterinburgis .Jah, just seesama maja...

Spitfire oma suure tiivapinna ja madala tiivakoormusega - ning suht heade vertikaallennu omadustega on ehe näide ühest ütlemisest, mida kasutatakse tavaliselt F-4 kohta - given enough energy, even brick can fly (piisava energiaga lendab ka telliskivi).

Aga mis ratas on pildil? Konkreetse aparaadi marki isegi ei küsi

Jak-28

www.militaar.net

Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin