www.militaar.net

See pole enam dementsus, meenutab skisofreeniat rohkem.
Üks artikkel skisofreeniast
https://epl.delfi.ee/artikkel/85519571/ ... kulus-aega

Kriku kirjutas:Akf Fucsile midagi: https://www.err.ee/1608202264/pealtnagi ... -elanikega

Aitüma

"Nad peavad üldkoosoleku kokku kutsuma ja neil on võimalik alustada n-ö sundvõõrandamist. Selle otsuse teeb lõplikult kohus, aga see on põhiliselt ainuke lahendus, mis siin võib kas tuua osapooled mõistuse juurde, et nad natukene muudavad enda käitumist, või kui seda ei juhtu, siis tõesti kohus peab selle otsuse tegema," rääkis Kuri.

Läbi käidud teema.
Kohus ei langeta üldjuhul sundvõõrandamise otsust sellises olukorras.
Meil üks hull (pööras ära kui oli alla 30 vana ja kelle hullusega koos me elasime üle 20-ne aasta, aga pole sellele vaatamata mitte kõige raskem juhtum meil) värvis ühel arenguhetkel omale otsaette punase täpi, tõmbas hõlsti selga ja tegeles iga päev oma korteris voodoo, nõidumise, vaimude äraajamise, needuste pealepanemise ja tšakrate avamisega. Pani alati korteris mingi rituaalse jama tossama. Terve trepikoda ja naaberkorterid (hull elas kohe esimesel korrusel) olid seda tossu täis. Puistas trepikotta jämedat soola (paks kiht pidevalt maas) ja kastanimune. Kuna ta süüdistas KÜ juhatust enda jälitamises (teda jälgitakse kaameratega, lindistatakse, kuulatakse pealt jne), siis lasi ühel hetkel korteri turvafirmal signa alla panna. Päästeamet ja polisei käis korduvalt ukse taga, kui jälle tossas kõik aga tulemusteta. Paar korda, kui hull ust ei avanud, löödi ka uks maha, et äkki korteris põleb.

Kirjutas poognate kaupa sõimukirju nii naabritele kui juhatusele (mul on talletatud terve kaust neid). Tekst oli enamasti räigelt ropp ja rõve. Kleepis neid ka trepikotta ja maja välisustele, kus neid said lugeda ka võõrad inimesed. Seal kõik nimeliselt koos korteri numbriga kirjas, kes on ikka täielik lits, kes hoorab, kes varastab, kes keda magatab jne.
Tõstis pidevalt oma prügikotid trepikotta ja tõmbas prügikoti katki ning sisu laiali.
Käis aegajalt trepikoja kedrikorruse põrandale sittumas. Pakendas oma sita tühjadesse plastpakenditesse (nt. tühja kotleti karpi või viilutatud vorsti pakendisse) ja viskas aknast välja. Sidus oma verised mensalapid teibiga maja esise prügikasti külge jne jne.

Ühel hetkel hakkas rääkima, et KÜ juhatus mürgitab tema kraanivett. Hakkas kanistriga omale "allikavett" kusagilt tassima ja tegi "tasaarvelduse" korteriüüriga.
Ehk, et jättis korteriüürist osa tasumata kuna "peab ise endale vett tassima". Mingil hetkel "avastas", et üüri ei peagi üldse maksma, kuna kõik on talle võlgu.
Suhtles mingite endasugustega, kes talle ka pidevalt "head nõu andsid".

Jõudsimegi siis ühel hetkel 2016 aastal sinnamaani, et tahtsime anda kodaniku kohtusse nii üürivõla nõude kui korteri sundvõõrandamise nõudega.
Palkasime mingi juristi kohtuga suhtlema ja meid esindama.
Jurist lükkas (oma kogemusele ja praktikale tuginedes ja pärast kohtuvälist konsultatsiooni ühe Maakohtu kohtunikuga) sundvõõrandamise nõude kohe tagasi n.ö. "kohtuvälisele menetlemisele" kui täiesti perspektiivitu, kuna
a) rikkumised ei ole nii suured ja teisi kahjustavad, et kohus rakendaks sundvõõrandamise paragrahvi (sundvõõrandamise otsused tehakse väga harva ja mitte kergekäeliselt)
b) kohtus on üliraske või lausa võimatu ära tõestada, et just kostja on kõikide nende rikkumiste ja tegude taga, kuna ta ise eitab kategooriliselt
c) kostja on nõrgemas positsioonis kui hageja ning vaimse puudega ja selles küsimuses tuleks esmalt üritada saavutada "kohtuväline kokkulepe" ning probleemi lahendamisele tuleks esmalt kaasata omavalitsuse sotsiaalosakond ning kostja omaksed.
d) n.ö. "hullude" puhul tuleb enne eraldi hagiga kohtumenetluses tuvastada, kas kodanik on üldse vastutusvõimeline ja saab aru mida ta teeb, või vajab hoopis eeskostet ja ei ole vastutusvõimeline

Üürivõla nõudes suunas kohus kostja ja hageja "Kompromissilepingu" sõlmimisele....
Oleks kohus kohe kogu üürivõla maksekäsuga välja nõudnud, oleks jäänud mingi lootus, et kui kodanik tähtajaks võlga ära ei maksa, läheb menetlus kohtutäituri kätte, kes korteri võlakatteks võõrandab....

Pöördusin siis ametlikult omavalitsuse poole ja nõudsin, et KOV alustaks kohtus eestkoste menetlust, kuna ainus lähisugulane, kes saaks seda menetlust alustada, sellest keeldub. Selle peale kutsus KOV kokku "ümarlaua" kuhu olid kutsutud KOV sotsiaalosakonna juht, probleemse kodaniku poeg, mina ühistu esindajana, piirkonna politsei konstaabel, psühhiaater, abilinnapea. Kohale ilmusid sotsiaalosakonna töötaja, kodaniku poeg ja mina. KOV sotstöötaja ütles, et enne kohtusse minekut tuleks üritada probleemi lahendada siiski kohtuväliselt. Kodaniku poeg ütles, et ema on ka tema vastu pööranud, teda ei kuula ja ta ei pääse enam isegi korterisse. palus KOV-il organiseerida mõni koht mõnda erihooldekodusse või tavalisse hooldekodusse. Et siis ta viiks oma ema sinna ära. KOV teatas, et neil selliseid kohti ja võimalusi seda organiseerida hetkel pole. Mina rõhusin sellele, et esmalt tuleks saada kodanik arsti juurde ja määrata pädev ravi + keegi peab siis seda tagama ja kontrollima, et ta seda ravi ka saab ja nt tablasid võtab, kui need talle nt välja kirjutatakse. Nõudsin ka, et keegi peab olema hullu eestkostja, kellega mina saaksin vajadusel suhelda, sest mina ei pea hulluga suhtlema, kes millestki aru ei saa ja/või ei annagi ennast näole, et temaga suhelda. Et kui poeg ei ole nõus olema eestkostja, siis las KOV määrab sotsiaaltöötaja.

Kaks + tundi bla bla ja lõpuks suutsin välja pressida, et kodanik organiseeritakse psühhiaatri vastuvõtule ja kui ta sinna ei lähe, siis tuleb psühhiaater talle koju.
ja juhul kui ta psühhiaatrit sisse ei lase, siis poeg kutsub kiirabi ja ta viiakse väevõimuga arsti juurde. KOV ütles, et psühhiaatril on võimalik teha ka mingi erikange süst, mis mõjub kuni kolm kuud. Et see oleks võimalus, kui kodanik nt igapäevaseid tablasid ei võta. Aga, et seda peab psühhiaatriga konsulteerima. ja siis oleks võimalik iga kolme kuu tagant uus süst teha, kui sellest ka abi on.

Esimene pool aastat asi nagu isegi toimis. Aga siis läks uuesti käest ära ja üha hullemaks.
Vahepeal siis jälle käis kiirabi ja vedas ta kuuks kuni kolmeks kusagile psühiaatriakliinikumi ravile pärast mida ta kärutati meile tagasi.
Siis oli jälle ca kuu aega või vahel natukene rohkem vaikus majas, aga siis hakkas jälle kõik otsast pihta.
Üks lõputu triangel. Jälle kirjad pojale ja omavalitsusele. Siis mingi aeg jälle kiirabi väänas käed selja taha ja viis minema...

Kuna kodanik hakkas tegema juba selliseid trikke, et olukord muutus tõesti juba täiesti väljakannatamatuks, siis saatsin kodaniku pojale kirja, et kui ta midagi ette ei võta, siis läheme tema enda vastu kohtusse nõudega oma ema eest pädevat hoolt kanda ja nõuda, et poeg vastutaks ema tegevuse eest.

See siis pani nüüd 2020 suvel lõpuks "rattad liikuma" ja poeg viis ema väevõimuga mingisse hooldekodusse... kust kodanik pärast paari esimest nädalat "välja visati", kuna temaga ei tuldud toime.... ja poeg siis otsis jälle mingi uue koha, kuhu ema viia. Praegu teda majas ei ole, aga mina pole kindel, et ta ühel ilusal päeval uuesti siia välja ei ilmu.

*

Natuke komöödiat kah.

Ükskord siis jälle kodanik tossutas seal, avas tšakraid ja panigi midagi korteris põlema. Kas diivanilaual olnud paberid või laua enda. Korteri signal oli ka mingi juhtpult, mis oli laual. Võttis siis ämbriga vannitoast vett ja viskas põleva laua peale. Signapult jooksis lühisesse ja alarm läks turvafirmasse. Toas kah midagi hakkas karjuma ja kodanik viskas puldi lisaks veel ka veeämbrisse, et signa vait jääks. Mehed olid kohe kohal. Järgnevat on hea edasi anda tuttava turvamehe enda jutuga:

"Läksime väljakutse peale kohale. Saime mingi aja pärast lukustatud trepikotta sisse ja kodaniku ukse taha. Ukse vahelt immitses mingit imeliku lõhnaga suitsu trepikotta. Tagusime uksele, et kas keegi on korteris sees äkki ja kutsusime ka pääste välja. Pääste tuli kohale ja taheti uks maha lõhkuda. Kodanik kuulis läbi ukse, et kohe tullakse koos piitadega sisse ja tegi ukse lahti. Kõigepealt tuli paks valge tossupilv ja kui see veidi hajus, siis selle seest ilmus nähtavale maani hommikumantlis naine, suur punane lätakas otsa ees, olek selline nagu oleks mingi laksu all, lai naeratus suul ja küsis, et "Noh poisid, mis siin siis nüüd toimub? Kas tulite mulle külla vä?". Turva ja pääste mehed jäid sõnatult suud ammuli seda ilmutust vahtima."

Korter vaadati üle, aknad tehti lahti ja korter tuulutati ära. Turvad võtsid kodaniku nõudel korterilt signa üldse uuesti maha. Ja show must go on

alax kirjutas:See pole enam dementsus, meenutab skisofreeniat rohkem.
Üks artikkel skisofreeniast
https://epl.delfi.ee/artikkel/85519571/ ... kulus-aega

Meil on ka üks skiso ja see on tõesti kõige keerulisem ning raskem juhtum.

AMvA kirjutas:Ega dementsus ei ole lihtne asi.

Dementseid on olnud hulgim ja need valdavalt siiski sellised "kergemad" juhtumid.
Enamuses ei ole nad pahatahtlikud.

Üks vanem mutikene oli mul siin (viimane dementsuse juhtum), kes süüdistas samuti naabreid, et need käivad korteris vargil ja muud sellised "tavalised" jutud, aga põhiline millega ta n.ö. elu väljakannatamatuks tegi oli see, et toppis WC potist igast jama alla ja pidevalt oli maja kanalisatsioon umbes, kogu selle sisu kedris laiali (kui nädalavahtusel juhtus, siis ikka nii 10-20 cm kõrguselt torustiku ruum paska täis).

Hakkas pihta sellest, et umbes kanalist tulid välja pitskardina tükid. Käis jube detektiivitöö ja selgitasime suure vaevaga välja, kust need pärit on.
Sai siis käidud vanatädiga rääkimas, et ei tohi WC potist KARDINAID alla lasta....
Mutike kuulas hoolega ja kordas igat minu sõna mitu korda, et "jah näed ei tohi jah panna potti kardinatükke" ning lubas enam mitte panna.

Nädal hiljem jälle kanal umbes. Survepesu kohale. Kanalist tõmmati välja mingi "Vileda" köögilapp.
Läksin kohe sirgjoones jälle mutikese juurde ja ütlesin, et ka köögi väikeseid kuivatuslappe ei tohi wc potist alla lasta!
Mutikene jälle vaatas suurte vasikasilmadega otsa ja korrutas üle, et "ei tohi jah kuivatuslappe potist alla lasta"....

Nädal-kaks hiljem jälle sama kanal umbes.
Välja tulid apelsini või mandariini koored.
Mina jälle mutikese juurde, et ei tohi apelsini koori vetsust alla lasta.
Mutikene tõi paberi ja pliiatsi ning kirjutas paberile üles, et ei tohi apelsini koori vetsust alla lasta. Seal paberil olid juba kirjas kardinad ja köögilapid.

Korra veel lasi mutike kanali umbe. Seekord olid torustikus kartulikoored, kartuli tükid ja porgandi tükid ning pealsed.
Läksin mutikese juurde jälle, et EI TOHI jne jne
Mutikene sellise süüdlase olekuga ja kohkunud jälle ja kordab, et "ai ai aia... näed... ei tohi kartulikoori ja porgandipealseid kanalisatsiooni visata".
Läks tõi jälle oma paberi esemete nimekirjaga, mida ei tohi kanalisse lasta.

Ma ütlesin talle, et kuulge proua, mina ei tule praegu kõige selle pealegi siin, mida teie kanalisse visata võite ja mida sinna tegelikult visata ei tohi.
Et andke palun see paber ja ma kirjutan sinna, mida VÕIB vetsu potist alla lasta.
Kirjutasingi siis talle paberi peale, mida vetsu potist võib alla lasta ja kirjutasin juurde, et mitte ühtegi muud asja EI TOHI potti valada.
..."ai ai ai... näed ainult neid asju võibki potti panna... ai ai ai..."

Pärast seda enam selle püstaku kanal umbe ei läinud.
Tänaseks on mutike ka majast ära hooldekodusse viidud.

Edit:

Otsisin arvutist üles.
Pilt kah tollest ajast.
Panin toona igaks juhuks ka sellise "manuaali" trepikotta üles

Tean, ema viimased aastad ei olnud just lõbusad.

Nägin ka eile seda Pealtnägijas näidatud Männiku segase muti lugu.
Pole esimene muidu seal saates taoline.

Ma saan muidugi aru, et hirm NSVL stiilis poliitilise psühhiaatria ees on suur, aga taolised ullikesed segavad päris palju tavainimeste elu ja teha pole nagu midagi - kõik ametkonnad veeretavad seda kuuma kartulit ja julgeid ei leidu, kes selle muti hullumajja sõidutaks. Antakse vähemalt mingeid rohtusid, et maha rahuneb.

Inimõigustega üle keeramise hind on see, et ohtlikud või muidu väga segavad hullud lasevad vabalt mööda linna ringi.

Kapten Trumm kirjutas:
Ma saan muidugi aru, et hirm NSVL stiilis poliitilise psühhiaatria ees on suur, aga taolised ullikesed segavad päris palju tavainimeste elu ja teha pole nagu midagi - kõik ametkonnad veeretavad seda kuuma kartulit ja julgeid ei leidu, kes selle muti hullumajja sõidutaks. Antakse vähemalt mingeid rohtusid, et maha rahuneb.

Inimõigustega üle keeramise hind on see, et ohtlikud või muidu väga segavad hullud lasevad vabalt mööda linna ringi.

Kuidas see protsess sinu arust väljapeaks nägema?
Pane nüüd ise ennast situatsiooni, et sinu naabrid kutsuvad sulle kiirabi, et Trumm on hulluks läinud. Kiirabi tuleb kohale ja palub sul kaasa minna. Sina hakkad loomulikult vastu vaidlema, mis loetakse täpselt osaks sinu hüpoteetilisest diagnoosist, kutsustakse politsei, tehakse sulla rahustav süst ja viiakse paariks nädalaks kinnisesse osakonda uurimisele. Seda sooviksid?

Aga sa ilmselgelt ei oska ennast sellisesse situatsiooni panna. Lihtsam on nõuka stiilis rusikaga lauala taguda.

Tugev põhjendus peab ka olema. Trummi ei viida niisama ära kuna keegi ütleb, et ta on hull. (Vabandan ette)

Kuidas see protsess sinu arust väljapeaks nägema?
Pane nüüd ise ennast situatsiooni, et sinu naabrid kutsuvad sulle kiirabi, et Trumm on hulluks läinud. Kiirabi tuleb kohale ja palub sul kaasa minna. Sina hakkad loomulikult vastu vaidlema, mis loetakse täpselt osaks sinu hüpoteetilisest diagnoosist, kutsustakse politsei, tehakse sulla rahustav süst ja viiakse paariks nädalaks kinnisesse osakonda uurimisele. Seda sooviksid?

Labane kroonutrollimine ja demagoogia. Nõrk.

Sedasi hullumajja ei saanud ka NSVL ajal. Ka siis töötavatel inimestel oli mingi aimdus eetikast.
Kui mingil mutil on politsei andmebaasis kirjas juba 14 väljakutset pluss ühistu ja naabrite kaebused, siis võiks ju keegi selle muti Paldiski maanteele kontrolli sõidutada.

Täna on kaamera ees mingi avalik õpitud abituse halin, kus kõik selgitavad, et teha ei saa. Kui üks mutt terroriseerib juba aastaid tervet maja, siis kaalub ühiskondlik huvi üles muti inimõigused ja ta viiakse vähemalt Paldiski maanteele kontrolli ja antakse mingid rohud. Ja kui siis asi samas vaimus jätkub, siis on juba ka ainest alustada menetlust muti isoleerimiseks, kui mürgised gaasid ja tulnukad endiselt kimbutavad.

Crispy kirjutas:Tugev põhjendus peab ka olema. Trummi ei viida niisama ära kuna keegi ütleb, et ta on hull. (Vabandan ette)

Antud mutil oli põhjendust piisavalt. Selle tibi tehtud fotod-videod, korduvad väljakutsed, ühistu kaebused. Tegevus on korduv, süsteemne ja ei kao.
35a tagasi oleks sellistel asjaoludel miilitsa patrull selle muti Paldiski maanteele sõidutanud, selmet kaamera ees õpitud abitust ilmutada.

Mis sa arvad, et vajaduse korral on raske sinu kohta see 14 kaebust fabritseerida?

Mis puudutab nõukaaega (saan aru, et sa seda idealiseerid) siis süsteemi parim ja lihtsaim viis ebameeldivatest isikutest lahtisaamiseks oligi nende hullumajja saatmine.

PS. Mis asi on kroonutrollimine? Kas see omab mingit seost eliitinimeste ja eduraportöörlusega?

Tasub hetkeks kriitiliselt mõelda ikka. Miks Soome, mis on sama demokraatlik ja vaba riik kui Eesti, mingi eestlannast MMS jooja viidi pikema jututa politsei poolt testima (kui ta keeldus) ja miks meil halisetakse sama probleemi juures põhiseadusest ja isikuvabadusest.

Täpselt sama juurpõhjus on ka nende ullikeste mööda linna vabas jooksmises.

Mis sa arvad, et vajaduse korral on raske sinu kohta see 14 kaebust fabritseerida?

Lapsejutt.
Arvesse läheb ikka patrulli poolt fikseeritud olukord, mitte kellegi kaebus. Ma võin ju ka kaevata, et naabril on 14 tuumapommi, aga naabri jaoks algab probleem siis, kui nende olemasolu ka tõendatud on.

Seega näide, kuidas 14 fabritseeritud kaebusega kedagi hullumajja suletakse, on täielik jamps.

MMS ei puutu praegu vähimalgi määral asjasse. Soomes on palju tugevam sotsiaalsüsteem kui Eestis ja see ongi vastus. Akf Fucsi poolt loetletud probleemid on ilmselgelt KOV-de rida.

Mulle näib, et Soomes lihtsalt asendab meie õpitud abituse lalinat tarmukas tegutsemine ja selles ongi kogu kvalitatiivne erinevus.
Kui vaatame seda viirusetõrjet, siis seal kahe riigi võrdlemisel paistab analoogne muster - Eesti riik lihtsalt valib eimillegitegemise mugava tee, selmet oma kodanikke kaitsta.

Tarmukas tegutsemine seisneb ka selles, et probleemi lahenduseks vajalikud meetmeid on õigeaegselt saanud seaduse toe, mitte ministeeriumiametnikud ei laiuta käsi.

Kapten Trumm kirjutas:Mulle näib, et Soomes lihtsalt asendab meie õpitud abituse lalinat tarmukas tegutsemine ja selles ongi kogu kvalitatiivne erinevus.

Seda peaks akf mägralt küsima, tema kindlasti teab.

Meil puudub riiklik ERIhooldekodude pädev (vajadusi ja nõudlust rahuldav) süsteem. Ja see peaks olema just riiklik, mitte eraettevõtluse produkt.
Psühhiaatriahaiglas ei hoita vaimse puudega inimest kauem kui 3 kuud (ja sedagi mitte alati sest ka seal lihtsalt pole nii palju kohti kui vaja).

2013
Arengukava 2014-2020

Erihoolekandeteenuste vajaduse hindamisel on oluline arvestada psüühikahäire esinemise võimalikku suurenemist. Hinnangute kohaselt on 18–64-aastastest eurooplastest 27% kogenud igal aastal vähemalt ühte psüühikahäire vormi. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamisel koostatud rohelise raamatu kohaselt näitab teiste riikide praktika, et kõik psüühikahäirega inimesed ei otsi professionaalset abi, näiteks vaid 26% psüühikahäirega eurooplastest oli abi otsinud. Kuna Eestis on viimastel aastatel diagnoositud enam kui 27 000 uut psüühikahäire haigusjuhtu aastas, on teiste riikide kogemusi arvestades tegemist probleemiga, mille osakaal võib ka Eestis suureneda. Seetõttu on oluline välja töötada ja arendada teenuseid psüühikahäirega inimeste ühiskonnaelus osalemise võimaluste suurendamiseks või parandamiseks.

2013. aasta lõpus sai erihoolekandeteenuseid 5036 inimest 5678 teenusekohal ning teenuste järjekorras oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2014. aasta jaanuari seisuga 1051 inimest. Arvestades, et Eestis on kokku 35 626 psüühikahäirega inimest, ei tundu erihoolekandest tuge saavate inimeste arv võrreldes kogu psüühikahäirega isikute osakaaluga väga suur. Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2013 andmetel oli õigus erihoolekandeteenust taotleda 12 41718 inimesel, kuid nad ei olnud seda teinud ehk ei olnud end järjekorda pannud ega teenust saanud). Seega on erihoolekandeteenuste õigustatud potentsiaalseid taotlejaid lisaks praegustele teenusesaajatele ja järjekorras olijatele ligi kolm korda (2,65 korda) enam.

Aastatel 2014–2020 võivad neile lisanduda vähemalt need 1067 11–17-aastast psüühikahäirega last ja noort, kes üksnes east tingitult ei kuulu erihoolekandeteenuste saajate potentsiaalsesse sihtrühma.

Samuti otsitakse lahendusalternatiivi praegusele olukorrale, kus erihoolekandeteenust kasutavatel dementsuse diagnoosiga inimestel ei ole pensioniea saabudes enam õigust erihoolekandeteenuseid saada ning nad peaksid minema üldhooldusele, kuid kohalik omavalitsus jääb hätta neile inimestele teenuse pakkumisega nii sisu kui finantseerimise poolest. Vajalik on teha ka analüüs, kas dementsuse sündroomiga vanaduspensioniealised isikud peaksid kuuluma erihoolekandeteenust saama õigustatud sihtgruppi või mitte.

https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... 4-2020.pdf

2016

Kolgata tee erihooldekoju pääsemiseks

Eestis on 47 erihooldekodu 2648 voodikohaga, mille järjekorras on üle 500 inimese. Kõik nad ei jõuagi sinna saamist ära oodata. Avaldame ühe naise kirja, mis näitab, kui keeruline on oma psüühiliselt haigele lähedasele leida koht, kus ta ööpäevaringset abi saaks. Lohutust ei paku ka sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse kommentaarid.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/75649 ... aasemiseks

2017 oli endiselt üle 500 inimese ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/77838 ... lasnamaele
2017 oli ainuüksi likvideeritava erihooldekodu "Sõmera Kodu" järjekorras 425 inimest.

“Mis sõnum antakse edasi hooldekodu 135 töötajale, mis nendest saab?” küsis Laanet. “Mis plaanid on olemasolevate hoonetega? Kas erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamise ja väikeste peremajade ehitamisega kaob erihoolekandeteenuste järjekord, kus ootab praegu 425 inimest?”

“Kuigi kõik on hooldekodu kaotamise vastu – kohalikud elanikud, kohalike omavalitsuste juhid, maavalitsus ja selle juhid, osa riigikogu liikmeid –, ei laskuta arutelusse, vaid minnakse oma plaaniga edasi,” ütles Laanet Saarte Hääle. “Arutame seda siis nüüd siin, riigikogus, mis selle hooldekodu lõhkumise mõte lõpuks on.”

https://saartehaal.postimees.ee/6660306 ... igikogusse

2018
Aina hullemaks läheb

Kui veel mõni aasta tagasi oli võimalik saada voodikoht tavalisse hooldekodusse ja pikk järjekord oli enamasti erihooldekodusse, mis on spetsialiseerunud dementsetele inimestele või psüühiliste erivajadustega inimestele, siis nüüd on ka tavalisse hooldekodusse nii pikk järjekord, et sinna on võimatu kohta saada.

Tavalised hooldekodud kuuluvad enamasti omavalitsustele, kuid on ka erahooldekodusid. Veel mõni aasta tagasi oli küll mitte kohe, aga siiski suhteliselt kiiresti võimalik saada voodikoht tavalisse hooldekodusse ja pikk järjekord oli enamasti erihooldekodusse, mis spetsialiseerunud psüühiliste erivajadustega inimestele.

https://60pluss.postimees.ee/6470982/ab ... a-kohatasu

2021

AS Hoolekandeteenused on riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusalaks on psüühilise erivajadusega täiskasvanud inimestele hoolekandeteenuste pakkumine.
Pakume toetust ja abi igapäevaeluga toimetulekul enam kui 1800-le psüühilise haiguse või vaimupuudega inimesele 61-s teenuseüksuses üle Eesti.

...ja ilusat "powerpointi" kah sinna juurde
https://www.hoolekandeteenused.ee/wp-co ... aade-1.pdf

2021 aastal "Enam kui 1800-le pakutakse erihooldekodu teenust"?
Ja nüüd loeme ülevalt uuesti 2013 lõpu ja 2014 alguse olukorda....