Aitüma
"Nad peavad üldkoosoleku kokku kutsuma ja neil on võimalik alustada n-ö sundvõõrandamist. Selle otsuse teeb lõplikult kohus, aga see on põhiliselt ainuke lahendus, mis siin võib kas tuua osapooled mõistuse juurde, et nad natukene muudavad enda käitumist, või kui seda ei juhtu, siis tõesti kohus peab selle otsuse tegema," rääkis Kuri.
Läbi käidud teema.
Kohus ei langeta üldjuhul sundvõõrandamise otsust sellises olukorras.
Meil üks hull (pööras ära kui oli alla 30 vana ja kelle hullusega koos me elasime üle 20-ne aasta, aga pole sellele vaatamata mitte kõige raskem juhtum meil) värvis ühel arenguhetkel omale otsaette punase täpi, tõmbas hõlsti selga ja tegeles iga päev oma korteris voodoo, nõidumise, vaimude äraajamise, needuste pealepanemise ja tšakrate avamisega. Pani alati korteris mingi rituaalse jama tossama. Terve trepikoda ja naaberkorterid (hull elas kohe esimesel korrusel) olid seda tossu täis. Puistas trepikotta jämedat soola (paks kiht pidevalt maas) ja kastanimune. Kuna ta süüdistas KÜ juhatust enda jälitamises (teda jälgitakse kaameratega, lindistatakse, kuulatakse pealt jne), siis lasi ühel hetkel korteri turvafirmal signa alla panna. Päästeamet ja polisei käis korduvalt ukse taga, kui jälle tossas kõik aga tulemusteta. Paar korda, kui hull ust ei avanud, löödi ka uks maha, et äkki korteris põleb.
Kirjutas poognate kaupa sõimukirju nii naabritele kui juhatusele (mul on talletatud terve kaust neid). Tekst oli enamasti räigelt ropp ja rõve. Kleepis neid ka trepikotta ja maja välisustele, kus neid said lugeda ka võõrad inimesed. Seal kõik nimeliselt koos korteri numbriga kirjas, kes on ikka täielik lits, kes hoorab, kes varastab, kes keda magatab jne.
Tõstis pidevalt oma prügikotid trepikotta ja tõmbas prügikoti katki ning sisu laiali.
Käis aegajalt trepikoja kedrikorruse põrandale sittumas. Pakendas oma sita tühjadesse plastpakenditesse (nt. tühja kotleti karpi või viilutatud vorsti pakendisse) ja viskas aknast välja. Sidus oma verised mensalapid teibiga maja esise prügikasti külge jne jne.
Ühel hetkel hakkas rääkima, et KÜ juhatus mürgitab tema kraanivett. Hakkas kanistriga omale "allikavett" kusagilt tassima ja tegi "tasaarvelduse" korteriüüriga.
Ehk, et jättis korteriüürist osa tasumata kuna "peab ise endale vett tassima". Mingil hetkel "avastas", et üüri ei peagi üldse maksma, kuna kõik on talle võlgu.
Suhtles mingite endasugustega, kes talle ka pidevalt "head nõu andsid".
Jõudsimegi siis ühel hetkel 2016 aastal sinnamaani, et tahtsime anda kodaniku kohtusse nii üürivõla nõude kui korteri sundvõõrandamise nõudega.
Palkasime mingi juristi kohtuga suhtlema ja meid esindama.
Jurist lükkas (oma kogemusele ja praktikale tuginedes ja pärast kohtuvälist konsultatsiooni ühe Maakohtu kohtunikuga) sundvõõrandamise nõude kohe tagasi n.ö. "kohtuvälisele menetlemisele" kui täiesti perspektiivitu, kuna
a) rikkumised ei ole nii suured ja teisi kahjustavad, et kohus rakendaks sundvõõrandamise paragrahvi (sundvõõrandamise otsused tehakse väga harva ja mitte kergekäeliselt)
b) kohtus on üliraske või lausa võimatu ära tõestada, et just kostja on kõikide nende rikkumiste ja tegude taga, kuna ta ise eitab kategooriliselt
c) kostja on nõrgemas positsioonis kui hageja ning vaimse puudega ja selles küsimuses tuleks esmalt üritada saavutada "kohtuväline kokkulepe" ning probleemi lahendamisele tuleks esmalt kaasata omavalitsuse sotsiaalosakond ning kostja omaksed.
d) n.ö. "hullude" puhul tuleb enne eraldi hagiga kohtumenetluses tuvastada, kas kodanik on üldse vastutusvõimeline ja saab aru mida ta teeb, või vajab hoopis eeskostet ja ei ole vastutusvõimeline
Üürivõla nõudes suunas kohus kostja ja hageja "Kompromissilepingu" sõlmimisele....
Oleks kohus kohe kogu üürivõla maksekäsuga välja nõudnud, oleks jäänud mingi lootus, et kui kodanik tähtajaks võlga ära ei maksa, läheb menetlus kohtutäituri kätte, kes korteri võlakatteks võõrandab....
Pöördusin siis ametlikult omavalitsuse poole ja nõudsin, et KOV alustaks kohtus eestkoste menetlust, kuna ainus lähisugulane, kes saaks seda menetlust alustada, sellest keeldub. Selle peale kutsus KOV kokku "ümarlaua" kuhu olid kutsutud KOV sotsiaalosakonna juht, probleemse kodaniku poeg, mina ühistu esindajana, piirkonna politsei konstaabel, psühhiaater, abilinnapea. Kohale ilmusid sotsiaalosakonna töötaja, kodaniku poeg ja mina. KOV sotstöötaja ütles, et enne kohtusse minekut tuleks üritada probleemi lahendada siiski kohtuväliselt. Kodaniku poeg ütles, et ema on ka tema vastu pööranud, teda ei kuula ja ta ei pääse enam isegi korterisse. palus KOV-il organiseerida mõni koht mõnda erihooldekodusse või tavalisse hooldekodusse. Et siis ta viiks oma ema sinna ära. KOV teatas, et neil selliseid kohti ja võimalusi seda organiseerida hetkel pole. Mina rõhusin sellele, et esmalt tuleks saada kodanik arsti juurde ja määrata pädev ravi + keegi peab siis seda tagama ja kontrollima, et ta seda ravi ka saab ja nt tablasid võtab, kui need talle nt välja kirjutatakse. Nõudsin ka, et keegi peab olema hullu eestkostja, kellega mina saaksin vajadusel suhelda, sest mina ei pea hulluga suhtlema, kes millestki aru ei saa ja/või ei annagi ennast näole, et temaga suhelda. Et kui poeg ei ole nõus olema eestkostja, siis las KOV määrab sotsiaaltöötaja.
Kaks + tundi bla bla ja lõpuks suutsin välja pressida, et kodanik organiseeritakse psühhiaatri vastuvõtule ja kui ta sinna ei lähe, siis tuleb psühhiaater talle koju.
ja juhul kui ta psühhiaatrit sisse ei lase, siis poeg kutsub kiirabi ja ta viiakse väevõimuga arsti juurde. KOV ütles, et psühhiaatril on võimalik teha ka mingi erikange süst, mis mõjub kuni kolm kuud. Et see oleks võimalus, kui kodanik nt igapäevaseid tablasid ei võta. Aga, et seda peab psühhiaatriga konsulteerima. ja siis oleks võimalik iga kolme kuu tagant uus süst teha, kui sellest ka abi on.
Esimene pool aastat asi nagu isegi toimis. Aga siis läks uuesti käest ära ja üha hullemaks.
Vahepeal siis jälle käis kiirabi ja vedas ta kuuks kuni kolmeks kusagile psühiaatriakliinikumi ravile pärast mida ta kärutati meile tagasi.
Siis oli jälle ca kuu aega või vahel natukene rohkem vaikus majas, aga siis hakkas jälle kõik otsast pihta.
Üks lõputu triangel. Jälle kirjad pojale ja omavalitsusele. Siis mingi aeg jälle kiirabi väänas käed selja taha ja viis minema...
Kuna kodanik hakkas tegema juba selliseid trikke, et olukord muutus tõesti juba täiesti väljakannatamatuks, siis saatsin kodaniku pojale kirja, et kui ta midagi ette ei võta, siis läheme tema enda vastu kohtusse nõudega oma ema eest pädevat hoolt kanda ja nõuda, et poeg vastutaks ema tegevuse eest.
See siis pani nüüd 2020 suvel lõpuks "rattad liikuma" ja poeg viis ema väevõimuga mingisse hooldekodusse... kust kodanik pärast paari esimest nädalat "välja visati", kuna temaga ei tuldud toime.... ja poeg siis otsis jälle mingi uue koha, kuhu ema viia. Praegu teda majas ei ole, aga mina pole kindel, et ta ühel ilusal päeval uuesti siia välja ei ilmu.
*
Natuke komöödiat kah.
Ükskord siis jälle kodanik tossutas seal, avas tšakraid ja panigi midagi korteris põlema. Kas diivanilaual olnud paberid või laua enda. Korteri signal oli ka mingi juhtpult, mis oli laual. Võttis siis ämbriga vannitoast vett ja viskas põleva laua peale. Signapult jooksis lühisesse ja alarm läks turvafirmasse. Toas kah midagi hakkas karjuma ja kodanik viskas puldi lisaks veel ka veeämbrisse, et signa vait jääks. Mehed olid kohe kohal. Järgnevat on hea edasi anda tuttava turvamehe enda jutuga:
"Läksime väljakutse peale kohale. Saime mingi aja pärast lukustatud trepikotta sisse ja kodaniku ukse taha. Ukse vahelt immitses mingit imeliku lõhnaga suitsu trepikotta. Tagusime uksele, et kas keegi on korteris sees äkki ja kutsusime ka pääste välja. Pääste tuli kohale ja taheti uks maha lõhkuda. Kodanik kuulis läbi ukse, et kohe tullakse koos piitadega sisse ja tegi ukse lahti. Kõigepealt tuli paks valge tossupilv ja kui see veidi hajus, siis selle seest ilmus nähtavale maani hommikumantlis naine, suur punane lätakas otsa ees, olek selline nagu oleks mingi laksu all, lai naeratus suul ja küsis, et "Noh poisid, mis siin siis nüüd toimub? Kas tulite mulle külla vä?". Turva ja pääste mehed jäid sõnatult suud ammuli seda ilmutust vahtima."
Korter vaadati üle, aknad tehti lahti ja korter tuulutati ära. Turvad võtsid kodaniku nõudel korterilt signa üldse uuesti maha. Ja
show must go on 