www.militaar.net

Ise tõid kütusega osaliselt täidetud vanni näiteks. Muuseas kasutaksin mina sellise vanni kustutamiseks kustutustekki või kasvõi koormapresenti. Ilusasti endast eemale laotades muidugi, nagu ema õpetas.
Ja süsihappekustuti on siis ainus alternatiiv? Minul on autos (vajadusel kustutamiseks, mitte trahvikogujaile näitamiseks) Itaalias toodetud väiksem kustuti, mis mahub ilusasti istme alla ja kodus suurem, N.Liidus toodetud kustuti. Selle veidi väiksema analoogiga õnnestus mul kunagi mõne hetkega kustutada UAZ-452 mootor, mille peale oli tulutult mitu pulber- ja süsihappegaas-kustutit tühjaks lastud.
Kummagi kustuti kontrollimiseks piisab vaid loksutamisest ja tunned kohe ära, kas ainet veel piisavalt järgi. Kasutada saab korduvalt, midagi ei saasta ja erinevalt pulberkustutist jääb ventiil pärast kasutamist tihedaks. Pulbrit võib pärast väiksema põlengu kustutamist isegi järgi olla, kuid rõhk vajub suht kiiresti ära, kuna pulbriosakesed jäävad ventiili vahele.

Saan siinkohal tuua näite elust enesest:
Oli siis kord elus selline olukord, et alajaama jaotuskilp põles ja paukus suht suurelt ja millegipärast see 6kg pulberkustuti ei mõjunud eriti. Peale korraliku lahmakat CO rahunes asi kohe maha...
Mõned protsessid lihtsalt tuleb külmutada

Vaata palju see Tuhajuhan sinna gaasi lasi!

Nujahh, aga kõik see on ju lenduv kraam.. Nii kümnekonna töötakti jooksul..

Aga aparaat jäi stabiilselt lõhkuma..

60ft: 2,77sek @ 47km/h
1/8mile: 9,65sek @ 140km/h
1/4mile: 14,13sek @ 182km/h

0-100km/h: 6,69sek
0-160km/h: 11,86sek
80-120km/h: 2,89sek
60-160km/h: 7,99

Hirmus minek See ei olnud ju Sinu armuke..?

Paluks aparaadist pilti

Eriti hull tundub number 60-160.. Peaaegu seesama mis nullist sajani .. Ehk kiirenduseks 3,5 meetrit sekund ruudus.. ehk siis kolmandik raskuskiirendusest..

Kas viimase käiguga..?

von manstein kirjutas:

Vaata palju see Tuhajuhan sinna gaasi lasi!

Nujahh, aga kõik see on ju lenduv kraam.. Nii kümnekonna töötakti jooksul..

Aga aparaat jäi stabiilselt lõhkuma..

Sellest piisab, juba lubamise ajal mootor detoneeris ja sinna seedekulglasse mahub palju-palju gaasi! Nagu eelpool mainitud oli suitsu liiga vähe löhkumiseks, arvan, et pöörete regulaator jooksis löppu kinni!

von manstein kirjutas:
Hirmus minek See ei olnud ju Sinu armuke..?

Paluks aparaadist pilti

Eriti hull tundub number 60-160.. Peaaegu seesama mis nullist sajani .. Ehk kiirenduseks 3,5 meetrit sekund ruudus.. ehk siis kolmandik raskuskiirendusest..

Kas viimase käiguga..?

Pakun välja, et kolmanda käiguga. Nii jaheda ilmaga pole sellel teisega lihtsalt pidamist, et 60-ne pealt alustada teisega. 60 ft aega vaadates saab sellest kohe aru, pidamise korral peaks see jääma umbes 2 sekundi piiresse, igal juhul alla 2,5 sekundi (tänavarehviga Type R sõidab 2,5 ja alla selle 60 jalga). Sellel autol on aga hetkel hinnanguliselt 300 hp. (natuke on maha keeratud pauku, varemalt dünos 381 hp ja 437 nm.). Nende näitajatega sõitis veerandmiili 12,784 sekundit lõppkiirusega 185 km tunnis.
Pilti kah

Selle pildi vaatamine tõi kuhja mälestusi meelde, alates rahvarallist aastaid tagasi kuni esiliigani välja... Oi seda vedelat keret ja neid remondiöid.

Kapten Trumm kirjutas:Kütus ei puhu siin pilli.
Lihtsalt süsihappekustuti puhul peab sama efekti saamiseks olema kustuti ise 2-3 korda suurem.
Sõiduauto puhul tähendab see seda, et seda saab hoida ainult pagasnikus (kuhu te salongis panete 6 kg kustuti).
Sealt kättesaamisega võib kaotada väärtuslikud 3-4 sekundit.
Auto põlengu puhul levib tuli lausa sekunditega.

Kütus puhub auto kustutamisel just pilli. Minu kogemus co2 kustutiga on samuti kehva, põleva kapotialuse kustutamisel sain küll korduvalt leegid summutatud, kuid nagu nõiaväel kerkisid need mõne sekundi pärast uuesti. 5l balloon sai ruttu tühjaks ja olin juba valmis auto maha kandma, kui õnneks abivalmis mööduja lahendas probleemi oma pulberkustutiga.
Tõsi, pärast selle läga maha pesemisega sai kurja vaeva nähtud, kuid peamine on ikka see, et auto jäi alles

jackpuuk kirjutas: Sellel autol on aga hetkel hinnanguliselt 300 hp. (natuke on maha keeratud pauku, varemalt dünos 381 hp ja 437 nm.). Nende näitajatega sõitis veerandmiili 12,784 sekundit lõppkiirusega 185 km tunnis.

Assa mait, see siis originaal EK9 mootoriblokiga ?!
Kadus sellepeale kohe mott ära oma tankiraskuse FN2-ega täiendavalt mässata

jackpuuk kirjutas:

von manstein kirjutas:
Hirmus minek See ei olnud ju Sinu armuke..?

Paluks aparaadist pilti

Eriti hull tundub number 60-160.. Peaaegu seesama mis nullist sajani .. Ehk kiirenduseks 3,5 meetrit sekund ruudus.. ehk siis kolmandik raskuskiirendusest..

Kas viimase käiguga..?

Pakun välja, et kolmanda käiguga. Nii jaheda ilmaga pole sellel teisega lihtsalt pidamist, et 60-ne pealt alustada teisega. 60 ft aega vaadates saab sellest kohe aru, pidamise korral peaks see jääma umbes 2 sekundi piiresse, igal juhul alla 2,5 sekundi (tänavarehviga Type R sõidab 2,5 ja alla selle 60 jalga). Sellel autol on aga hetkel hinnanguliselt 300 hp. (natuke on maha keeratud pauku, varemalt dünos 381 hp ja 437 nm.). Nende näitajatega sõitis veerandmiili 12,784 sekundit lõppkiirusega 185 km tunnis.

Minumeelest töötab vanakooli turbo 'turbo lagi' tõttu pmtslt veojõu kontrollina-esimese ja teise käiguga ei saa rõhku üles veel-kuna auto liigub suht kergelt-seega heitgaase tekib vähem. Aga kolmanda käigu juures, mingi hetk on heitgaasi kogus piisav ja turbo õieti töös-siis alles hakkab kiirendamine pihta.

Tegelane5 kirjutas: Minumeelest töötab vanakooli turbo 'turbo lagi' tõttu pmtslt veojõu kontrollina-esimese ja teise käiguga ei saa rõhku üles veel-kuna auto liigub suht kergelt-seega heitgaase tekib vähem. Aga kolmanda käigu juures, mingi hetk on heitgaasi kogus piisav ja turbo õieti töös-siis alles hakkab kiirendamine pihta.

Et turbo lag nagu hea omadus lausa? Minuarust on nende vanakooli turbokatega igapäevaselt lausa suht piinarikas sõita, madalatel pööretel suhteliselt uimane, ja kui siis kõrgematel pööretel pääseb põrgu lahti ei ole pidamisest ikkagi mingit juttu. Omamoodi fun muidugi aga isiklikult eelistan iga kell kõrgepöördelist forsseeritud vabalthingavat - jõud on kogu pööretevahemikus etteaimatav ja kontrollitav.

Fuchs kirjutas: Et turbo lag nagu hea omadus lausa? Minuarust on nende vanakooli turbokatega igapäevaselt lausa suht piinarikas sõita, madalatel pööretel suhteliselt uimane, ja kui siis kõrgematel pööretel pääseb põrgu lahti ei ole pidamisest ikkagi mingit juttu. Omamoodi fun muidugi aga isiklikult eelistan iga kell kõrgepöördelist forsseeritud vabalthingavat - jõud on kogu pööretevahemikus etteaimatav ja kontrollitav.

No selles suhtes on ikkagi parim lahendus elektrimootor - hullult momenti ja kõik hetkeliselt saadaval alates 0 pöördest.

Fuchs kirjutas:

Tegelane5 kirjutas: Minumeelest töötab vanakooli turbo 'turbo lagi' tõttu pmtslt veojõu kontrollina-esimese ja teise käiguga ei saa rõhku üles veel-kuna auto liigub suht kergelt-seega heitgaase tekib vähem. Aga kolmanda käigu juures, mingi hetk on heitgaasi kogus piisav ja turbo õieti töös-siis alles hakkab kiirendamine pihta.

Et turbo lag nagu hea omadus lausa? Minuarust on nende vanakooli turbokatega igapäevaselt lausa suht piinarikas sõita, madalatel pööretel suhteliselt uimane, ja kui siis kõrgematel pööretel pääseb põrgu lahti ei ole pidamisest ikkagi mingit juttu. Omamoodi fun muidugi aga isiklikult eelistan iga kell kõrgepöördelist forsseeritud vabalthingavat - jõud on kogu pööretevahemikus etteaimatav ja kontrollitav.

Ma mõtlesin drägi ning üritasin selgitada kuidas on võimalik et kõige paremini kiirendab auto 60...160.

Gideonic kirjutas: Assa mait, see siis originaal EK9 mootoriblokiga ?!
Kadus sellepeale kohe mott ära oma tankiraskuse FN2-ega täiendavalt mässata

Noh, EP3 sõidab tehaseandmete 6,6 sajani ära, FN-i puhul ei suutnud erinevad spetsid Raadil tehaseandmeid kätte saada.

Selle Civicu andmed : 253kw / 335nm @ 1,1 bar
280kw / 437nm @ 1,6 bar
(original 118kw / 150nm naturally aspirated)

Engine / Modifications
Engine management Hondata S300
Sleeved block
Blockguard

See vast annab otsa kätte, rohkem ei tahaks ilma omaniku nõusolekuta avaldada .

plekkpea kirjutas:Selle pildi vaatamine tõi kuhja mälestusi meelde, alates rahvarallist aastaid tagasi kuni esiliigani välja... Oi seda vedelat keret ja neid remondiöid.

See on nüüd küll huvitav. Mis marki masinad siis rahvarallis ja rinkal ilma teevad?

CO kustuti kohta veelkord, Päästeameti tegelase sõnad, kes käib muuseas ka tanklatöötajaid koolitamas, :" Kummagil neist pole järelkustutusmõju, pulbrit jätkub sekundiks-pooleteiseks rohkem (kuuekilone pulber ja viiekilone CO), pulber hävitab kõik elektrilised seadmed ja pehme mööbli, räpane kustuti". Viimast lauset võin isiklikest kogemustest kinnitada, akulaadija, alaldi 220\12V, käia mootor, ventilaator, kõik läks hävingusse. Lisaks 4 tundi ruumi koristamist tööstusliku tolmuimejaga, mille tagajärjel toasuurune ruum tahtis veel korduvat järelkoristamist. Ja tegu oli kõigest kilose autokustutiga. CO on küll tunduvalt kallim osta, kuid on ka korduvkasutatav, erinevalt pulbrist.

Vastuseks ka Fuchs`ile:
Süsihappegaas-kustuti puudused on reaalsed, kuid pulberkustuti, vaatamata oma eelistele, tekitab siiski rohkem kahju kui kasu. Pole kahjuks kodus seda materjali käepärast, kuid lennunduses, kus reeglid on väga täpselt paika pandud, on pulberkustuti kasutamine kokpitis ja sellest isoleerimata ruumides keelatud.
Põlemisprotsessiks on vaja kolme komponenti - kütust, hapnikku ja protsessi käigushoidmiseks vajalikku temperatuuri.
Vesi- või vahtkustuti jahutab ja mingil määral isileerib kütuse hapnikust, kuis pinge all olevate elehtriseadmete kustutamiseks ei sobi;
Süsihappegaas jahutab ja isoleerib hapnikust, kuid aurustub kiiresti. Lisaks on oht käte külmakahjustusteks (lolli kasutaja puhul) ja vingugaasimürgistuseks (suht ebareaalne);
Pulber isoleerib hapnikust. Ei jahuta ega tekita deformatsiooni, kuid saastab ja tekitab katkestusi elektriahelates. Mootoriruumi isegi sobiks, kuna tänapäevaautodel on seal tolmukindlad pistikud, kuid salongis on lülitid jm. kaitsmata. Halvemal juhul võib see viia katastroofini. Kasvõi seetõttu, et stopptuli ei sütti hadapidurdusel ja teine auto sõidab tagant sisse;
Haloonkustutid on lennunduses piloodikabiinis ja sellest eraldamata ruumides kohustuslikud, mujal keelatud, kuna freoon lagundab Maad kaitsvat osoonikihti. Massiliselt neid kasutada ei saa.
Jäävad veel haloonkustutitega sarnaste omadustega bromüül- ja muud analoogsed kustutid.
Bromüül-süsihappegaaskustuti sobib hästi hõõguvate materjalide kustutamiseks, mis tavalise süsihappekustuti kasutamisel uuesti süttiksid, kuna bromüül immutab hõõguva materjali läbi. Süsihappegaasisisaldus on kustutusaines alla veerandi. Ka on rõhk kustutis väike, mistõttu kustuti õhukesest, keevitatud lehtmetallist korpus on kerge. Ka ei toimu leekidesse jäänud kustuti mehhaanilist plahvatust korpuse killunemisega.
Aga loomulikult peab autos olema sellelesamale autole ohtlik pulberkustuti, kuna grupp seltsimehi vajab pulberkustuti kohustusliku iga-aastase kontrolli tegemise eest pappi!