Võibolla ei meeldikõrgemad esmainvesteeringud, keerukus ning totaalselt teine lähenemine klassikaliste reaktoritega võrreldes.
Ettekandest joonistub ka pigem välja, et sulasool on ikkagi selge tulevik SMRide osas kui vähegi tööstuslik tootmine käima saadakse. Lihtsalt liiga palju eeliseid (k.a. soojuse salvestamisega lisasoola paakidesse jpm). Teatavad küsimused veel lahenduste juures on ning karta on et võtavad vähemalt 5 aastat kauem aega (või rohkem kui üllatusi tuleb).
Gideonic kirjutas:... Ettekandest joonistub ka pigem välja, et sulasool on ikkagi selge tulevik SMRide osas kui vähegi tööstuslik tootmine käima saadakse. Lihtsalt liiga palju eeliseid (k.a. soojuse salvestamisega lisasoola paakidesse jpm). Teatavad küsimused veel lahenduste juures on ning karta on et võtavad vähemalt 5 aastat kauem aega (või rohkem kui üllatusi tuleb).
Vaat sellest ei ole ma aru saanud. Ma tean, miks sulasool hea on (võimaldab reaktorist oluliselt rohkem tõhusust välja võtta, kuna temperatuurivahemikud on suuremad). Kuid see salvestamise jutt on pehmelt öeldes turundusmöla. Kes keelab näiteks soojuselektrijaamas sulasoolakontuuri kasutamast? Või kasvõi elektriga sulasoolasalvestust teha? Üldiselt on mistahes kujul soojuse salvestamine energia säilitamine surnult sündinud idee. Lihtsalt numbrid ei anna kokku. Tuumajaama puhul on mõtet ainult nii palju, kui jaama enda käitamiseks avarii korral vaja on. Võrku see kuigivõrd ei aita. Vähemalt kui me räägime tasuvatest lahendustest.
Siiani ei ole neid sulasoola reaktoreid tehtud lihtsalt selle pärast, et sulasoola keskkond kipub olema ühel või teisel põhjusel süsteemile agressiivne (korrodeeruv, abrasiivne vms.).
Kapten Trumm kirjutas:Selle Jordaania asja mahamatmine tuli poliitiliselt (st idioodi-) tasandilt, mitte majanduslikel põhjustel. Vahetus valitsus ja tõmmati püsti loosungid "Eestis kukuvad liinid ümber aga EE raiskab raha Jordaanias/Utah-is" Seepeale tõmbas EE juhtkond juhtme seinast.
Utahi pandi seisma, sest kohalikud rohelised hakkasid koledal kombel vastu töötama ja nafta hind langes. Muidugi ka kohalik poliitika mängis siin rolli. Jordaania kohta oli siin viide, et teeniti kasumit. Jordaaniast niipalju, et see oligi kohe alguses nii plaanis. Tehakse sinna investeeringud ja siis müüakse oma osa maha. Ehk siis müüakse tehnoloogiat.
kraal kirjutas:Veelkord. Kogu see rohepöörde pläma juba pikemat aega on mõjutanud tootmisvõimsustesse investeeringuid. Mitte keegi ei ole võtnud seda riski. Partsi nahutatakse Auvere elektrijaama ehitamise pärast aga näete kui vajalik see praegu on. Kogu selles jamas tuleb süüdistada idiootidest rohelisi ja lolle poliitikuid. Ära sülita vanasse kaevu enne kui pole uut valmis.
Mis sa seda kivipalli ikka põrgatad. Rohepööre on pidurid peale pannud investeeringud fossiilsete kütusega jaamadesse. Selle tasuvus on küsitav keskkonna mõjude ehk saastemaksustamise tõttu. Rahastajad ja investorid vaatavad seda. Mis on takistanud taastuvenergia projektide rajamist? See huvitaks küll. Miks Eesti investorid rajavad uusi võimsusi pigem Poola ja Lätti aga mitte siia. Ja Auvere on oma tüüpses olukorras - ehk remondis.
Üks pidur on olnud talvine liiga madal elektrihind, see on inimestele andnud totaalselt vale signaali. Nõukogude ajal polnud vist ükski kortermaja elektriküttel, nüüd on neid ridamisi. Taavi Aas pakub välja 300-400 eurost suurema börsihinna kompenseerimist, mina tooks selle piiri madalamale, aga talvine odav elekter jääb ajalukku.
Mis sa seda kivipalli ikka põrgatad. Rohepööre on pidurid peale pannud investeeringud fossiilsete kütusega jaamadesse. Selle tasuvus on küsitav keskkonna mõjude ehk saastemaksustamise tõttu. Rahastajad ja investorid vaatavad seda. Mis on takistanud taastuvenergia projektide rajamist? See huvitaks küll. Miks Eesti investorid rajavad uusi võimsusi pigem Poola ja Lätti aga mitte siia. Ja Auvere on oma tüüpses olukorras - ehk remondis.
Kordan, praegu ei ole olemas ühtegi taastuvat elektritootmist mis rahuldaks meie vajaduse. Praegu ei ole tehnoloogiliselt muud võimalus kas tuumajaam(d) ja/või tossutame söe ja gaasiga. Tuumajaama rajamine tuleb lõppkokkuvõttes palju odavam kui teha investeeringud taastuvattesse tootmistesse koos sinna kuuluvate kulutustega (kom.jaamad, võrkude ümberehitamine) ja kogu süsteemi käigushoidmisse. Kordan kui ehitada võrk üles paljude väikese võimsustega taastuvelektri tootjatega läheb süsteemi investeeringud ja käigushoidmine väga kalliks. Elektri hind võib olla madal aga võrgutasu läheks palju kallimaks.
logistik76 kirjutas:Üks pidur on olnud talvine liiga madal elektrihind, see on inimestele andnud totaalselt vale signaali. Nõukogude ajal polnud vist ükski kortermaja elektriküttel, nüüd on neid ridamisi. Taavi Aas pakub välja 300-400 eurost suurema börsihinna kompenseerimist, mina tooks selle piiri madalamale, aga talvine odav elekter jääb ajalukku.
Elekter ei saa olla liiga madal. Elekter peabki olema väga odav, sest see on kahjuks meie tsivilisatsiooni alus. Elekter peaks olema nii odav, et kesklass saab oma elamist ilma mureta elektriga kütta. Siit lähtuvalt tulebki vaadata miks on meil elektri tootmine liiga kallis. Tuumajaamade näitel teeb elektri kalliks mitte otseselt tehnoloogia vaid ebavajalik bürokraatia seal juures.
kraal kirjutas:Kordan, praegu ei ole olemas ühtegi taastuvat elektritootmist mis rahuldaks meie vajaduse. Praegu ei ole tehnoloogiliselt muud võimalus kas tuumajaam(d) ja/või tossutame söe ja gaasiga. Tuumajaama rajamine tuleb lõppkokkuvõttes palju odavam kui teha investeeringud taastuvattesse tootmistesse koos sinna kuuluvate kulutustega (kom.jaamad, võrkude ümberehitamine) ja kogu süsteemi käigushoidmisse. Kordan kui ehitada võrk üles paljude väikese võimsustega taastuvelektri tootjatega läheb süsteemi investeeringud ja käigushoidmine väga kalliks. Elektri hind võib olla madal aga võrgutasu läheks palju kallimaks.
Võrku tuleb investeerida nii või teisiti, ja seadmetesse, mis hoiavad võrku stabiilselt töös. Ma pole kindel, kas poliitikud või energeetikud on 100% juhitamatust energiast kõnelenud, ma pole juhtunud seda kuulma ega lugema.
Miski hetk kui tuuleparke saab palju olema, tekib teine probleem - kui ilm soodne (ehk tuuline) siis tulevad kõik tuulikud korraga taha ja elektri hind on selline, et ei tasu tuulikute rajamiseks tehtud investeeringut ära. Ehk siis - kui ilm on tuulevaikne, toodab tuulik kahjumit ja kui on tuuline (ületootmine) siis toodab tuulik kahjumit.
Runkel kirjutas:Mis on takistanud taastuvenergia projektide rajamist? See huvitaks küll. Miks Eesti investorid rajavad uusi võimsusi pigem Poola ja Lätti aga mitte siia. Ja Auvere on oma tüüpses olukorras - ehk remondis.
Toon näite - roheliste puukallistajate hädakisa, kuidas Eesti Energia ahjud Eestimaa puidust puhtaks põletavad. Pluss veel paari suure puiduärika kõrvad kogu protsessi taga, kes huvitusid vaid odavast toorainest (mida konkurents puidu ressursile tõstab).
Valitsus ja riigikogu hüppas jalalt jalale hulk aastaid, enne kui julges anda EE toetuse loa puidu põletamisele Narvas. Seda oleks võinud juba mitu aastat seal teha, selle asemel et puidupelleteid Inglismaale elektri tootmiseks vedada.
Antud luba aga segas sama "rohepööre" - eelkõige sellega kaasnev segadus ja ebakindlus. Võibolla tossaks Narva täna tervenisti rämpspuidul ja oleks fossiilenergeetika probleem ammu lahendatud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Some kirjutas:Miski hetk kui tuuleparke saab palju olema, tekib teine probleem - kui ilm soodne (ehk tuuline) siis tulevad kõik tuulikud korraga taha ja elektri hind on selline, et ei tasu tuulikute rajamiseks tehtud investeeringut ära. Ehk siis - kui ilm on tuulevaikne, toodab tuulik kahjumit ja kui on tuuline (ületootmine) siis toodab tuulik kahjumit.
Ebakindlate elektriallikate üledimensioneerimine annab sama majandusliku efekti mis vinged Co2 kvoodihinnad. Lihtsalt hinnas asendab kvoote suurem kapitalikulu - ehk tuul ja päike, mis meid iga ilmaga toidaks, ei saa olema konkurentsivõimelise hinnaga.
Tuleb otsida allikas, mis annab kogu aeg.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Some kirjutas:Miski hetk kui tuuleparke saab palju olema, tekib teine probleem - kui ilm soodne (ehk tuuline) siis tulevad kõik tuulikud korraga taha ja elektri hind on selline, et ei tasu tuulikute rajamiseks tehtud investeeringut ära. Ehk siis - kui ilm on tuulevaikne, toodab tuulik kahjumit ja kui on tuuline (ületootmine) siis toodab tuulik kahjumit.
Kahjumiga võrku müümise asemel on vaja vesinikuks muundada. Tõsi, täna üsna teoreetiline lahendus. Enefit Green midagi siblib sel teemal.
Soovitan väga vaadata selle (veel novembris enne suuremat hinnakallinemist tehtud) kokkuvõte Fermi Energia Kaasasutaja poolt.
Loomulikult on ta otsene kasusaaja tuumaenergia promomisest millega peab arvestama. Sellegipoolest tundus juba üldine ülevaade energiaturu olevikust ja tulevikust video alguses on väga informatiivne:
Söe asendamise põhjused ei ole ainult poliitilised vaid omajagu ka objektiised. Nii või naa tahaks jätkamine suuri investeeringuid ning hind tuleks tihti ikkagi palju kõrgem, sest kaevandused on sulgumas, uued oleks ebasoodsamates kohtades ja transport tihti ebarentaabel (pruunsütt näiteks kaugelt transportida ei tasu energiavähesuse tõttu üldse).
Euroopas läheb 2030-2040 aastaks kinni 75GW kivisöe tootmist (ja siis saksamaal 6 tuumajaama kokku 4GW 2021 a. ja 4GW 2022)
2030. aastaks kasvab ainuüksi põhjamaades energiatarbimise kasvust 100 TWh aastas (Eesti tarbib aastas umbes 8 TWh)
Reaalsuses toodetakse enamik elektrist ja soojusest endiselt kivisöest, primaarne asendus on igalpool olnud maagaas. Kuid ka selle varud on piiratud (ja odavamad maardlad ammendumas). Seda ei jätku piisavalt kõige selle kompenseerimiseks.
Käärid maagaasi varude ja tootmisvõimsuse ning selle vahel palju seda tahetakse lähiaastatel tarbida tarbida (nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas) on sedavärd suured, et kerge on ennustada et hind kasvab nii järgmine talv kui ka ülejärgmine talv jne veelgi
Ka tuumaenergia pälvib paljuski oma kriitikat (huvitav lõik 19:30 ja edasi) suurte jaamade ehituse puhul on ikka väga puusse pandud
seda kõike esimese 20 minuti jooksul. Infot on päris palju, soovitan taustaks ära kuulata.
Dr.Sci kirjutas:Tegelikult on energia kõrge hinna probleem lahendatud: Me küll toodame ise, ja saame seda Soomest ja Lätist aga Venemaa võtab ja röövib jälle meid: (elering livest:)
Kui sa seda pilti vaataksid siis näeksid, et Soomest tuleb meile 485+17MW so. 502MW. Venemaale läheb 354MW ja sealt tuleb tagasi 55MW. Ning läti kaudu 232MW. See mis liine pidi elekter liigub ei mõjuta eriti hinda. Vaata ikka seda rohlist nupukest seal, mis näitav riikide vahelisi energia vooge.
Tegeliklt sai vaadatud laiemat pilti ja (taas)tõdetud et elekter Venemaa kaudu ikka Leetu läheb. Hetkel tundub et nüüd on Rootsi-Leedu vaheline kraan ka lahti aga kallis on see elekter ikkagi. Homsest vist läheb soojemaks, Nordpooli ilmaennustuse kohaselt. Ja leedukad on oma tootmise ka ülespoole saanud aga tuudavad ikka poole vähem kui Eesti või Läti, MW per elanik oleme Balti riikidest kindlalt esimesed, tuuleenergia kohalt muidugi aga Leedust maas ja Lätiga samal pulgal, sõltuvalt kus tuult parasjagu puhub...
Veel Sandor Liive mõtetest esimeses stuudios : Mees seletas et inimesed kes seoses ülikõrge elektrihinnaga elektri tarbimist märkimisväärselt vähendasid hoidsid kokkuvõttes ära elektrisüsteemi kokkuvarisemise .
Siin ongi KK esinemise sisu : Elekter peab kallis olema , siis pole vaja tootmisesse investeerida . Sellepärast on ka käibemaksu vähendamine paha ning toetused elektri tarbijale on samamoodi võimaldavad rohkem kulutada , vana retoorika - maksustada tarbimist - universaalne võluvits .
