www.militaar.net

Sain sellest vihjest aru. Sakslased ise arvasid juba 1976 aastal, et 105mm jääb väheks selle aegsete Vene tankide vastu. Kui õige/vale see arvamus on ei ole spetsialist hindama. Üsna kindel aga võib olla, et selle aegsed (1976) parimad tankid on kõige kehvemad tankid kes meid ohustaksid noh, ütleme aastal 2012. Kui aga eeldada, et Sakslastel oli õigus siis ei suuda need sinu ütluse järgi lahjad tankid neile pandud ülesandeid täita (ok on liikuvad soomustatud kuulipilduja punktid) ja see raha mis neile kulutatud sisuliselt raisatud.

Mina olen Kruudaga nõus, et muretseda tuleks sellised tankid, mis oleksid vähemalt võrreldavad vastase omadega. Kui oleks neid vaja ainult selleks, et saaks kaitseväelased ninapidi juurde vedada ja öelda: "Vot see ongi nüüd tank!" , siis oleks selleks kõlvanud ka mõni postamendilt pihtapandud sõjaaegne T-34.
Seda muidugi minusuguse tsivilisti, mittespetsialisti, võhiku arusaama järgi.

See liikursuurtükk kaalub oma 50-60 tonni, palju meie maastik ja teedevõrk seda riistapuud kannataks ?

Kannataks ikka. Tankidel on pinnasesurve alla 1 kg/cm2, autol näiteks ~ 2 kg/cm2

Kruuda kirjutas:Sain sellest vihjest aru. Sakslased ise arvasid juba 1976 aastal, et 105mm jääb väheks selle aegsete Vene tankide vastu. Kui õige/vale see arvamus on ei ole spetsialist hindama. Üsna kindel aga võib olla, et selle aegsed (1976) parimad tankid on kõige kehvemad tankid kes meid ohustaksid noh, ütleme aastal 2012. Kui aga eeldada, et Sakslastel oli õigus siis ei suuda need sinu ütluse järgi lahjad tankid neile pandud ülesandeid täita (ok on liikuvad soomustatud kuulipilduja punktid) ja see raha mis neile kulutatud sisuliselt raisatud.

105mm laskemoon on selle aja jooksul teinud läbi suure arengu.
Näiteks hiinlaste 105mm kahuritega Tüüp 59D tankide moon on küllatki tõhus kui seda juttu uskuda:

The Type 59D tank is available in two variants: Type 59D fitted with a longer barrel Type 83A 105mm rifled gun, and Type 59D1 fitted with a Type 79 (Chinese copy of the British L5) 105mm rifled gun.
Both variants are capable of firing standard 105mm APFSDS, HEAT, and HEAT-FRAG rounds. When firing APFSDS rounds, these guns have an armour penetration capability of 600mm at a distance of 2,000m.
Both variants are also capable of firing the Chinese indigenous 105mm gun-launched ATGM, with a maximum range of 5.2km and an armour penetration capability of 700mm. The missile could also be used to attack slow-flying helicopters.

105 mm on seepärast viletsam, et sellele ei toodeta läänes kaasaegset moona. Kumulatiivmürsul või noolmürsul pole suurt vahet, kas ta lastakse välja 15 mm peenemast või jämedamast torust.

105 mm kaasaegset moona pole mõtet leiutada, sest tarbijaid ei ole. 105 kahuritega masinaid tarvitatakse rohkem jalaväe toetustankidena, kus põhiline moon on HE.

Natuke 105mm moona võimalustest. Asi muidugi mitte väga täpne, aga mingi ülevaate saab.

Chinese Type-86 105mm DU 460mm(from "short" 105)/480mm(from "long" 105) at 2km

Chinese Type-93 105mm DU 510mm("short")/540mm("long") at 2km

Chinese Type-95 105mm DU 580mm at 2km (from "long" Type-83A 105mm)

UK T-2 HP 105mm tungsten round 560mm at 2km

UK 105mm L-28 tungsten cap APDS 120mm at 60 degrees at 900m, 250mm at 1km (mid-1950s)

US 105mm L-36A1/M392 tungsten cap APDS 260mm at 1km (1960s)

UK 105mm L-52A3 tungsten core APDS 320mm at muzzle, 280mm at 1km, 254mm at 1500m, 240mm at 2km (1973)

UK 105mm L-64A4 tungsten APFSDS 310mm at 2km (1982)

UK/Pakistani 105mm H6/62 APFSDS 360mm at 2km (1990s)

Pakistani 105mm DU APFSDS 450mm at 2km

Indian 105mm APFSDS 350mm at 2km

French OFL105F2 105mm DU 520mm at 2km (mid 90s)

French OFL105G1 105mm APFSDS 350mm at 2km (1981)

French OFL105G2 105mm tungsten 440mm at 2km (late 1980s)

French OFL105F1 105mm tungsten 250mm at 2km (1981/2)

French 105mm HEAT (AMX30) 160mm at 60 degrees

Canadian C127 105mm tungsten 460mm at 2km (1992)

US M-392A2 105mm APDS 260mm at 1km, 250mm at 1.5km, 225mm at 2km (early 1970s) (Rushed into service after M392 problems in 1973 Arab-Israeli war)

US M-728 (UK L-52) 105mm APDS 320mm at muzzle, 280mm at 1km, 240mm at 2km (mid 1970s)

US M-735 105mm tungsten APFSDS 330mm at 1km, 300mm at 2km (1978)

US M-735A1 105mm DU 370mm at 1km, 350mm at 2km (never deployed)

US M-774 105mm DU 375mm at 2km (1981)

US FP105/Can C76 105mm tungsten 330mm at 2km (export only)

US M-833 105mm DU 440mm at 2km (1984)

US M-900 105mm DU 520mm at 2km (1991)

Taiwanese TC84 105mm APFSDS 450mm at 2km

Mecar 105mm tungsten APFSDS 390mm at 2km

German DM-23/Israeli M111 105mm tungsten 310mm at 2km or 150mm at 60 degrees (1978)

German DM-23A1 105mm tungsten 330mm at 2km (1980s)

German DM-33/Israeli M413 105mm tungsten 380mm at 2km (1984)

German DM-63/Israeli M426 105mm tungsten 450mm at 2km (early 1990s)

US M456 105mm HEAT 350mm


Ning veel üks tabel 105mm tankikahurite moona kohta:
http://echo501.tripod.com/Military/105ammo.htm

Heitelaungu võimsus ja relvakaliiber on noolmürsu puhul väga tähtsad (nagu ka tihedus raua ja mürsu vahel).Näiteks Lääne 120mm on vene 125mm võimsam just seetõttu, et heitelaeng on suurem.

Hiinlased on pannud mürsule suurema heitelaengu ja ilmselt on mürsu juhtrõngas selline, millesse vintsooned lõikavad sügavalt sisse (ehk siis mürsk on rauas tihedamalt ja gaasid ei pääse mürsust niipalju mööda).See aga tähendab seda, et raua eluiga üsna lühike, mürsud kallimad ja ballistika üsna kõikuv.Lisaks veel oht et raud võib suure gaasisurve all lõhkeda.120mm on sama tulemuse saavutamine lihtne ja ja optimeeritul kujul suudab 120mm noolmürsk läbistada peaaegu meetrijagu terast.

http://www.postimees.ee/300707/esileht/ ... 274690.php
Teeme siis selle annetuse EKV-le teoks või?

Võiks tõesti foorumlaste poolt ühe tanki Soomest ära osta ja siis KM-le kinkida.

Nagu lemmikloomi, nii ka tanke pole viisakas kinkida

Soomes korraldatakse selliseid oksjone/müüke sageli ja mitmesugustest relvadest lahti saamise eesmärgil. Taoliste tehingute tulemina on Eestimaa pinnale jõudnud vähemalt 2 105 mm leFH 18 -t ja 1 40 mm Bofors. Ja siis veel mõni riist. Ma tean, et sealt plaanitakse lähiajal tuua veel üht-teist päris huvitavat.

Antud tankioksjoniga on ilmselt nii, et juba olemas rahvusvaheline järjekord igale masinale ja vaevalt keegi enam löögile pääseb. Tegemist on ikkagi ka päris muuseumieksponaatidega.
Küllap meile paremaid muretsetakse, kuid vast siiski mitte täiesti moodsaid, sest hammas ei hakka praegu lihtsalt uutele peale. Tähtis on ka kusagilt ükskord pihta hakata.

Suurtükiväge hakati ehitama üles 1998. a algusest samuti suht vanade relvade baasil. Algus oli hoolimata lihtsamatest süsteemidest ikka märkimisväärselt vaevaline ja katsetamist-leiutamist-õppimist paar aastat, enne, kui jalad normaalselt alla sai. Tänapäeva suurtükivägi on keeruline relvaliik ja sama lugu ilmsesti ka muude eritehnikale+eritaktikale toetuvate relvaliikidega. Kuigi vanad 105-sed on aktiivkasutusest maha võetud ja ka taktika ning koosseis tundmatuseni moderniseeritud uute 155-ste tulekuga, on ikkagi tänu selleaegsele algusele nüüd palju enam enesekindlust, kogemusi ja teadmisi.

Mulle meeldis üks kommentar tanki T72 kohta. See tank on üks hirmsamaid maailmas, sest isegi tema loojad kartsid oma tanki. Sellel ajal oli see ainuke tank maailmas mis omas automaatset laadimis süsteemi ja sai seega laaduri puudumise tõtta võtta rohkem kütust või moona kaasa e. suurenes tegevusraadius. Lisaks suutis see tank tulistada käigult.
Kuid mis tegi siis selle tangi siis nii hirmsaks, et isegi venelased seda kartsid
Nimelt juhtus ikka, et automaatne laadimis süsteem tegi väikseid viperusi, mürsud läksid risti jne. tulemuseks tank lendas lihtsalt õhku...kabuum
Kuna laadimise süsteem võttis siiski ruumi oli tankis ruum piiratud, tankis said olla inimesed kes jäid pikkuselt alla 1.70 cm.
Ja keda siis suur vend kasutas tankistidena, zurkasid ikka
Need vaesekesd tulid kitsekarjas, polnud elus veel külmkappi näinud ja nüüd pisteti kuskile möirgavasse ja suitsevasse masinasse.
Vot selline peletis kuluks EW ära küll siis Rossia väriseb.
Isiklikult arvan, et EW pole mõtter raha raisata vanarauale. EKV suurim vara ja väärtus on inimene, hästi treenitud ja õpetatud inimene suudab teha 10x suuremat kahju vastasele kui üks 50t rauda roomikutel.
Kui sõdur on loll ja harimata muidugi jookseb tanki eest kus kurat, treenitud sõdur teab kuidas sellise asjaga toime tullakse.
Kes usub, et EW suudab kas või 10min venemaa relvajõudusid tagasi hoida elab ikka väga tihedas roosas pilves.
007 Bond tuleks tootma hakata eestis

Ja kujuta veel ette, mida teeb treenitud ja koolitatud eestlane tanki kangide taga, kui talle vastu veerevad kiirkorras õpetatud kitsekarjused tankiroolis. Mürsk ja kaboom, mürsk ja kaboom.....

Pärast ajaloolased vaidlevad, kas kaotuste suhe oli 1:10 või 1:15-le.

Kapten Trumm kirjutas: Pärast ajaloolased vaidlevad, kas kaotuste suhe oli 1:10 või 1:15-le.

No siis läheb nii nagu Saksamaaga IIms. Tapsid ka umb 1:4-10-le. Aga venelasti on lihtsalt nii kuramuse palju.