Kurdeti, et ilukirjandust olla vähevõitu. Keda MTLB teema rohkem huvitab, läheb kohe põhiosa juurde.
Pudrust ja kapsastest. Ilukirjandusest rääkimata. Kahjuks seda viimast täna siiski väga palju ei tule. Räägiks parem numbritest, neid on märksa vähem. Ühest üheksani ja null ka veel takkapihta. Ei tohiks olla ju keeruline. Ilukirjandus seevastu on hoomamatult keerulisem. Veel keerulisem kui üks tühipaljas MTLB. Numbreid on vähe ja MTLBd pole meil ühtegi. Sõnu seevastu erinevalt numbritest olla rohkem kui siravaid tähti tärlendavas öötaevas Tartu kohal. Pealiskaudsel lugemisel tundub, et paraku nii numbritest kui ilukirjandusest on siinses arutelus vajaka. Nobeli kirjanduspreemia väärilisi kauneid lauseid ja füüsikapreemiale kandideerivaid sügavaid arutelusid otsi või tikutulega taga. Kuid las poeesia jääda hilisteks öötundiks, keskendugem ikka lihtsamale. Vaadakem numbreid. Ilukirjandus siin foorumis jäägu minu poolt edaspidi avaldamata. Eks minulgi, nii nagu teistelgi, tuleb leppida siinsete teiste ilmakuulsate poeetidega, kelle sulelend on mahult samakiire kui Salomon Vesipruulil ja mõttesügavus tõuseb vähemalt Jaan Tatika tasemeni. Kuid sellega on sissejuhatus ja huumorinurk lõppenud. Isiklikult ei maksa eelnenut võtta, proovisin vaid foorumi ilukirjanduslikku taset tõsta. Enne teemaga edasiminekut kiidan kapten Trummi, kelle arutelu BTRide teemal ja need mõned numbrid seal oli tänuväärne lugemine. Pani kohe mõtlema.
Kõigi MTLB teemal minu poolt väljakäidud numbrite ja esitatud küsimuste mõte pole niivõrd tõestada, et miks ei saa teha, vaid tuua välja mis tingimused peavad olema täidetud ja mis mõjud kaasneksid MTLB valiku tegemisel. Kas ja kui palju suureneb ressursivajadus MTLB-de kasutluselevõtmisega ja kas hetkel olevate piirangute raames annab mitme kriteeriumi põhises valikus parema efekti veoauto või MTLB. Kel sügavam huvi mitme kriteeriumi põhise otsustamise teema vastu siis märksõna googlisse multi-criteria analysis. Mitmikkriteeriumi põhist valikut on mõistlik kasutada keeruliste ja mitmetahuliste otsuste tegemisel, kus on vaja võrrelda võrreldamatut. Sedasorti otsustamise vastand on lähtumine ainult ühest kriteeriumist, nt ainult masina enda ostu hinnast. Kõik muu ei oma tähtsust. Võtmemoment kriteeriumite põhises otsustamises on eri kriteeriumitele kaalu määramine, st kui oluline või mitteoluline üks või teine kriteeriumi on. Kas lõppotsusest moodustab tulejõud 30% ja ostuhind 10% või vastupidi. Iga kriteerium jaguneb veel omakorda allkriteeriumiteks, kus on samamoodi igale komponendile oma mõõdetav kaal omistatud. Kõige põhilisem kogu protsessi raames on püüd muuta sõnalised hinnangud nagu parem, palju parem, eriti vägev, numbriliselt mõõdetavaks. Sõnalised hinnangud on enamasti alati emotsioonidest laetud, numbrid seevastu mitte.
Järgnevalt toon välja mõned juhuslikud kriteeriumid mida valiku puhul tuleb kaaluda. Igaüks võib ise neile mõttes proovida lõppotsuse seisukohalt tähtsust omistada.
Kas MTLB tulejõud ületab veoauto? Jah, MTLB 7,62 mm, veoauto kohapeale tuleb null. Kui null oleks näiteks üks välistavatest tingimustest, siis siinkohale langeks veoauto kohe välja. Lihtsalt näitena.
Kas MTLB kaitstus on suurem? Jah (siia tuleksid nüüd soomuskaitse täpsed arvud, sama ka edaspidiste küsimuste juures, ei jõua praegu hakata neid täpseid arve otsima).
Kas MTLB mobiilsus on suurem? Jah. Ja jällegi täpsed arvud, pinnase erisurve, ületatava seina kõrgus, jne.
Kõik need kolm kategooriat tulejõud, kaitstus ja mobiilsus saab jagada veel omakorda allkategooriateks. Kaitstus eest, küljelt, tagant, pealt, alt, miinitaluvus, jne. Veoauto puhul ei oma võrdlus suurt mõtet, kuid kui nt võrrelda MTLB ja CV90 siia oleks asjal mõtet.
Eraldi suur blokk kriteeriume on logistiline mõju.
Kas MTLB kütusekulu on suurem kui veoautol. Jah, jällegi konkreetsed numbrid taha.
Kas MTLB sõidukilomeeter on kallim? Jah. Kui palju kallim? Numbriliselt.
Kas MTLB kulud ülalpidamiseks on suuremad? Jah
Kui MTLB kütusekulu on suurem, siis kuidas on lahendatud kütuseveo logistiline kett? Kus ja mis mahus tuleb kütuseveo võimet suurendada? Mitu inimest selleks on juurde vaja? Mitu kütuseveokit see kaasa toob? Kui suured on sellega kaasnevad lisakulud?
Kuidas on lahendatud järjepidev remont ja hooldus? Mitu inimest, mitu töötundi, kus kohas, mis hoones, jne?
Kui palju on MTLB kasutusressurssi järel, eeldusel et me näiteks oleks ostnud ära masinad mis Soome ostis Rootsilt? Vastus 40%
Kes pakub tehasehooldust, varuosasid ja uuendusi?
Kuidas on tagatud varuosade järjepidevus ja tarnekindlus?
Kui pikk on tootjapoolne garantii masinatele?
Kas on ühilduvus NATO riikidega, et tagada koostöö tarnekanalite jätkumiseks sõja korral?
Eraldi tuleks kaaluda hanke poliitilist mõju.
Kuidas väljaõpe korraldada? Mida nõuab MTLB ja mida vajab veoauto?
Jne, neid kriteeriume, küsimusi ja alaküsimusi on veel paarikümne lehekülje jagu.
Võib ka muidugi lihtsamalt otsustada. Masinad maksavad 35 000. Ostame. Linnuke tehtud ning edulugu kirjas. Eks pärast näeb, mis saab.
Ükskõik kumba te ei vali, olgu selleks kas veoauto või MTLB, te peate arvestama sellega, et te ei saa raha juurde, teie ressursipiirangud on mõlema valiku puhul täpselt samad. Niisiis kumb tuleks valida, kas üks kallis MTLB või 14 odavat veoautot? Või tuleks valida 1 väga kallis CV9035 versus nt 3 kallist MTLBd? Arusaadavalt on MTLB parema kaitstusega ja parema läbivusega, tulejõus seevastu 7,62 mm erilist rolli ei mängiks.
Lemetil oli küsimus, kas ajateenijaid saaks kasutada MTLB remontimiseks. Ikka saab, kuid vaatame jällegi numbreid. Ühes varasemas näites kasutasime arvu 50 MTLB ühe pataljoni kohta ning jõudsime tõdemuseni, et ajakulu remontimisel on väga suur. Lahendusena käisime välja ajateenijate kasutamise. Ehk me saaksime kasutada neid ajateenijad, kes on jalaväepataljonis remondimehhaanikuteks ettenähtud. Struktuuri ma peast ei tea, kuid mulle tundub, et neid pole pataljonis üle paari inimese. Vist seal kuskil tagalakompanii remondijaos äkki. Ajateenija on 11 kuud teenistuses. Ajateenistus algab SBKga, siis erialaõpe, õppused, lubade saamine ning muud teemad ja lõpuks peale väljaõpet ja enne Kevadtormi jääb ilmsel ehk mõned päevad või nädal aega tegeleda ka remondiga. Kella 8st kuni 17.00ni. Lõunapaus ka veel sees. Pole just väga märkimisväärne abi MTLB remondiks. Lisaks veel ka probleem, et ajateenijad on remondi alal algajad ning kapitaalremondi tasemeni nad polegi plaanitud jõudma. Seega kui ajateenijate aega remondi jaoks on vaja suurendada, tuleb seniseid eeldusi muuta. Määrata pataljoni koosseisu rohkem ajateenijaid, pikendada teenistusaega, sundida öösel tööle või mõni muu lahendus. Jällegi ei ütle ma, et seda ei saaks teha, toon välja mis tingimused peavad soovitu tegemiseks olema eelduste tasandil olemas. Vabatahtlikega on lihtsam, nemad teevad omast vabast tahtest seda, mis parajasti meeldib. Remondivad näiteks BTRi, selle asemel, et teha esmalt korda oma kompanii veokad ja siis naaberkompanii omad ning kui aega ülejääb võib ka BTRiga tegeleda.
