www.militaar.net

isakene kirjutas: ↑14 Mär, 2025 15:38 Joomajoo, millised täppiselektroonikud kõik kokku kogunenud, vaata ja vingerda. Nooniused ja metroserdid ja mida kõik veel...

Peaks olema elementaarne, et testriga mõõtma asudes keerad alustuseks kontrolliks nupu 200 oomi peale, pistad juhtmed korraks kokku ja vaatad mida näitab. Elementaarne, et kui auto elektrisüsteemi mõõtma lähed, on sul vähemalt kaks voltmeetrit, mille mõlemad korraks samaaegselt ühe ja sama klemmi alla lükkad. Ja igapäevatester on mul see kõige tavalisem kümneeurone ehituspoe hiinakas, millega saab 90% igapäevaasju ära mõõdetud. Tõsiselt ka, millal teil auto kallal viimati üle kümnendiku täpsust vaja läks?
/---/

Hädatapuna, kui teist testrit pole siis saab näidu õigsust kontrollida 1,5V või 9V patareiga. Mõni uus patarei ikka majapidamises leidub. Igaljuhul tasub testri näitu kahtlusega suhtuda kui tühja patarei märk põleb.
Algajale soovitaks odavtestri puhul natuke rohkem raha kulutada ja võtta selline millel "piuks" ka on. Piuksu all mõtlen alla 50 oomise takistuse mõõtmisel tekitatavat heli signaali.
Oomipoe eelis, hobi kasutajale vähemalt, on see et nood kahtlase väärtusega juhtmed saab seeeest kasvõi pühapäeval kätte.

Uuest peast ostetud Fluke 76 on profikasutuses olnud 20+ aastat, praktiliselt igapäevaselt.
Ega nad põhjuseta hiina sodist mitu korda kallimad pole.

Absoluutselt, kui igapäevaselt kasutada ja kvaliteeti tagada siis ongi profiriistad, vb asi minus aga kui keegi tulebki nn oomipoe odavriista küsega siis tehakse kohe maha. Näide: no-name puurvasar, 60eur. Selle aparaadi ülesandeks seadsin ellu jääda 2 toalise korteri köögi vanade plaatide seinast maha võtmise, oli nii vapper, et peale lõhkumist jäi spindel piisavalt sirgeks, et tegi terve korteri uue moobli puurimised tegi ka veel edukalt ära. Kes nõuka paneeli puurinud see teab, 2 varianti, kas sutsaki ja valmis või vannud ja higistad. Ei seal higistamise taga pole armatuuri, see paneel tehti krt teab mismoodi ja sigatugev.

AMvA kirjutas: ↑14 Mär, 2025 13:53
Mõõdulinte tuleb ikka perioodiliselt kontrollida, nad sunnikud ju venivad

Metallist mõõdulint ise ei veni. Kida mis on lindi otsas hakkab ajapikku neetidest logisema. Kui mõõdetakse nii pannakse kida serva taha ja venitatakse jõuga võib ajapikku 5 mm valesti näitama hakata. Või on kohe valesti otsa needitud.

Peale metall-lintide on ka muust materjalist. Kangast lindiga mõõdetakse lehma ümbermõõtu. Inimese oma vist ka.

Ma lapsepõlvest mäletan, ikka öeldi ehituse ajal et toll siia või sinna olevat h...aa. Võta siis kinni, kui täpne peab olema tavakasutuses mõõdulint või tollipulk?

Rebane11 kirjutas: ↑14 Mär, 2025 20:50 Ma lapsepõlvest mäletan, ikka öeldi ehituse ajal et toll siia või sinna olevat h...aa. Võta siis kinni, kui täpne peab olema tavakasutuses mõõdulint või tollipulk?

Veneajal oli ikka 20 senti siia sinna.
Rekord mis olen näinud oli turku linnas üheksakordne maja. Vundament 1,5 meetrit pikem.
Öeldi EnSeeOleMidään, mõõtsime kõik korterid võrdselt laiemaks ja läks ehitus edasi.
A linte mõõdetakse objektil ikka sellepärast, et kõigil ühepalju näitaks. See kas nad õiged on pole tähtis.

Sellised tolerantsid toimivad niikaua kui hakatakse teises dimensioonis töötavate meeste detaile paika panema.
Vundament 1,5 m pikemaks - pofik- põrandapaneel paika - vadafakk, see peaks ühest otsast õhku rippuma jääma

Rebane11 kirjutas: ↑14 Mär, 2025 20:50 Ma lapsepõlvest mäletan, ikka öeldi ehituse ajal et toll siia või sinna olevat h...aa. Võta siis kinni, kui täpne peab olema tavakasutuses mõõdulint või tollipulk?

"Suur riik, suured tolerantsid", öeldi sovjeti ajal.

Rebane11 kirjutas: ↑14 Mär, 2025 20:50 Ma lapsepõlvest mäletan, ikka öeldi ehituse ajal et toll siia või sinna olevat h...aa. Võta siis kinni, kui täpne peab olema tavakasutuses mõõdulint või tollipulk?

Vene ehitus - kui paar senti mööda paned, siis pole asi veel pe*ses

vanahalb kirjutas: ↑14 Mär, 2025 20:44 Metallist mõõdulint ise ei veni. Kida mis on lindi otsas hakkab ajapikku neetidest logisema. Kui mõõdetakse nii pannakse kida serva taha ja venitatakse jõuga võib ajapikku 5 mm valesti näitama hakata. Või on kohe valesti otsa needitud.

Peale metall-lintide on ka muust materjalist. Kangast lindiga mõõdetakse lehma ümbermõõtu. Inimese oma vist ka.

Igapäevaselt õues tööd tehes on mõõdulint kulumaterjal, millel lint ise või sinna värviga kantud skaala hävib enne kui see tugi seal lindi otsas "valetama" hakkab. Käsi ja laser loodi tuleb ikka aegajalt kontrollida.

Meenutus - Tolerantsid, istud, täpsused NLiidus ...

Olime tudengitena 80-ndate alguses Järvseljas geodeesia praktikumis. Oli just saabunud värske partii 50-meetriseid mõõdulinte. Gruppides töötamisel meie pundi andmed teistega sugugi ei klappinud. Suures hädas, sest arvestust ju vaja, hakkasine oma mõõdulinti kontrollima.
Peast täpselt ei mäleta milline meeter, kuid igal juhul üks peale 10-ndat, oli puudu!

Vask plaadikesed meetri numbritega olid (vist) - 11, 12,14,15, ... jne.! Katsu siis viia kõrguspunkti reeperist 2-3km kaugusele .

Lindil 1m puhast materjali kokkuhoidu!

Tegelane5 kirjutas: ↑14 Mär, 2025 16:23
isakene kirjutas: ↑14 Mär, 2025 15:38 ... Peaks olema elementaarne, et testriga mõõtma asudes keerad alustuseks kontrolliks nupu 200 oomi peale, pistad juhtmed korraks kokku ja vaatad mida näitab.
Elementaarne, et kui auto elektrisüsteemi mõõtma lähed, on sul vähemalt kaks voltmeetrit, mille mõlemad korraks samaaegselt ühe ja sama klemmi alla lükkad. ...
/---/
Hädatapuna, kui teist testrit pole siis saab näidu õigsust kontrollida 1,5V või 9V patareiga.
Mõni uus patarei ikka majapidamises leidub. ...

Kellel koolitarkus on meelest läinud, tasub kasvõi praktikutelt õppida!

Elektriala ohutustehnika üks põhipunkte on töö teostaja oskus määrata pinge puudumine töömaal ja selle tegevuse eeldus on, et isik suudab kontrollida oma testri korrasolekut.

Ehk inimene, kes põhilist elektri ohutustehnikat ei tea, ei ole elektrialaisik ja tohib vastavalt kehtivale seadusele iseseisvalt ainult kaitset ja lampi vahetada, mitte tegeleda elektriseadmete remondiga.

Eespool oli arvamusi, et hiina talverehvid on ka head. Allpool fotodel on kahe rehvi kohaltvõtul tehtud kraapsaka jäljed.
Alumisel on Continental Ice Contact 3 oma, ülemisel Wanli Winter Challengeri oma. Samas mõõdus rehvid, samasugused autod, samasugune jäine plats.
Kodune ülesanne - kumma rehvi pidamine jääl on parem ja miks?

OLAVI kirjutas: ↑15 Mär, 2025 10:54
Tegelane5 kirjutas: ↑14 Mär, 2025 16:23
isakene kirjutas: ↑14 Mär, 2025 15:38 ... Peaks olema elementaarne, et testriga mõõtma asudes keerad alustuseks kontrolliks nupu 200 oomi peale, pistad juhtmed korraks kokku ja vaatad mida näitab.
Elementaarne, et kui auto elektrisüsteemi mõõtma lähed, on sul vähemalt kaks voltmeetrit, mille mõlemad korraks samaaegselt ühe ja sama klemmi alla lükkad. ...
/---/
Hädatapuna, kui teist testrit pole siis saab näidu õigsust kontrollida 1,5V või 9V patareiga.
Mõni uus patarei ikka majapidamises leidub. ...
Kellel koolitarkus on meelest läinud, tasub kasvõi praktikutelt õppida!

Elektriala ohutustehnika üks põhipunkte on töö teostaja oskus määrata pinge puudumine töömaal ja selle tegevuse eeldus on, et isik suudab kontrollida oma testri korrasolekut.

Ehk inimene, kes põhilist elektri ohutustehnikat ei tea, ei ole elektrialaisik ja tohib vastavalt kehtivale seadusele iseseisvalt ainult kaitset ja lampi vahetada, mitte tegeleda elektriseadmete remondiga.

Mis me lihtsurelikud ikka öelda oskame.
Minu Fluke soovituse põhjus oli pigem see, et odava sodiga objektile minnes võid avastada et see raibe (või juhtmed) ei tööta. Siis londid tagasi uue testri järele.. kokkuhoid missugune. Kalli ja korraliku aparaadiga on see tõenäosus palju palju väiksem.
Kui juhe ei anna korralikku ühendust, siis ei pruugi ka kohapealne riistakontroll ilmtingimata tulemust anda. Seetõttu rämpsjuhtmed on veel hullemad kui rämpstestrid. Kui raha vähe ja peab leppima rämpstestriga siis võiks vähemalt korralikud juhtmed osta.

https://www.err.ee/1609633691/maanteeaa ... mber-saama

Statsionaarsete kiiruskaamerate kõrgaeg oli 2018. aastal, mil hooletuid autojuhte jälgis 48 kastidesse peidetud kaamerasilma. Praeguseks on transpordiametil alles 34 statsionaarset kaamerat. Ameti juht Priit Sauk ütles, et olemasolevat süsteemi hoitakse üleval, kuni seadmed veel taatlemise läbivad ja ettevõtted neile tarvilikku hooldust pakuvad. See võib tähendada kolme, aga võib-olla ka viit või seitset aastat. Uusi kaameraid transpordiamet soetada ei plaani.

"Kõigil inimestel on see ju väga täpselt teada, kus meie tänased kohtkindlad kaamerad on ja see ei ole väga efektiivne järelevalvemeetod," sõnas Sauk "Tänapäevast tehnoloogiat on lubanud arendada PPA."

Nad võiks seal ikka mingit järjepidevust hoida. Sauk töötab oma kohal mitu aastat, aga paistab ikka arvavat, et liikluskaamera efektiivsus sõltub sellest, kui vähe tema asukohta teatakse = kui palju saab kiiruseületajaid üllatada = kiiruseületajatele trahvi teha.

Tema juhitud ameti koduleheküljel on aga kiiruskaametate eesmärk sõnastatud hoopis nii:

Kiiruskaamerad on paigaldatud liikluse rahustamiseks ja seeläbi väheneb õnnetuste arv. Kaamerad ohjeldavad kihutajaid ja aitavad viia kiirused ohtlikel teelõikudel lubatu piiridesse. Liiklus muutub seeläbi turvalisemaks ja liiklusõnnetuste arv väheneb. Kaameratel on ennetav ja distsiplineeriv mõju. Sõidukijuht teab, et antud teelõigule on paigaldatud kiiruskaamerad, ja kiiruseületamine ei jää märkamatuks.

Teisisõnu - kaamera efektiivsus peaks väljenduma selles kohas avariide mittetoimumises või vähenemises võrreldes kaameraeelse ajaga. Nii et kui need nüüd siis pärast läbikulumist uuendmata jäetakse, hakkab nendes kohtades taas avariide arv kasvama.

www.militaar.net

Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema