www.militaar.net

Kui mu mälu mind ei peta,siis kasutati rööbaste katkemise kohal kas puupakke või prussijuppe.Kuid selline "keskkonnasõbarlik"variant oli võimalik vaid raudtee suhteliselt väikeste purustuste korral.

krijgsvolk kirjutas:Kui mu mälu mind ei peta,siis kasutati rööbaste katkemise kohal kas puupakke või prussijuppe.Kuid selline "keskkonnasõbarlik"variant oli võimalik vaid raudtee suhteliselt väikeste purustuste korral.

Mis siin ikka, kiire küsimus, kiire vastus. Küsi.

Teatavasti oli Teises Maailmasõjas Nihhon Kaiguni elik Ühendatud Imperaatorliku Laevastiku koosseisus kaks maailma suurimat lahingulaeva,"Yamato" ja "Musasi". Kolmas,sama klassi ja seeria laev, "Shinano" ehitati valmis juba lennukikandjana.
Kõik need laevad oli segu eesrindlikust insenerimõttest, kontseptuaalsest segadusest, äärmiselt ebaühtlasest tehnilisest tasemest(nt õhutõrjesuurtükkidel puudus üldse keskne tulejuhtimissüsteem! Kusjuures saatuse irooniana oli tol ajastul üldiselt kasutusel olev radariantenn, mida kutsuti "madratsiks",leiutaja Jaapani insener!).
Lisaks oli laevade projekteerimisel meeskonna töö st lahingu pidamise ning olmetingimused viimane asi millele mõeldi.
Nüüd küsimus: Milline oli nende laevade tekkidel vahemaa põrandast laeni? Mitu meetrit ja mitu sentimeetrit?

Mnjah, midagi pole parata, tuleb vist endal vastata:Yamato ja Musasi soomusdekkide vahe põrandast laeni oli kõigest... 160 cm!!!..
Ma ju tean, et jaapanlased oli toona väikesekasvulised ja pisikesed, kuid, et nad sellistes terasest rotikorvides ka sõdima ja ka uppuma pidid, seda ma varem ei teadnud.
Infokild pärineb vene meresõjaajaloolase A. Bolnõhhi teostest.

Järg siis nüüd jälle vaba!

Kas "Olla või mitte olla" võib olla?

Midagi huvitavat ei tule praegu ette, aga - IMS ajal rajati eestisse ports lennusadamaid. Tuntuim teadagi kus. Kaks tükki rajati ka Hiiumaale - kuhu?

krijgsvolk kirjutas:Mnjah, midagi pole parata, tuleb vist endal vastata:Yamato ja Musasi soomusdekkide vahe põrandast laeni oli kõigest... 160 cm!!!..
Ma ju tean, et jaapanlased oli toona väikesekasvulised ja pisikesed, kuid, et nad sellistes terasest rotikorvides ka sõdima ja ka uppuma pidid, seda ma varem ei teadnud.

Mulle on kõrvu jäänud, et tegu võib olla valeinformatsiooniga. Ise üle kontrollida ei viitsi, aga mingil põhjusel jätsin meelde, ju tundus info usaldusväärne.
Allikas oli äkki Vladimir Sidorenko, kes jaapani laevadest vene keeles kirjutab ja koht http://tsushima.su/forums/ ?

Infokild pärineb vene meresõjaajaloolase A. Bolnõhhi teostest.

Bolnõhh alustas tõlkijana, siis ilmselt tõlgitavate raamatute põhjal pani paar enda oma kokku, nüüd on tavaline grafomaan, kirjutab kõigest kõike.

Huvitav oleks teada, kas see õhutõrjekahurite keskse juhtimise jutt ikka tõsi on.
Yamatol oli ju üle saja 25 mm õhutõrjekahuri.

Bonifacius kirjutas:Midagi huvitavat ei tule praegu ette, aga - IMS ajal rajati eestisse ports lennusadamaid. Tuntuim teadagi kus. Kaks tükki rajati ka Hiiumaale - kuhu?

Tahkuna ja Kõrgessaare

Yamato ja Musashi ülemiste (soomusdekipealsete), kõige madalamate lagedega dekkide seinakõrgus oli iseenesest 2 meetrit.
Võite ise üle mõõta..
http://www.flickr.com/photos/27417638@N ... otostream/
Kui mööda koridorilagesid mingeid ühendustorusid veeti, siis võis muidugi madalamaks minna.

Kapten Trumm kirjutas:Huvitav oleks teada, kas see õhutõrjekahurite keskse juhtimise jutt ikka tõsi on.
Yamatol oli ju üle saja 25 mm õhutõrjekahuri.

Jutt käib suurema kaliibriga kahuritest, 3" ja suuremad, mis vajasid ikkagi laskeandmeid et ennakut võtta ja sütikuid seadistada. 25mm jaapani õhutõrjekahurit sihiti silma ja sihikuga, ning tulejuhtimine käis kepiga osutades, millisele lennukile parajasti tuld koondada vaja oli.

Sidorenko vanad tekstid on siin, lagede kõrgus teise osa alguses:

http://tsushima4.borda.ru/?1-13-0-00000 ... 1166611341
http://tsushima4.borda.ru/?1-13-0-00000 ... 1166612583

Võib-olla on kodanik niinimetatud "ameerika ekspertide" suhtes natuke liiga kriitiline, aga tundub, et jaapani keelt jagab ja suudab sealsete materjalidega otse tutvuda. Igasuguste tõlgete ja ümberjutustuste väärtust me ju teame

Kuniks lugupeetud kaasfoorumlane Castellum oma küsimust nuputab, täidaks tühjuse ühe humanitaarialõhnalise pärimisega. Üks teada-tuntud eesti kultuuriinimestest on nooruse hukkamineku-oleku teemal pannud oma sõjaaegset noorust Tallinnas meenutades kirja järgmised read...

"...Mäletan, et kütsin kord poja naha kuumaks, kui ta tänaval paukhernestega tädisid ehmatas. Poissi nüpeldades ei tulnud meeldegi sõjaaegne nooruslik episood, kus me koos sõbraga ajasime Tallinnas kinotäie rahvast paanikasse.
Juhtus nii, et sõber, minust paar aastat vanem vägev sõjamees, oli kodus puhkusel. Ühel päeval tekkis tal tahtmine minna pidutsemise vahel kinno Zarah Leanderit vaatama. Saigi nii tehtud. Kinos tekkis minul vajadus nuusata nina, kõva külmetuse tõbi oli ihus. Õnnetuseks tõmbasin koos ninarätiga taskust välja suurema koguse peenraha ja alumiiniumist mündid hakkasid rõõmsalt kallakpõrandal veerema. Ma ei teadnudki, et mu sõber oli hiigla kokkuhoidlik sell (nagu ta pärast seletas). Kus rabas kabuurist püstoli, põrutas paugu kino lakke ja röögatas õudsa häälega: "Mitte üks mats ei liiguta, kopik kukkus!!"
Igaüks võib arvata, mis nüüd juhtus. Tädid minestasid ja tekkis hirmus segadus. Saime siiski lõikama panna, enne kui ketikoerad kohale jõudsid. Mina ei julgenud oma paar päeva tänaval nägu näidata, ja see kino oli mulle tükiks ajaks keelatud territooriumiks. Selle loo valguses muutub mu poja ulakus paukhernestega päris süütuks naljaks ja hinge kipub isegi süütunne talle antud nahatäie pärast..."

Niisiis, kes oli see kultuuritegelane?

Paistab, et tuleb lisavihjeid hakata andma...kirjeldatud on, kuidas küsitav peale sõja lõppu lõkkeõhtul akordionisoologa esines, seistes poolvedelas poris ja parema jalaga takti lüüa üritades. Saapa tald püsis rahulikult poris paigal, kuid paljad varbad liikusid koos saapa pealisnahaga ning andsid loole õige rütmi. Ami ohvitserid vaatasid, suud lahti, paar meest olevat nätsu kurku tõmmanud...

Rinne?