www.militaar.net

aurik kirjutas: See tundus olevat natuke kitsam...aga on ka üks esimesi M-e. Või silmamõõt eksib?
http://fleetphoto.ru/photo/96682/?vid=26389

Kusjuures see vahe tundub olevat tõesti vähe kitsam kui teistel, lisaks on tegu nn esimese seeria raketaga millel kolmanda akna juures tugevdust pole, ehk siis vanem laev kui Raketa-1.

Zoig kirjutas:

aurik kirjutas: See tundus olevat natuke kitsam...aga on ka üks esimesi M-e. Või silmamõõt eksib?
http://fleetphoto.ru/photo/96682/?vid=26389

Kusjuures see vahe tundub olevat tõesti vähe kitsam kui teistel, lisaks on tegu nn esimese seeria raketaga millel kolmanda akna juures tugevdust pole, ehk siis vanem laev kui Raketa-1.

Siin jälle tundub sama laev olema natuke normaalsem
http://fleetphoto.ru/photo/41860/?vid=26389
Või jälle miskit petab?
Aga jõudsime ikkagi sinna, et nii meie 2 ja 3 ning pihkva 143 ja 144 on 60-te II poole põlvkonnast (ilmsesti 156, 165 ja 178 ka) , kus on laiem labade vahe ja labad ise ristkülikud. Samas jääb akendemüsteerium püsti. Kahjuks mul ei õnnestunud kunagise sadamamehega kokku sattuda, ehk suvepoole saan talle pihta.
Leedukate numbrid 02, 03 (ehk "Aiste") ja 04 olid kõik vanematüübilised nagu vana valgevenelanegi. Tundus, et neil kõigil on ikkagi labadevahe pisut kitsam kui uuematel M-del. Aga meie nr 1 on siin omaette fenomen.

Pilt võib petta küll, ma proovisin kuidagi mõõta mitu pikslt on erinevate raketade tüürliabade vahe vs tüürilaba kaugus tiiva ääreni. Tulemused ei olnud kuidagi stabiilsed ja jätan selle hetkel sinnapaika, jätkan kunagi tulevikus. Väga algeliste ja mitte eriti täpsete tulemuste järgi tundub, et Raketa-1 tüürilabade vahe on 0.65 korda väiksem kui kaugus tüürilabast tiivani. Aistel oli see number kuskil 0.8-0.9 ja 143-144 mudelitel lausa 1.4-1.6 sõltuvalt pildi nurgast. Ühesõnaga mingi idee annab, aga see on jubedalt ebatäpne ja proovitud piltide hulgaga on raske stabiilset suurusjärku tekitada.

Praeguse järeldusega olen nõus, 60ndate teisel poolel muudeti M tüüpi Raketade tüürpindu ja ütleks, et ka nende kaugust sõukruvist. Võimalik, et alguses olid need sõukruvile liiga lähedal, ning kaugemale liigutades parandati mingi tekkinud puudus.

Raketa-1 on tõesti fenomen, see pigem toetab mõtet, et Raketa-1 ehitati kohapeal tavalisest madala süvisega variandiks ümber. Laev tarniti siia uuena, kas siis tõesti võis olla "hea et üldse midagi saad" olukord, ning mõistlikum oli kohapeal ümber ehitada kui loota M tüüpi laeva eraldamist.

Üks pilt kuidas aja jooksul prooviti Raketade käitumist paremaks muuta. Siinse teema kontekstis väga kohane pole, ei ole kursis, et sellist asja siinkandis proovitud oleks.

aurik kirjutas:Aga "R1" on paras müsteerium

R1-64.jpg

1964 märts, ei loe midagi välja

R-1.64.jpg

ca kuu-poolteist hiljem ja proovisõit. Selle põhjal ma julgeks arvata, et ikkagi kahe labaga.

Kui nüüd loogiliselt mõelda, siis vaevalt Raketa-1 oleks vette lastud normaalsüvisega. Kui ta jõudis kohale tavalise variandina ja oleks saanud proovisõite teha ka 1.8m süvisega suurvee ajal, siis vaevalt oleks riskitud tutika laevaga, pigem ikkagi ehitati vahepealse ajaga ümber ja vette läks juba tänapäevases olekus, kahe tüürilabaga.

Tõesti aitaks edasi kas toomise aegne foto ahtrist, või foto kus oleks selgelt eristatav sõukruvi veovõlli liitumiskoht korpusega. Paganama nutitelefonide leiutamine jäi ca pool sajandit hiljaks, praegu oleks meil neid fotosid rohkem kui jaksaks ära vaadata...

aurik kirjutas: ca kuu-poolteist hiljem ja proovisõit. Selle põhjal ma julgeks arvata, et ikkagi kahe labaga.

Suutsin jälle pange panna. See oli hoopis 1965 a.pilt. Maikuu alguses. Pilt ise + veel mitmeid sadamast samal päeval tehtud ülesvõtteid tiirleb nii muis-is, efis-es ja mujalgi. Erinevate dateeringutega.
Veel kaks nr 1 võrdlust nn "proovisõidu" teine vaatus. Tulevad tagasi. Kahtlane kodanik tumeda mantli ja kaabuga poleks justkui laevalaelt sammugi vahepeal astunud.

Ja järgmine See on nüüd küll 1964. Aga midagi on laevaga justkui teistmoodi. Mõlemad on tiibadel, aga 65 a. oma nina oleks juskui rohkem püsti. Ja taga olev vahupilv on erinev...

FB ilmus selline pilt.

retti kirjutas:FB ilmus selline pilt.

ksf Rettil õnnestus asi militaari rajale suunata. Vahepeal kiskuski kretiinselt spetsiifiliseks.
Retti leitud foto võiks vabalt rippuda ka teemas Peipsi laevastik. "Jurjev/Tartu" viimase sõja aegne staadium nimega "Heimat(land)"

Paar pilti. Aga eelmise suure sõja aegsed. 1916-17 tehtud Kesksed tegelased endised "Jurjev" ja "Hansa" Aga viimane kannab mobiliseerituna juba nime "Olga"
"Jurjev" on taamal nähtaval. Kõige lähemal seisab tsiviilllaevana jätkanud "Dorpat". Tõsi, liig saksapärane nimi oli juba välja vahetatud "Liflandija" vastu. EW alguses sai mõneks aastaks vana nime tagasi.

aurik kirjutas: See on nüüd küll 1964. Aga midagi on laevaga justkui teistmoodi. Mõlemad on tiibadel, aga 65 a. oma nina oleks juskui rohkem püsti. Ja taga olev vahupilv on erinev...

Eks seal ole ikka paras vahe kas on pardal korralik kogus reisijaid või ainult kahtlane kodanik laevalael. Vast selles muud müstikat polegi, vähem koormatud laev lendab lihtsalt kõrgemal ja sõukruvi on veepinnale lähemal.

Zoig kirjutas:

aurik kirjutas: See on nüüd küll 1964. Aga midagi on laevaga justkui teistmoodi. Mõlemad on tiibadel, aga 65 a. oma nina oleks juskui rohkem püsti. Ja taga olev vahupilv on erinev...

Eks seal ole ikka paras vahe kas on pardal korralik kogus reisijaid või ainult kahtlane kodanik laevalael. Vast selles muud müstikat polegi, vähem koormatud laev lendab lihtsalt kõrgemal ja sõukruvi on veepinnale lähemal.

Tõenäoliselt on asi hoopis lihtne.
Mõlemad pildid on tehtud sisuliselt sama koha pealt ja teine laev on enne sadamat lihtsalt pöördeid maha lasknud.

Tartu kesklinn ja Emajõgi 1965 vs 2015: https://goo.gl/lfGBKd


Pole küll jõelaevad, küll aga Emajõgi..paar uuemat klõpsu muis-ist

Voldemar Väli "Emajõgi". 1942.

Lotjade karavan on maalil kenasti näha, sadamaraudtee samuti. Pildi vasakus servas on ilmselt Jõe (või Lina?) tänava ots. Seega on kunstnik pildi maalimise ajal olnud umbes praeguse Sõpruse silla otsa või paadisadama kohal.
http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/ ... date=false

Kaarsilla testimine enne avamist 1959 aasta lõpupoole

militaari kah sõda Oudova linna all.
Sellele pole ma pihta saanud, mis nime tsiviilelus "Ural" kandis või kuskohast ta üleüldse välja kargas.

aurik kirjutas: Sellele pole ma pihta saanud, mis nime tsiviilelus "Ural" kandis või kuskohast ta üleüldse välja kargas.

Ehk mõni venelaste laevuke? Nt. Pihkvast pärit? Nime järgi võiks seda igatahes oletada.

Manurhin kirjutas:

aurik kirjutas: Sellele pole ma pihta saanud, mis nime tsiviilelus "Ural" kandis või kuskohast ta üleüldse välja kargas.

Ehk mõni venelaste laevuke? Nt. Pihkvast pärit? Nime järgi võiks seda igatahes oletada.

See on tõesti kõige reaalsem variant. Pihkva laevastikust kahe maailmasõja vahel on paraku väga vähe teada.

Üks huvitav varakevadine vaade Munga tänava otsas Ranna liini peatus, Gildi tänava otsas üleveopaat, Küütri tänava mõttelisel pikendusel Ujula-Rannapaviljoni liini peatus.
Ma ei ole aru saanud, kas üleveopaadi kadumisega liikus Ujula liini pontoon Küüni tänava otsa See 1960.a. foto on kunagi hoopis teises kontekstis läbi jooksnud. Kahjuks liiga udune, et selgelt otsustada. Pigem siiski jah, liikus edasi.
Aga selge, et 1965-st (või isegi 1964.a. hilissuvest) on mõlemad lähiliinid Munga tänava otsa etteulatuvale kaldaeendile mahutatud.